Armastad päevitada?
Puhkusel saadud jume võib mõjuda küll glamuurselt, kuid fakt on see, et nahavähi esinemissagedus on viimase 25 aasta jooksul tõusnud rohkem kui ühegi teise vähiliigi puhul. UV-kiirgus võib lisaks tekitada ka päikesepõletust ja kortse ning nõrgestada immuunsüsteemi.
Päikesekiirgus koosneb kahte sorti kahjustavatest kiirgusest: ultraviolettkiirgus A (UVA) ning ultraviolettkiirgus B (UVB). UVA läbistab ka kõige sügavamaid nahakihtide (dermist), seevastu UVB kiirgus on see, mis peamiselt põletusi tekitab. Hinnanguliselt saab kuskil 94% UV-kiirgusest blokeerida 15 SPF kaitsefaktoriga päikesekreemi abil. Ülejäänud kiirgus jõuab meie nahakihtidesse ja toodab seal vabu radikaale. Illinoisi Ülikooli uurimistulemused on näidanud, et naha välimine kiht epidermis toodab ultraviolettkiirguse käes märkimisväärses koguses vabu radikaale. Vabad radikaalid on molekulid, mis kahjustavad naharakke, põhjustavad põletikke, suurendavad päikese kahjulikku mõju ning võivad kaasa aidata ka nahavähi tekkele.
Kaitse oma nahka antioksüdantidega
Kuigi just Vahemere piirkonnas on UV-kiirgus kõige intensiivsem, on seal nahavähi esinemine sagedus üllatavalt madal. Uurijad on leidnud, et see võib tuleneda sealsest toidusedelist, milles esineb palju antioksüdantide poolest rikkaid aed- ja puuvilju, mis vähendavad vabade radikaalide poolt tekitatud kahjustusi ja kaitsevad nahka oksüdatiivse stressi eest. Lisaks heale toitumisele võib ka mõningate toidulisandite tarbimine pakkuda täiendavat kaitset nahale.
Astaksantiin – looduslik punavetikates leiduv pigment, mis annab roosa värvuse flamingodele, krevettidele ja lõhele. sisaldab tugevaid antioksüdante karotenoide, mis paljude uuringute kohaselt aitavad kaitsta nahka UV-kiirguse kahjuliku toime ja enneaegse vananemise eest.
Beetakaroteen – karotenoidide perekonda kuuluv pigment, mis annab oranžidele ja kollastele puu– ja köögiviljadele nende värvi. Uuringud on näidanud, et beetakaroteen võib vähendada tundlikkust päikese suhtes. See aitab vähendada päikesest tulenevaid vananemise ilminguid ning mängib olulist rolli UV-kiirgusest tuleva kollageeni lagundamise vältimisel.
C-vitamiin on värsketes puu- ja köögiviljades leiduv vesilahustuv vitamiin. toetab kehas kollageeni tootmist ja aitab seeläbi vähendada kortsude teket. Lisaks on hea võtta C-vitamiini ka päiksepõletuse korral, kuna see aitab parandada haavu ja vähendab põletikke
Kollageen - Alates 30. eluaastast kaotame iga aasta 1,5 % kollageeni. on kõige enam levinud nahale struktuuri andev valk, mis aitab säilitada trimmis ja nooruslikku nahka. Kollageeni tootmist soodustavad C-vitamiini sisaldavad toiduained ning väävlirikkad toiduained (muna, küüslauk, sibul), milles leidub ühendit nimega MSM. Kollageeni on võimalik ka juurde võtta, kuid jälgida tuleks seda, et preparaat on keha jaoks hästiimenduvas vormis.
E-vitamiin aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. On teada, et on oluline naha noorena hoidmisel, kuna sel on tugevad antioksüdantsed omadused. Uuringud on näidanud, et UV-kiirgus võib vähendada E- ja C-vitamiini taset nahas. Head E-vitamiini allikad on erinevad seemned, pähklid ja rohelised lehtviljad.
on oluline jälgmineraal, mis võib samuti aidata vähendada päikesekiirguse poolt tekitatud kahjustusi. Makrell, tuunikala, homaar, nisuidud, päevalilleseemned, parapähklid ja täisteraviljad on head seleeni allikad. Seleeni sisaldus toitudes võib varieeruda sõltuvalt pinnasest, kus toit on kasvatatud.
on karotenoid, mille parimaks allikaks on tomatid. Lükopeeni leidub ka aprikoosides, guaavaviljas, arbuusis ja punases greibis. Lükopeen kaitseb nahka ning aitab vähendada päikesepõletust.
Kuidas end veel päikese eest kaitsta?
- Otsi varju kella 10 ja 16 vahel, kui UV-kiirgus on kõige tugevam.
- Vee lähedal ja liiva peal viibides ole ettevaatlik, kuna need võivad kahjulikke UV-kiiri tagasi peegeldada ning suurendada päikesepõletuse ohtu
- Kanna kaitsvat riietust, näiteks laia äärega kübarat, pikki seelikuid ja pikema käisega särke
- Kanna päikseprille, millel on UV-kaitse
- Kasuta laiatoimelist päiksekreemi, millel on vähemalt 15 SPF kaitse. Ära unusta iga 1,5-2 tunni möödudes kreemi uuesti määrida, isegi kui ilm on veidi pilvisem või kui käid ujumas
- Kui saad siiski päiksepõletuse, kasutage
- Uuri oma nahka regulaarselt, et avastada varakult võimalikke sünnimärkide moondumisi
Kuidas jääb D-vitamiiniga?
D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida vajame kaltsiumi imendumiseks ning veres kaltsiumi ja fosfori tasakaalu tagamiseks. Hiljutised uuringud on näidanud ka seda, et D-vitamiin võib aidata ennetada osteoporoosi, kõrget vererõhku, vähki ja autoimmuunhaigusi.
D-vitamiin on tuntud ka kui päiksevitamiin – kuigi D-vitamiini leidub kalas, munades ning D-vitamiiniga rikastatud toitudes, siis peamiselt saame seda vitamiini siiski päikese käes viibides. Arusaadavalt on inimesed mures, kuidas saada piisavalt D-vitamiini ilma päikesepõletuse ja nahakahjustusteta. Üldiselt piisab päevas 10-15 minutist päikse käes viibimisest ilma päiksekreemita, et saada D-vitamiini – see on liiga lühike aeg päiksepõletuse tekkeks. Mõistagi ei ole see võimalik talvekuudel, siis tuleks kindlasti
juurde võtta.
Ole kursis uusimate terviseuudiste ja parimate pakkumistega liitudes meie uudiskirjaga:
