Vägivallatu suhtlemine

Reeglina meeldib meile mõelda endast kui vägivallatust inimesest. Tahame ju teistele head ning püüame oma elu elada nii, et kellelegi haiget ei tee. Ka oma lastele tahame õpetada sama. Kuid kahjuks peab tõdema, et vägivald ei ei ole ainult füüsiline, see võib olla ka sõnaline – solvangud läbi hinnangute ja sildistamise, kritiseerimine jne. Vahel ei saa me arugi, et võime oma sõnadega teisele haiget teha. Öeldust olulisem on see, kuidas see teise inimese jaoks kõlab. Kritiseerimist kuuldes tõmbutakse pigem kaitsesse ja hakatakse vastu kritiseerima, selle asemel et võtta kuulda kriitika taga peituvaid tegelikke soove. Näiteks lapsele, kes on koolitööga hätta jäänud, võib lapsevanem öelda „See on ju nii lihtne, kuidas sa sellest aru ei saa?“, soovides motiveerida last usinamalt õppima. Laps aga võib selles kuulda järjekordset vihjet oma saamatusele, mis annab panuse tema madala enesehinnangu tekkimisse või süvenemisse.

Kooliõpilastega seoses räägitakse palju sellest, kuidas tänapäeva lapsed on käest läinud, ja õpetajatel ei ole enam lubatud neid distsiplineerida. Ühiskond aga areneb ja arenevad ka väärtushinnangud. Reeglina vägivallatuse suunas. ÜRO lapse õiguste konventsiooni, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja lastekaitse seadusega on tagatud teiste inimõiguste seas lapsele õigus olla kaitstud nii vaimse kui füüsilise vägivalla eest.  Seetõttu ei ole ka lubatud kasutada laste õpetamisel varem laialt levinud meetodeid – tutistamine, nurkapanek, solvamine, ähvardamine jne. Eks need, kellele niisugune suhtumine omal ajal koolis või lasteaias osaks sai, mäletavad selle negatiivset mõju iseenda kogemustest. Mure on aga selles, et need kaua praktiseeritud „motiveerimismeetodid“ on jäänud harjumuspäraseks, uusi ja vägivallatumaid meetodeid aga ei ole õpetatud. Või ei taheta õppida. Iga muutus on raske ja iga uue keele õppimine on raske. Ka vägivallatu suhtlemise omandamine on kui uue keele õppimine. Alustame ABC-st, täielikuks valdamiseks aga peame tõenäoliselt aastaid harjutama. Mida enam praktiseerime, seda paremini hakkab välja tulema. Ja kui mõtleme oma elus ettetulevatele konfliktsituatsioonidele, siis aitab uus lähenemine meil nendeski olukordades paremini toime tulla.
 
Marshall B. Rosenbergi raamatust „Vägivallatu suhtlemine. Elu keel.“ leiab väärtuslikku infot nii see, kes juba tuttav mõne teise suhtlemisteooriaga, kui ka algaja, kes alles alustab uute suhtlemismeetodite õppimist. Kes on kursis enesekehtestamise teooriast pärit mina-sõnumite kontseptsiooniga, saavad siit uusi teadmisi sellest, kuidas veelgi paremini ja võimsamalt oma mina-sõnumeid edastada. Samuti annab see raamat võimaluse õppida empaatilist suhtlemist ja empaatilist kuulamist. Vägivallatut suhtlemist nimetatakse ka kaelkirjaku keeleks, sest kaelkirjak on kõige suurema südamega maismaaloom. Vägivallatu suhtlemine on suhtlemine südamest südamesse, see õpetab meid, kuidas luua teise inimesega empaatilist kontakti ning hoiduda suhteid kahjustavatest ja eraldumist põhjustavatest suhtlemismustritest.
 
Vägivallatu suhtlemise „isa“ Marshall B. Rosenbergi raamatu abil õpite vahet tegema faktidel ja hinnangutel, tunnetel ja mõtetel, vajadustel ja palvetel, palvetel ja käskudel. Autor on aastate jooksul viinud oma oskusi ja teadmisi vägivallatust suhtlemisest paljude inimesteni üle maailma, ning pälvinud oma elutöö eest ka mitu autasu, sealhulgas 2006. aastal Vägivallatuse Rahusilla (Bridge of Peace Nonviolence) auhinna, mida annnab välja Global Village Foundation. Olles ise osalenud vägivallatu suhtlemise koolitustel ja seminaridel mitmel pool Euroopas ning õppinud ka Marshall B. Rosenbergi käe all, olen kindel, et leiate sellest raamatust nii mõndagi üllatavalt ja vajalikku, et muuta oma suhted ja suhtlemine empaatilisemaks ning tuua oma ellu rohkem rõõmu!

Sirli Kivisaar
Raamatu tõlk
Suhtlemistreener ja psühhoterapeut

Kui soovid tellida Vägivallatu suhtlemise koolitust, siis küsi pakkumist aadressilt sirli@tervisekool.ee

Raamatu tellimine

Uudised ja pakkumised e-posti!

Hoiame Sind kursis Via Naturale uudistega, uute toodete, sooduspakkumiste ning teiste teadetega, mis kliendile huvi pakuvad.