Immuunsüsteemi toetamine probiootikumide abiga

Praegusel ajal tekib paljudel küsimus, kuidas end paremini erinevate viiruste ja bakterite eest kaitsta? Õnneks saame me iseenda heaks palju ära teha, näiteks vähendada stressi, tagada, et saaksime piisavalt C-  ja D-vitamiini  ja tsinki  ning magada. Kuid kas sa teadsid, et üks efektiivsemaid toidulisandeid, mida sa oma immuunsuse toetamiseks saad võtta, on tegelikult probiootikum? See on igati loogiline, kui arvestada seda, et meie immuunsüsteem paikeb suuresti soolestikus ja selles leiduvad head bakterid on äärmiselt olulised, et kaitsta meid halbade bakterite eest.

Kuidas need toimivad?

Soolestikus elavad kasulikud bakterid nagu näiteks Lactobacillus, on võimelised stimuleerima meie immuunsüsteemi loomulikku funktsiooni. Bakterid toimivad „madala taseme väljakutsena“, aidates hoida meie immuunsüsteemi kergelt stimuleerituna nii, et see saaks sissetungijatele kiiresti ja tõhusalt reageerida. Kui teadlased andsid iga päev väikestele lastele 12,5 miljardi probiootikumide kombinatsiooni LAB4 (sisaldab kaht Lactobacillus acidophilus’e tüve ja Bifidobacterium bifidumi’t ning B.lactis’t) koos vähese C-vitamiiniga, leidsid nad, et lastel esines vähem köha ja nohu. Isegi kui lapsed said nakkuse, ei olnud sümptomid pooltki nii halvad, nad ei pidanud kasutama nii palju ravimeid (nt antibiootikume) ning koolist niivõrd palju puuduma. [i]

Teised uuringud näitavad, et Lactobacillus rhamnosus GG on eriti efektiivne vähendamaks hingamisteede infektsioonide sagedust, raskusastet ja kestust lastel. [ii], [iii]

Seetõttu peaks probiootikumide, sealhulgas LAB4 kombinatsiooni  ja L. rhamnosus GG võtmine olema immuunsuse tugevdamise põhiosa, mis aitab vähendada köha ja külmetushaiguste riski ning haigestumise korral aitab see kiiremini taastuda.

Mis juhtub soolebakteritega, kui võtta antibiootikume?

Kui me võtame infektsiooni ravimiseks antibiootikume, siis tuleb meeles pidada, et lisaks nakkuse hävitamisele mõjuvad need ka meie headele soolebakteritele, põhjustades mikrofloora tasakaalutust ja mõjudes tõenäoliselt pikemas perspektiivis ka meie immuunsüsteemile negatiivselt. Probiootikumide kasutamine võib aidata taastada ja kiirendada mikrofloora kasvu, mis antibiootikumide tarvitamise tõttu hävines. [iv] Probiootikumid võivad vähendada ka antibiootikumide kõrvaltoimeid, näiteks kõhulahtisust. [v] Seetõttu on probiootikumide kasutamine suurepärane ja oluline viis oma heade soolebakterite toetamiseks ning antibiootikumresistentsuse vältimiseks, tagades antibiootikumide toimimise ka tulevikus, kui peaksite neid vajama.


Üliaktiivse immuunsüsteemi rahustamine – probiootikumid autoimmuunsete seisundite korral

Kas sul on autoimmuunne haigus nagu näiteks reumatoidartriit, luupus või Sjögreni sündroom? Kas tunned, et näiteks talvel sinu seisund halveneb? Paljud inimesed tunnevad, et talvel, mil päikest on vähem, ilm on külm ja niiske ning muutub ka toitumine (nt. süsivesikuterikkamate toitude ja alkoholi sagedasem tarvitamine), võib esineda seisundi ägenemist. Kuigi sümptomite ägenemist ei põhjusta üks kindel tegur, oleks mõistlik võtta juurde täiendavat D-vitamiini, suurendada antioksüdantide hulka toidus ja tarbida probiootikume  toidulisandina – see on lihtne ja tõhus viis, kuidas hoida oma immuunsüsteemi tasakaalus.

Välismaailma ja meie sisemiste kehasüsteemide vaheliseks barjääriks on soolestiku limaskest, mis reguleerib seda, mis meie kehasse jõuab. Sageli on see limaskest kahjustatud ja krooniliselt liigselt läbilaskev, mis omakorda võimaldab suurematel molekulidel ja allergeenidel seda läbida, põhjustades põletikku. Seda nimetataks soolestiku liigseks läbilaskvuseks või lekkivaks sooleks. Soole läbilaskvus võib olla autoimmuunsete protsesside käivitaja, [vi] mille puhul immuunsüsteem võib eksklikult käsitleda kahjutuid keharakke ohtude või patogeenidena.

