Kuidas saada jagu talvisest kõhuviirusest?

Detsembri saabudes hakkavad rohkem levima ka erinevad „kõhuviirused“. Kuidas toitumise ja elustiilivalikutega nakatumist vältida ning toetada oma organismi nakkuse ajal ja pärast seda? Kirjutame sellest siin blogis lähemalt.

Mis on need noroviirused, mida rahvakeeli kõhuviirusteks kutsume ja kes on nendesse nakatumise riskigrupis?

Noroviirus on kurikuulus mikroob. Talvise kõhuviiruse sümptomiteks on tugev kõhulahtisus ja oksendamine, millele sageli lisandub palavik, lihasvalud ja kaalulangus. Selle tüütu mikroobi võib saada igaüks, kuid kõige haavatavamad on väikelapsed, eakad ja immuunpuudulikkusega isikud [ii].

Sümptomid kestavad tavaliselt vaid 2–3 päeva, kuid noroviirus võib meie tervist häirida pärast nakkusest paranemist veel mitu kuud, kui mitte aastaid. See võib käivitada infektsioosse ärritunud soole sündroomi  (PI-IBS) [iii], [iv].

Me võime noroviirusega kokku puutuda tööl või söögikohtades [v], toiduainete [vi], [vii] ja vee [viii] tarbimisel, seda eriti talvel [ix]. Kuidas siis end selle eest kaitsta?


Enesehoolitsuse tegevuskava

  • Toetage oma immuunsüsteemi toitainetega, mida see vajab, et korralikult toimida. Eriti vajalikud on sellised toitained, mis on viirusevastaste omadustega nagu beeta-glükaanid  [x], tsink [xi], lüsiin [xii] ning vitamiinid A [xiii], C [xiv] ja D [xv]. Uuringud on näidanud, et A-vitamiin  vähendab noroviiruse ja sellega seotud kõhulahtisuse esinemissagedust [xvi], parandades tõenäoliselt soolestiku barjääri funktsiooni [xvii], tugevdades kaasasündinud ja adaptiivset immuunsust [xviii]. Esialgsete uuringute kohaselt toetab A-vitamiin ka soolestiku mikrobioomi võimet pärssida noroviiruse paljunemist [xix; xx]. Võite kaaluda nende eespool loetletud vitamiinide toidulisandina võtmist nii viirusega nakatumise ennetamiseks kui ka viirusest taastumiseks. Viiruse ajal ja selle järgselt võib neid toitaineid olla vaja tavapärasest veidi suuremas annuses.

  • Optimeerige D-vitamiini taset oma kehas. Talvel on enamikul meist D-vitamiini tase kehas madalam ning see võib suurendada meie nakkusohtu [xxi]. Suurendage D-vitamiini sisaldavate toitude tarbimist ja pöörduge vajadusel toitumisalase nõu saamiseks toitumisterapeudi poole. Täiskasvanud ja lapsed võivad toidulisandite tarvitamist alustada tagasihoidlikult, võttes D-vitamiini  päevas vastavalt 1000 ja 400 ühikut. Suuremate annuste tarvitamiseks pidage nõu funktsionaalse toitumise terapeudi või oma tervisespetsialistiga.

  • Suurendage soolestiku vastupidavust nakkustele, tuues oma menüüsse rohkem prebiootikume (kiudained) [xxii] ja probiootikume  (head bakterid) [xxiii; xxiv] koos toetavate mikroelementidega, eriti A-vitamiini ja D-vitamiiniga [xxv; xxvi]. Nautige igapäevaselt selliseid toite nagu sibul, küüslauk, porrulauk, artišokk, toores hapukapsas ja keefir. Terapeutilise annuse saavutamiseks kaaluge prebiootikumide ja hästi uuritud ning kasulike inimspetsiifiliste bakteritüvede tarvitamist nagu näiteks Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium lactis ja Bifidobacterium bifidum. LAB4 kombinatsioon, milles need eelnevad sisalduvad, võib ära hoida patogeenide ülekasvu soolestikus [xxvii] ja toetada sooleseina barjäärifunktsiooni [xxviii]. Teatud Lactobacillus’e tüved, sealhulgas rhamnosus GG, võivad viirusliku gastroenteriidi korral otseselt pärssida noroviirust [xxix] ja parandada soolestiku funktsiooni [xxx]. 

