Mais

Mais (Zea mays) on Kesk-Ameerikast pärit kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane teravili. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. USA kõrval on tänapäeval olulisemateks maisi tootjateks ja tarbijateks ka Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Venemaa, Ukraina ja Lõuna-Aafrika.

Maisiterised arenevad tõlvikus, millle pikkus võib olla 15-30 cm, kusjuures ühes tõlvikus kasvab umbes 750-1000 maisitera. Meile kõige tuntum on kollane mais, kuid on olemas ka valget, oranži, punast, lillat, sinist ja koguni musta maisi. Maisiterade värvusest tuleneb ka maisis leiduv antioksüdantide rohkus. Kui kollases maisis on kõige rohkem karotenoide, luteiini ja kseaksantiini, siis sinises maisis leidub sarnaselt viinamarjadele peamiselt antotsüanidiine.

Maisi tervislikud omadused

Mais ja sellest tehtud jahu sisaldab rohkesti magneesiumi, kaaliumi ja fosforit. Mais on ka hea B1 ja B5-vitamiinide, C-vitamiin, E-vitamiini ja foolhappe allikas.

Kuigi maisi peetakse tervislikuks toiduaineks, ei ole tema toitaineline koostis ideaalne. Maisi põhitoiduna kasutatavate rahvaste puhul on täheldatud vitamin B3 defitsiidi ehk pellagra sagedamat esinemist. B3 vitamiini vaegusega kaasnevad väsimus, naha kuivus ja seedetrakti põletikud. Ameerika põlisasukad lisasid maisile sageli veidi tuhastunud lupja ehk potast, et parandada parandada B3-vitamiini kättesaadavust maisist. Tänapäeval täidab seda eesmärki kaltsiumhüdroksiidi lisamine tortilladele.

Ka maisi valguline koostis pole täiuslik, kuna selles on minimaalselt lüsiini ja trüptofaani. Samas peetakse maisi heaks täisteraviljaks ning kiudainete allikaks. Maisis leidub küllaldaselt kiudaineid, kusjuures lahustuvate ning lahustumatute kiudainete omavaheline suhe on hea. Kui teatud tüüpi kiudained (eeskätt lahustuvad) jõuavad jämesoolde, siis on nad seal toiduks headele bakteritele, kes metaboliseerivad nendest lühikese ahelaga rasvhappeid, mis toidavad jämesoole seina. See omakorda alandab jämesoole vähi riski. Maisis leiduvad kiudained koos B1 ja B5-vitamiinidega on näidanud häid tulemusi ka veresuhkru tasakaalustamisel.

Nagu juba mainitud, on maisi üheks heaks omaduseks antioksüdantide sisaldus. Antioksüdante leidub just maisi välises kestas, seega on soovitav antioksüdantide saamiseks tarbida eelkõige täisteratooteid. Kollase maisi tarbimine võib aidata südamehaiguste ennetamise ja maakula degeneratsiooni vastu. Sajas grammis maisis leidub ca 1,355 mikrogrammi luteiini ja kseksantiini. Hea uudis on see, et maisi kuivatamine ja kuumutamine ei vähenda oluliselt selles sisalduvate antioksüdantite hulka.

GMO mais

Tänapäeval on üks peamisi maisi tarbimisega seotud ohtusid GMO maisi kasvatamine ja levik. USA-s on umbes 70% saadaolevast maisist geneetiliselt muundatud. Kasutatakse peamiselt kahte tüüpi geenmuundamise viise – ühel juhul muudetakse taim herbitsiidide suhtes vastupidavaks ja teisel juhul suurendatakse vastupidavust taimekahjuritele. Euroopas geenmuundatud maisi inimeste tarbeks ei kasvatata, kuid seda kasutatakse siiski loomasöödana. Geenmuundatud maisi tarbimine võib suurendada toidutalumatuse ja allergia riski, kuna inimese keha ei suuda uudseid valke ära tunda. Et vältida GMO maisi sattumist oma toidulaiuale, soovitame tarbida orgaaniliselt kasvatatud maisi. Orgaanilise toidu puhul pole geenmuundamine reeglina lubatud.

Eestis on viimasel ajal tähelepanu keskpunkti jõudnud ka maisi-fruktoosisiirupi lisamine toitudesse. USA-s sisaldavad 40 % kõigist töödeldud ja eelnevalt pakendatud toitudes mõnda maisist saadud komponenti, milleks enamasti on maisi-fruktoosisiirup (high fructose corn syrup). Maisi-fruktoosisiirup on saadud maisisiirupi ensüümidega töötlemise teel, et muuta osa glükoosist fruktoosiks ja saavutada seeläbi soovitud magusus.  Kõrgtöödeldud maisi-fruktoosisiirup soodustab rasvumist, südamehaigusi, diabeeti ning on koormaks maksale. See on ohtlikum kui tavaline suhkur, kuna rikub ära loomulikku isude kontrolli süsteemi kehas. Samuti on andmeid selle kohta, et osades maisi-fruktoosisiirupites võib olla toksilise elavhõbeda jääke.
 

Mais toidulaual

Maisi saab tarbida nii värskelt (maisitõlvikuna), konserveeritult kui ka jahuks jahvatatult putrude ja küpsetiste koostises. Hommikuputru tehakse enamasti peeneks jahvatatud maisimannast, millelt on kest eemaldatud. Polentat valmistatakse seevastu enamasti täisteramannast, mida süüakse iseseisvalt või lisandina prae kõrvale.

Maisist tehtud tooted on levinud ka snäkina tarbimiseks nii tortillade, popkorni kui ka maisikrõpsude näol. Popkorni puhul tuleks eelistada kodutehtud varianti, kuna siis on võimalik valida nende valmistamiseks tervislikum rasvaine ja lisada vähem soola.

Ka maisijahu ja –tärklis on avastamist väärivad toiduained, mis kuuluvad sageli gluteenivabade küpsetiste koosisesse. Maisijahust saab teha maitsvaid küpsiseid, jahu lisatakase ka muffinitele, saiadele ja pitsapõhjadele. Kuigi maisi ja maisitärklist peetakse gluteenivabaks, ei sobi see enamasti autistidele ja hüperaktiivsetele lastele dieedi alguses.

Polenta

2,5 dl maisimannat
7,5 dl vett
0,5 - 1 tl soola
1 - 2 sl võid või
oliiviõli

Valmistamine:
Kuumuta soolaga maitsestatud vesi suures potis keemiseni. Sõrista juurde maisimanna, putru hoolega segades. Hauta tasasel tulel aeg-ajalt segades valmimiseni (ca 30 minuti, olenevalt maisimanna sordist). Soovi korral lisa võid, hakitud ürte, riivitud juustu, pärmihelbeid või meelepärast. Soovi korral võib polentat veel ka lisaks grillida. Selleks kalla polenta õlitatud 750 ml siledaservalisse vormi (polenta paksuseks peaks jääma umbes 3 cm). Lõika settinud polenta ruutudeks või sektoriteks ning määri õliga. Grilli või prae teflonpannil mõlemalt poolt krõbedaks.
 

Nädalalehe koostanud: toitumisnõustaja Laura Paju

Via Naturale e-poes saadaolevad tooted leiate SIIT

 

Uudised ja pakkumised e-posti!

Hoiame Sind kursis Via Naturale uudistega, uute toodete, sooduspakkumiste ning teiste teadetega, mis kliendile huvi pakuvad.