Soolestiku bakterite tasakaalutus ehk „düsbioos“ võib samuti suurendada autoimmuunsuse tõenäosust, [vii] osalt lekkiva soole ja pideva soolepõletiku tõttu. Seega, kui taastame soolestiku mikrofloora tasakaalu, vähendame põletikku ja parandame soole läbilaskvust probiootiliste lisanditega, on võimalik autoimmuunsuse düsregulatsiooni moduleerida. On tõestatud, et spetsiifilised bakteritüved nagu näiteks Lactobacillus salivarius, suurendavad kehas põletikuvastaste molekulide taset [viii] ja vähendavad põletikku soolestikus. [ix] Uuring, milles kasutati LAB4 probiootikume 12 nädala jooksul, näitas kasulikku mõju immuunsüsteemi moduleerimisele, kuna bakterite võtmine aitas vähendada põletikku. [x]

Probiootiline toidulisand võib seega olla autoimmuunprotokolli abistav osa tänu oma võimele immuunsüsteemi tasakaalustada. Siiski, kui inimene võtab immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid, peab olema ettevaatlik ning soovitame nõu saamiseks pöörduda funktsionaalse toitumise terapeudi poole.


Mida peab jälgima, kui valida probiootikume immuunsuse tugevdamiseks?

Selleks, et saavutada soovitud mõju immuunsüsteemile, on vajalik kasutada õigeid bakteritüvesid õiges koguses. Kuid millist tüve valida ja millises koguses? Lihtsustame seda teie jaoks, võttes aluseks ülaltoodud uuringute kokkuvõtted ja toitumisterapeutide kogemused.

  • Köha, külmetushaiguste ja muude hingamisteede nakkuste puhul võtke ennetamiseks kolm miljardit L. rhamnosus GG bakterit päevas (laste puhul alates 3. eluaastast), kuni 10 miljardit päevas suuremate laste puhul ning 20–30 miljardit LAB4 bakterit  päevas täiskasvanutele.
  • Antibiootikumikuuri ajal ja pärast seda – püüdke võtta kuni 30 miljardit LAB4 bakterit  antibiootikumikuuri ajal. Neid tuleks võtta vähemalt neli tundi enne või pärast antibiootikumi võtmist, et suurendada probiootikumide ellujäämise võimalust. Pärast antibiootikumikuuri võib olla hea mõte võtta ette intensiivsem probiootikumikuur, mis aitaks vähenda antibiootikumide mõju mikrobioomidele ja ennetada võimalikke kõrvaltoimeid. Annus võib olla vahemikus 75–130 miljardit sõltuvalt olukorrast. Kui teil on aga intensiivne antibiootikumikuur, siis pöörduge funktsionaalse toitumise terapeudi poole, et saada nõu ja leida teile sobiv lahendus.
  • Autoimmuunsuse ja kroonilise põletiku korral – püüdke tarbida iga päev vähemalt 25–30 miljardit LAB4 bakterit  toidulisandina, mis aitab parandada soolestiku terviklikkust ja vähendada süsteemset põletikku. Sõltuvalt olukorrast võib sageli abiks olla ka tugevatoimelisem ravikuur, mis sisaldab tüvesid (näiteks Lactobacillus salivariust), millel on täiendavaid immuunsüsteemi toetavaid eeliseid.

Kui muretsed selle pärast, kuidas kahjulikud bakterid võivad meile mõjuda, siis pea meeles, et mõned bakterid on kasulikud ja eluliselt olulised meie immuunsüsteemi toimimiseks. Kasutades põhjalikult uuritud inimspetsiifilisi bakteritüvesid õigetes annustes, võivad probiootikumid olla kasulikud immuunsüsteemi tasakaalustamiseks ja tugevdamiseks. Mõned bakterid on tõesti head ja kui me nende eest hoolitseme, siis hoolitsevad ka nemad meie eest.


Seotud tooted

*BioAcidophilus (10 miljardit) 60

30,59 €

24,47 €


Allikad

[i] Garaiova I et al. Probiotics and vitamin C for the prevention of respiratory tract infections in children attending preschool: a randomised controlled pilot study. Eur J of Clin Nutr. 2015; 69 (3): 373-9.

[ii] Hojsak I et al. Lactobacillus GG in the prevention of gastrointestinal and respiratory tract infections in children who attend day care centres: A randomised, double-blind, placebo controlled trial. Clinical Nutrition. 2010; 29 (3): 312-6.

[iii] Kumpu M et al. The use of the probiotic Lactobacillus rhamnosus GG and viral findings in the nasopharynx of children attending day care. J Med Virol. 2013; 85:1632-8.

[iv] Madden et al. Effect of probiotics on preventing disruption of the intestinal microflora following antibiotic therapy: a double-blind, placebo-controlled pilot study. Int Immunopharmacol. 2005;5(6):1091-7.

[v] Plummer S et al. Clostridium difficile pilot study: effects of probiotic supplementation on the incidence of C. difficile diarrhoea. Int Microbiol. 2004; 7(1):59-62

[vi] Fasano. Leaky gut and autoimmune diseases. Clin Rev Allergy Immunol. 2012; 42 (1): 71-8.

[vii] Campbell AW. Autoimmunity and the Gut. Autoimmune Diseases. 2014; 2014: 152428.

[viii] Diaz-Ropero MP et al. Two lactobacillus strains, isolated form breast milk, differently modulate the immune response. J App Microbiol. 2007; 102(2): 337-43.

[ix] Borruel N et al. Increased mucosal tumour necrosis factor alpha production in Crohn’s disease can be downregulated ex vivo by probiotic bacteria. Gut. 2002; 51: 659-64.

[x] Hepburn NJ et al. Probiotic supplement consumption alters cytokine production from peripheral blood mononuclear cells: a preliminary study using healthy individuals. Benef Microbes. 2013; 4(4): 313-7