Mandlid

Arvatakse, et mandlipuu on pärit Aasia lääneosast ja Põhja-Aafrikast. Tänapäeval kasvatatakse mandleid nii Vahemere maades, Portugalis kui ka Californias. Mandlipuu meenutab virsikupuud ja kuulub samasse perekonda, kuid erinevalt virsikust on selle vili kõva. Külma suhtes on mandlipuu väga tundlik, seetõttu kasvatatakse teda Euroopa põhjaosas vaid dekoratiivtaimena.

Mandlipuu viljaks on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub mandli liigist. Mandel ei olegi tegelikult pähkel, vaid sarnaselt kirsile, virsikule ja aprikoosile peetakse teda luuviljaks.

On olemas kaks põhilist mandlisorti - magus mandel ja mõrumandel, viimane neist pole söödav, kuna sisaldab mürgist vesiniktsüaniidhapet. Töötlemisel see ühend kaob, seetõttu tehakse mõrumandlist õli, mida saab kasutada erinevate toitude maitsestamiseks.
 

Mandlite toiteväärtus

Mandlid on väga toitainerikkad ning sisaldavad tervislikke rasvhappeid. Mandlite koostises on kuni 20 protsenti valku, samuti on nad heaks kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, raua, tsingi ja E-vitamiini allikaks.

Mandlivalk on hästi omastatav ning selles sisaldub täielik aminohapete komplekt, selle poolest edestavad mandleid vaid sojatoidud. Mandlid on taimsetest toiduainetest üks kõige rikkalikumaid kaltsiumiallikaid, sisaldades 247 mg kaltsiumi 100 g kohta, mida on palju rohkem kui piimas. Samuti on märkimisväärne mandlite fosforisisaldus - 520 mg 100 g kohta.
Mandlites on olulisel määral B1 ja B6 vitamiine, kuid C-vitamiini sisaldus on küllaltki madal.

Mandlid sisaldavad sarnaselt oliividele kõige rohkem omega-9 rasvhappeid. Omega-9 rasvhapped kombinatsioonis mandlites sisalduvate mineraalainete ning E-vitamiiniga on head südamehaiguste ennetamisel ning aitavad kolesteroolitaset langetada.

Lisaks on mandlite puhul teada ka nende vähivastane toime. Vähi puhul on oluline saada toiduga hulgaliselt antioksüdante - mandlid sisaldavad mitmeid flavonoide, muuhulgas ka 4% amügdaliini. Loomkatsetes on tõestatud mandlite roll jämesoolevähi ennetamisel. Lisaks mandlites sisalduvatele antioksüdantidele ja vitamiinidele võib põhjuseks olla ka mandlite kõrge kiudainesisaldus - ¼ tassi sisaldab 4 g kiudaineid.

Regulaarne mandlite tarbimine tugevdab närve ja toniseerib lihaseid. Sportlaste ja teiste jaoks, kellel on suur füüsiline koormus, on mandlid väga heaks energiaallikaks. Mandlite puhul on saavutatud positiivseid tulemusi ka stressi ja depressiooni puhul ning vaimse ja füüsilise väsimuse korral, sest magneesiumi, kaltsiumi ja kaaliumi tasakaal mandlites aitab säilitada lihastoonust ja ennetada närvilisust.

Tänu mineraalainete sisaldusele on nad ideaalseks toiduks ka rasedatele ning imetavatele emadele, kusjuures on tõestatud isegi mandlite piimaeritust soodustav efekt.

Rikkaliku mineraalide sisalduse tõttu võib mandleid soovitada ka luustiku häirete ja osteoporoosi puhul. Mandlitel on organismile aluseline toime, mis soosib Ca säilitamist kehas. Seepärast on mandlid ideaalseks toiduks osteoporoosihaigetele ja neile, kes kannatavad luude demineralisatsiooni all.
 

Mandlipiim

Mandlipiim on armastatud toiduaine veganite jaoks, kuid kogub järjest populaarsust ka lehmapiima asendajana. Mineraalainete sisalduse poolest ongi mandlipiim võrreldav lehmapiimaga, kuid selles sisalduv kaltsium on isegi paremini omastatav, sest mandlites on rohkelt magneesiumi, samuti on mandlitel leelistav toime, mis aitab kaltsiumi imendumisele kaasa.

Mandlipiim on soovitatav lehmapiima talumatuse korral, samuti liigse kolesteroolitaseme puhul ning keskendumishäiretega lastele. Mandlipiimaga on ravitud lapseea ekseeme ja kõhulahtisust. Dr. Bircher-Benner Saksamaal ravis lehmapiimast loobumise ja mandlipiima asendamisega edukalt kutaanset ja atoopilist dermatiiti.

Mandlipiima on võimalik kodus ise valmistada, kuid tänapäeval on ökopoodides müügil ka tetrapakkides valmis mandlipiim ning mandipiimapulber. Kodus mandlipiima tegemiseks tuleks kvaliteetseid mandleid leotada üleöö 6-12 tundi. Seejärel loputada hoolikalt ja mikserdada blenderis või saumikseris koos puhta veega, vahekorras 1:3. Võib lisada veidi vaniljet, näpuotsatäis soola või mett. Kurnata saadud segu sõelal või läbi riidest kotikese.

Mandlipiimast ülejäänud mandlimassi võib kasutada magustoitudes, nt. teha "kohupiimakreemi" segades mandlimassi banaani, sidrunimahla ja vaniljesuhkruga. Samuti on võimalik mandlimassi ahjus kuivatada ning seejärel jahuks jahvatada.

Milliseid toite teha mandlitest?

- lisa jahvatatud mandleid jogurtile
- lisa paar lusikat mandlijahu oma hommikupudrule
- leotatud mandlid on hea ja kosutav vahepala
- saiakate mandlivõi, banaanide ja meega
- mandlivõid meega segades saab maitsva martsipanimassi


Via Naturale müügipunktis ja e-poes saadaolevad tooted:

The Bridge mahe mandlijook 1L Mahe mandlijook on loodud asendamaks piimatooteid. Koostis: Allikavesi**, pasta Itaalia mandlitest (8%)*, roosuhkur*

La Mandorle mandlipiimapulber 400 g - On saadud ökoloogiliselt puhastest Sitsiilia mandlitest, mida on kooritud õrnalt ilma kuumutamata ning seejärel pulbriks jahvatatud. Tänu patenteeritud valmistamisviisile kontsentreeritakse pulbrisse suur kogus mandleid. Pulbri omastatavust on parandatud sellise töötlusprotsessiga, mis säilitab kõik toitained. Mandlipiima valmistamiseks sega 2-3 mõõtelusikatäit mandlipulbrit 200 ml soojas või külmas vees.

Jean Herve mandlikreem 350g  Koosneb 100 % mandlitest. Pärit kontrollitud mahepõllumajandusest.

Uudised ja pakkumised e-posti!

Hoiame Sind kursis Via Naturale uudistega, uute toodete, sooduspakkumiste ning teiste teadetega, mis kliendile huvi pakuvad.