Autism

Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes (1).

Autismi näol on veel tänapäevalgi tegemist seisundiga, mille esinemissagedus järjest sageneb, kuid mida defineeritakse ikka veel sümptomaatika järgi ning millel pole avastatud ühte kindlat tekkepõhjust. Sellest tulenevalt ei ole olemas ka spetsiifilisi autismi parandavaid ravimeid. Samas tegeletakse võimalike põhjuste väljaselitamisega teadusmaailmas pidevalt ning viimaste aastakümnete jooksul on jõudud arusaamisele, et autismi tekkepõhjuste hulgas peame kaaluma nii keskkondlikke kui ka geneetilisi faktoreid. 

Lootuses leida leevendust autismiga kaasneda võivatele tervisemuredele, on paljud lapsevanemad ja lastega tegelevad spetsialistid proovinud leida abi alternatiivmeditsiinist. Kui enamusi alternatiivmeditsiinis kasutatavaid lähenemisi iseloomustab see, et nende puhul puudub teaduslik alus, siis toitumuslike lähenemiste puhul on viimaste aastakümnete jooksul tehtud palju uuringuid ning nendele baseeruvalt püüavad funktsionaalse toitumise terapeudid läbi toitumise toetada lisaks kõigile teistele ka autismispektrihäirega inimesi ning nende perekondi.

Mida on leitud?

Aja jooksul on paljud lapsevanemad nii Eestis (5) kui välismaal  ise täheldanud, et nende lapse käitumine muutub sõltuvalt sellest, mida nende laps sööb ning jätnud välja toiduained, millele laps reageerib negatiivselt (2). Dr. Reichelt ja tema norralastest meeskond olid esimesed, kes võtsid kuulda lapsevanemate tähelepanekuid. Nii nemad kui ka teised teadlased on sellest ajast alates avaldanud mitmeid uurimusi, mis on kinnitanud ideed, et nisu ja mõningate teiste teraviljade valgu gluteeni ja piimatoodete valgu kaseiini ainevahetuse laguproduktid (opiodsed peptiidid) võivad autismi sümptomaatikat mõjutada. Need opioidsed peptiidid moodustuvad kehas valkude aminohapeteks mittetäieliku lagunemise käigus ja sõltuvad seega tarbitavast toidust (3).

Kui soovid teema kohta rohkem lugeda, leiad artiklite rubriigist mitmeid selleteemalisi artikleid. 

Via Naturale toitumisterapeudid on saanud spetsiaalse väljaõppe autistlikele ja hüperaktiivsetele lastele dieedi ja toidulisandite soovitamiseks. Iga juhtumi puhul lähenetakse individuaalselt, vajadusel suunatakse Teid teostama opioidsete peptiidide analüüsi ning antakse kehafunktsioonide toetamiseks ning toidust tulenevate puudujääkide kompenseerimiseks toidulisandid. 

Lisalugemist
Autismi uurimise Instituut (Autism Research Institute) on tegelenud 1967. aastast alates vanematelt informatsiooni kogumisega erinevate ravimeetodite ja toitumuslike sekkumiste toime ja kõrvalefektide kohta. 
2013.a. uuringu tulemused leiate lehelthttps://www.autism.com/adams_summary

Prof. Boyd Haley Kentucky Ülikoolist on veenvalt tõestanud ka autismi potentsiaalse seose raskmetallimürgitusega. Samuti väidab ta, et autism lastel on samasuguse geneesiga kui Alzheimeri tõbi eakatel ning mõlemat on võimalik ennetada (algstaadiumis saab paremaid tulemusi) kelatsiooniga(4). Tema kahe teadusuuringu ning intervjuu tõlked on üleval  artiklite all.

Kuidas toitumine, dieet ja toidulisandid võivad autismi mõjutada. Annely Sootsi Koolituse Tervisekooli kokkuvõtlik artikkel toitumisteraapiast autismi puhul. /Anna Kawicka, Bożena Regulska-Ilow. How nutritional status, diet and dietary supplements can affect autism. A review. Rocz Panstw Zakl Hig 2013;64(1):1-12. Department of Dietetics, Wroclaw Medical University, Wroclaw, Poland. Tõlkis Inge Raie.

de Theije CGM et al. Pathways underlying the gut-to-brain connection in autism spectrum disorders as future targets for disease management, Eur. J. Pharmacol. (2011) (ingl.k.)

Anna E. Esparham, MD et al. Nutritional and Metabolic Biomarkers in Autism Spectrum Disorders: An Exploratory Study. Integrative Medicine. Vol. 14, No. 2, April 2015 (ingl.k)

Gluten-and casein-free dietary intervention for autism spectrum conditions. Paul Whiteley, Paul Shattock, Ann-Mari Knivsberg, Anders Seim, Karl L.Reichelt, LyndaTodd, Kevin Carr and Malcolm Hooper. Frontiers in Human Neuroscience, January 2013, Volume 6 (ingl. k).

Whiteley P, Haracopos D, Knivsberg AM, Reichelt KL, Parlar S, Jacobsen J, Seim A, Pedersen L, Schondel M, Shattock P. The ScanBrit randomised, controlled, single-blind study of a gluten- and casein-free dietary intervention for children with autism spectrum disorders. Nutr Neurosci. 2010 Apr;13(2):87-100

Soovitame ka raamatut: "Autism: Exploring the Benefits of a Gluten- and Casein-Free Diet: A practical guide for families and professionals", autorid Paul Whiteley, Mark Earnden, Elouise Robinson, 2014

Lisalugemist leiad ka Annely Sootsi Koolituse Tervisekooli lehelt: http://tervisekool.ee/autism-ja-toitumisteraapia

Allikad:
1. Põhja-Eesti Autisml Lliidu kodulehekülg http://www.autism.ee/?page_id=56
2. Shattock P., Whiteley P, Todd L. Autism as Metabolic Disorder:Guidelines for Gluten and Casein-free Dietary Intervention, 4th edition, July 2005, Autism Reaseach Institute, University of Sunderland, UK.
3. Reichelt K.L. and Knivsberg A.M. Can the pathophysiology of Autism be
Explained by the nature and the discovered urine peptides? Nutr Neuroscience 2003;6, 19-28.
4. Boyd E. Haley, Ph.D. Mercury toxicity: Genetic susceptibility and synergistic effects, Medical Veritas 2 (2005) 535–542.
5. Bakalaureusetöö. Katrina Loonurm, Anna Veldemann.  PERVASIIVSETE ARENGUHÄIRETEGA LASTE VANEMATE/HOOLDAJATE KOGEMUS TOITUMISTERAAPIA EFEKTIIVSUSEGA. Tartu 2013

Uudised ja pakkumised e-posti!

Hoiame Sind kursis Via Naturale uudistega, uute toodete, sooduspakkumiste ning teiste teadetega, mis kliendile huvi pakuvad.