  • Toetage oma sooleseina pre- ja probiootikumidega, seda nii nakatumise ajal kui ka pärast seda, lisades neile veel selliseid toitaineid nagu A-vitamiin, tsink [xxxi] ja L-glutamiin.  Nende toitainete kombinatsioon aitab toetada kiiret taastumist ja minimeerida sümptomite püsimise riski. Näiteks L-glutamiini  lisandina võtmine neil, kel on kõhulahtisusega PI-IBS, võib see parandada soole läbilaskvust ja soolestiku sümptomeid [xxxii]. Nakkuse ajal ja vähemalt kuu pärast seda viige oma menüüs miinimumini need toidud, mis võivad ärritada sooleseina. Nende toitude hulka kuuluvad peamiselt piimatooted [xxxiii] ja gluteen [xxxiv]. Menüüs pange põhirõhku n.ö. pehmetele toitudele (nt smuutid, supid, hautised) ja piisavale vedeliku tarbimisele.

  • Seadke uni prioriteediks. Uni on meie keha võimalus puhata ja end parandada ning on immuunsüsteemi tugevdamise eesmärgil sama oluline kui toitumine. Seadke endale eesmärgiks 7–8 tundi katkematut ööund. Parema ööune tagamisel võivad abiks olla nt silmamask, kõrvatropid, rahustavad toitaineid, näiteks magneesium [xxxv] ja magamaminekueelne mediteerimine.

  • Jälgige suhkru ja alkoholi tarbimist. Proovige valida tervislikumaid alternatiive nagu tume šokolaad,  pähklid ja alkoholivabad joogid (nt kombucha) ning julgustage oma kolleege ja pereliikmeid sama tegema.


Seotud tooted

*Immune Intensive 70 g

23,41 €

18,73 €

*BioAcidophilus (10 miljardit) 60

33,97 €

27,18 €

BC Nutrisorb tsink 30 ml

16,73 €


Allikad

[ii] Schwartz S et al. Norovirus gastroenteritis causes severe and lethal complications after chemotherapy and hematopoietic stem cell transplantation. Blood. 2011; 117 (22): 5850-6.

[iii] Marshall JK et al. Postinfectious irritable bowel syndrome after a food-borne outbreak of acute gastroenteritis attributed to a viral pathogen. Clin Gastroenterol Hepatol. 2007; 5 (4): 457-60.

[iv] Zanini B et al. Incidence of post-infectious irritable bowel syndrome and functional intestinal disorders following a water-borne viral gastroenteritis outbreak. Am J Gastroenterol. 2012; 107 (6): 891-9.

[v] Monini M et al. Occurrence of two Norovirus outbreaks in the same cafeteria in one week. New Microbiol. 2019; 42 (3): 156-160.

[vi] Guix S et al. Final consumer options to control and prevent foodborne Norovirus infections. Viruses. 2019; 11 (4). Pii: E333.

[vii] Potera C. Pesticide spraying may spread norovirus. Environ Health Perspect. 2013; 121 (5): a148.

[viii] Jack S et al. Norovirus contamination of a drinking water supply at a hotel resort. N Z Med J. 2013; 126 (1387): 98-107.

[ix] Ahmed SM et al. A systematic review and meta-analysis of the global seasonality of Norovirus. PLoS One. 2013; 8 (10): e75922.

[x] McFarlin BK et al. Baker's yeast beta glucan supplementation increases salivary IgA and decreases cold/flu symptomatic days after intense exercise. Journal of Dietary Supplements. 2013; 10 (3): 171-83.

[xi] Read SA et al. The role of zinc in antiviral immunity. Adv Nutr. 2019; 10 (4): 696-710.

[xii] Rubey RN. Could lysine supplementation prevent Alzheimer’s dementia? A novel hypothesis. Neuropsychiatric Disease and Treatment. 2010; 6: 707-10.

[xiii] Iyer N, Vaishnava S. Vitamin A at the interface of host-commensal-pathogen interactions. PLoS Pathog. 2019; 15 (6): e1007750.

[xiv] Hemilä H, Chalker E. Vitamin C for preventing and treating the common cold. Cochrane Database Syst Rev. 2013 Jan 31 (1): CD000980.

