Elutähtsad vitamiinid
Ideaalis võiks hea toitumise korral saada toidust kätte kõik vajaminevad vitamiinid, mineraalained ja muud toitained. Kahjuks näitavad uuringud, et enamik inimesi tarbib soovitatavast viiest aed- ja puuviljaportsjonist päevas vaid 2,5 portsjonit1. Lisaks on Inglismaal tehtud uuringust selgunud, et tegelikult tuleks hea tervise tagamiseks ning südamehaiguste ja vähi ennetamiseks süüa koguni seitse portsjonit aed- ja puuvilju päevas2.
Poodides saadaolev värske kraam ei sisalda niipalju toitaineid kui see ideaalis võiks. Sageli on supermarketitesse müügile tulnud aed-ja puuviljad põldudelt ära korjatud enne, kui need küpseks saavad, transporditud siia tuhandete kilomeetrite kauguselt ning lisaks veel tükk aega riiulites seisnud. See kõik tähendab, et sellise toidu toitaineline väärtus võib olla langenud.
Pinnas, kus taimed kasvavad, on muutunud järjest toitainevaesemaks, seega ei sisalda ka meie toit enam piisavalt mineraale, iseäranis magneesiumi, kaltsiumi, rauda ja vaske. See ei puuduta mitte üksnes aed-ja teravilju, vaid ka lihatooteid. 2002. aastal tehtud uuringus leiti, et kalkuniliha sisaldas 79 % vähem rauda ning peekon 87 % vähem kaltsiumi kui 1940. aastatel3.
Milliseid vitamiine võiks juurde võtta?
Kiire elustiili korral võib meie toitumises esineda olulisi puudujääke, iseäranis siis, kui süüa tihti väljas või osta poest valmistoitu. Näiteks võib olla poest ostetud valmis salatites puudu C-vitamiinist, sest tegemist on õhuga kokkupuutel hävineva vitamiiniga. Samuti ei saa me kindlad olla toidukohtades kasutatavate rasvainete kvaliteedis. Kiire ja stressirikas elustiil tingib eelkõige
Vitamiinid ja mineraalained on väga olulised hea tervise tagamiseks. On tähtis teada, et vitamiinid toimivad koos, mõjutades kehas mitmeid biokeemilisi protsesse. Näiteks E-vitamiin ja A-vitamiin on olulised antioksüdandid, kuid nende toime on tugevam koos teiste antioksüdantsete vitamiinide ja mineraalidega (A, C, E, seleen ja tsink). Vitamiinid ja mineraalained on vajalikud energia tootmiseks, kasvuks, arenguks, immuunsüsteemi tugevdamiseks, aju tervise tagamiseks, veresuhkru taseme reguleerimiseks ja paljude teiste keha funktsioonide jaoks.
Kindlasti on paljud kursis ka sellega, et Eestis esineb väga paljudel inimestel D-vitamiini puudust. Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et eestlastel esineb D-vitamiini vähesust aastaringselt. 80%-l uuringus osalejatest jäi ka sügisel D-vitamiini tase seerumis alla optimaalse.
Vitamiinide ja mineraalainete baasvajaduse rahuldamiseks on mõttekas tarbida hea koostise ja imendumisega
Kuidas valida head multivitamiini?
Kuigi multivitamiinide kohta levib palju erinevaid müüte, alates sellest, et neid peetakse ebavajalikeks või lausa ohtlikeks kuni selleni välja, et reklaamides lubatakse meile neile imetoimeid, võib multivitamiin siiski olla tervisele suurepäraseks toeks, kui seda targalt valida.
Kui otsid multivitamiini, siis vali targalt ja veendu, et sellel on järgmised omadused
1. Millised on iga lisandis leiduva toitaine vormid?
Kõik vormid pole võrdsed. On ülimalt oluline teada, millega vitamiin või mineraalaine on seotud, kuna see võib soodustada või takistada imendumist meie soolestikus. Näiteks raudsulfaat ja raudtsitraat on toitumismaailmas teineteisest erinevad, kusjuures viimane on eelistatud vorm, kuna see imendub palju paremini ja sel on vähem kõrvalmõjusid (nt kõhukinnisus). Muud erinevused, mida oled ehk märganud, on C-vitamiini erinevad vormid, näiteks askorbiinhape või magneesiumaskorbaat, millest viimane on "puhverdatud" vorm, mis on paljude arvates nende seedetrakti suhtes õrnem ja kergemini talutav. See kehtib iga turul saadaoleva toitaine kohta – iga vormi kohta on oma näpunäited ja põhjus, miks toitumisspetsialist võib sõltuvalt kliendi seisundist eelistada ühte teisele. Kaasaegsed uuringud võimaldavad meil välja selgitada, millised toitainete vormid on kõige „biosaadavamad”, mis tähendab, et keha saab neid kohe omastada ja kasutada. Metüülitud B-vitamiinid on suurepärane näide vitamiinidest nende parimal kujul, nagu metüülfolaat ja metüülkobalamiin, mis on vastavalt folaadi (või foolhappe) ja B12 kõige bioaktiivsemad vormid.