[xv] Yamshchikov AV et al. Vitamin D for treatment and prevention of infectious diseases: a systematic review of randomized controlled trials. Endocrine Practice. 2009; 15 (5): 438-49.

[xvi] Long KZ et al. Vitamin A supplementation has divergent effects on norovirus infections and clinical symptoms among Mexican children. J Infect Dis. 2007; 196 (7): 978-85.

[xvii] Chen P et al. Association of vitamin A and zinc status with altered intestinal permeability: analyses of cohort data from northeastern Brazil. J Health Popul Nutr. 2003; 21 (4): 309-15.

[xviii] Hall JA et al. The role of retinoic acid in tolerance and immunity. Immunity. 2011; 35 (1): 13-22.

[xix] Lee H, Ko GP. Antiviral effect of vitamin A on norovirus infection via modulation of the gut microbiome. Sci Rep. 2016; 6: 25835.

[xx] Lee H, Ko GP. New perspectives regarding the antiviral effect of vitamin A on norovirus using modulation of gut microbiota. Gut Microbes. 2017; 8 (6): 616-620.

[xxi] Kearns MD et al. The impact of vitamin D on infectious disease: a systematic review of controlled trials. Am J Med Sci. 2015; 349 (3): 245-262.

[xxii] Huaman JW et al. Effects of prebiotics vs a diet low in FODMAPs in patients with functional gut disorders. Gastroenterology. 2018; 155 (4): 1004-1007.

[xxiii] Crost EH et al. Production of an antibacterial substance in the digestive tract involved in colonization-resistance against Clostridium perfringens. Anaerobe. 2010; 16 (6): 597-603.

[xxiv] Kennedy MJ, Volz PA. Ecology of Candida albicans gut colonization: Inhibition of Candida adhesion, colonization, and dissemination from the gastrointestinal tract by bacterial antagonism. Infect Immun. 1985; 49 (3): 654-63.

[xxv] Flanagan PK et al. Killing of Escherichia coli by Crohn’s disease monocyte-derived macrophages and its enhancement by hydroxychloroquine and vitamin D. Inflamm Bowel Dis. 2015; 21 (7): 1499-510.

[xxvi] Scricciolo A et al. Vitamin D3 versus gliadin: a battle to the last tight junction. Digestive Diseases and Sciences. 2018; 63 (1): 1-3.

[xxvii] Plummer S et al. Clostridium difficile pilot study: effects of probiotic supplementation on the incidence of C. difficile diarrhoea. International Microbiology. 2004; 7: 59-62.

[xxviii] Roberts JD et al. An exploratory investigation of endotoxin levels in novice long distance triathletes, and the effects of a multi-strain probiotic/prebiotic, antioxidant intervention. Nutrients. 2016; 8 (11): 733

[xxix] Lei S et al. High protective efficacy of probiotics and rice bran against human norovirus infection and diarrhea in gnotobiotic pigs. Front Microbiol. 2016; 7: 1699.

[xxx] Sindhu KN et al. Immune response and intestinal permeability in children with acute gastroenteritis treated with Lactobacillus rhamnosus GG: a randomized, double-blind, placebo-controlled trial. Clin Infect Dis. 2014; 58 (8): 1107-15.

[xxxi] Bhutta ZA et al. Therapeutic effects of oral zinc in acute and persistent diarrhea in children in developing countries: pooled analysis of randomized controlled trials. Am J Clin Nutr. 2000; 72 (6): 1516-22.

[xxxii] Zhou Q et al. Randomised placebo-controlled trial of dietary glutamine supplements for postinfectious irritable bowel syndrome. Gut. 2019; 68: 996-1002.

[xxxiii] Mattar R, de Campos Mazo DF, Carrilho FJ. Lactose intolerance: diagnosis, genetic and clinical factors. Clin Exp Gastroenterol. 2012; 5: 113-121.

[xxxiv] Fasano A. Zonulin and its regulation of intestinal barrier function: the biological door to inflammation, autoimmunity, and cancer. Physiol Rev. 2011; 91(1):151-75.

[xxxv] Nielsen et al. Magnesiumsupplementation improves indicators of low magnesium status and inflammatory stress in adults older than 51 years with poor quality sleep. Magnes Res. 2010 Dec; 23 (4): 158-68