2. Mis on iga toitaine tase?
Kas multivitamiinis sisalduvate toitainete annused on päevase vajaduse katmiseks piisavad, näiteks 400 mcg metüülfolaati, 400 mcg metüülkobalamiini või 1000 iu D3-vitamiini? Mõtle ka sellele, kas sul võib olla kõrgenenud toitainete vajadus, mistõttu võid vajada multivitamiinile lisaks suuremat lisaannust teatud olulisemaid vitamiine ja mineraalaineid? Näiteks sõltuvalt oma toitumisest võib viljakas eas naine võrreldes menopausis naisega vajada juurde kõrgemat annust ning vegan/taimetoitlane kõrgemat B12-vitamiini.
3. Kas see sisaldab abiaineid?
Sageli on teatud "abiained" vajalikud, et muuta toidulisand elujõuliseks ja stabiilseks ning need on ohutud, kui neid tarbitakse väikestes kogustes, samas võivad mõned nende seast olla ka tõesti ebavajalikud ja kahjulikud. Alati on kõige parem kontrollida, et multivitamiin sisaldaks ainult minimaalses koguses abiaineid ja võib olla hea mõte võtta ühendust tootjaga või maaletoojaga, et nad saaksid vajadusel jagada sulle nende kohta lisainfot.
4. Millises vormis on multivitamiin?
Väga oluline on see, et sul oleks toodet mugav manustada. Kui sul on raskusi suurte kapslite või tablettide neelamisega, kontrolli konkreetse toidulisandi kapsli või tableti suurust, veendumaks, et saaksid neid kergesti alla neelata. Kui need on sinu jaoks liiga suured, siis tasub osta toidulisandit vedeliku või pulbri kujul. Kui sul on halb seedimine, kaalu pigem multivitamiini tarvitamist kapsli kujul, kuna neid on kehal kergem seedida ja omastada. Endalt nende küsimuste küsimine aitab leida enda jaoks parima variandi. Kindlasti ei tasu kulutada raha tootele, mis sobib ideaalselt teatud tervisenõuete täitmiseks, kuid mida sa ei suuda maitse või tekstuuri tõttu tarvitada.
5. Kui palju maksab toode päevas, kuus?
Harva kohtame inimesi, kes ei tunne muret kulutuste pärast, seega oleme väga teadlikud sellest, kui suur mõju võib sellel tootel olla tarbija igakuistele väljaminekutele. Kuid enda rahustamiseks on väga hea mõte arvutada välja tarvitatava toidulisandi hind päeva kohta. Sageli võid avastada, et see maksab palju vähem kui näiteks sinu poolt ostetav igapäevane tassike kohvi. Seega on see väike hind, mida maksta oma heaolusse investeerimise ja pikaajalise tervise eest.
Biocare kvaliteetsed multivitamiinid
Kasutatud allikad
1 Tervise Arengu Instituut 2009, „Vali tervis – vali 5 puu- ja köögivilja päevas“
2 Journal of Epidemiology and Community Health 2014, „Fruit and vegetable consumption and all-cause, cancer and CVD mortality: analysis of Health Survey for England data“. Oyinlola Oyebode,Vanessa Gordon-Dseagu, Alice Walker, Jennifer S Mindel
3 Journal of American Diet Association. 2007, „Nutrition Assessment in the National Health and Nutrition Examination Survey 1999-2002“. Wright, JD; Borrud, LG, McDowell, MA; Wang, CY; Radimer, K; Johnson , CL.
4 Eesti Arst 2010. D-vitamiin, taasleitud oluline mõjutegur. Kull, Mart; Kallikorm, Riina; Lember, Margus.
5 Walker et al. Mg citrate found more bioavailable than other Mg preparations in a randomised, double-blind study. Magnes Res. 2003 Sep;16(3):183-91.