Laste toitumise alustalad

Tervislik toitumine on oluline laste tervise tagamiseks ning aitab luua vajalikud tingimused, et tagada hea tervis kogu eluks. Me ei saa kaitsta oma lapsi kõigi välisest maailmast tulenevate ohtude eest, kuid saame aidata neil kujundada õiged toitumisharjumused ja tervisliku elustiili, mis lubaks neil elada õnnelikku elu.

Kõige ilmselgem valdkond, mida toitumine mõjutab, on laste üldine areng. Kui lapsed kasvavad, on oluline jälgida, et nad saaksid kätte kõik vajalikud toitained, mis toetavad luude, aju ja immuunsüsteemi arengut. Kõige olulisemad toitained, mis toetavad laste kasvu ja arengut on:

  • Erinevad vitamiinid ja mineraalained, eriti tsink, mis aitab toetada lapse kasvu ja arengut ning tema immuunsüsteemi, ning  D-vitamiin ja kaltsium, mis on olulised luude ja hammaste tervise jaoks
  • Kasulikud rasvhapped, mida me saame taimedest või kalaõlist, toetavad aju arengut
  • Head bakterid asustavad sooletikku, aidates toetada seedimist ning tugevdades immuunsüsteemi


Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt on teisest elunädalast kuni teise eluaasta lõpuni soovitatav anda lastele D-vitamiini rasvlahustuva preparaadina 10 μg (400 IU) päevas.1  Beebidele võib anda lisaks ka imikutele sobivaid piimhappebaktereid (nende soolestikus elutsevad peamiselt bifidobakterid), eriti siis, kui laps saab pudelitoitu. See aitab kaasa soolestiku mikrofloora arengule. Kui vanemate laste toitumises esineb puudujääke, võib kasuks tulla laiatoimeline multivitamiinide ja –mineraalide kompleks,  kalaõli asendamatute rasvhapete saamiseks ning probiootiline toidulisand.


Kooliaja raskused

Kui kooliaasta algab, on oluline kindlustada laste jaoks kõik vajaminev. Tahame igati toetada nende õppimisvõimet ja jälgida, et nad ei haigestuks. Nad ju õpivad ainult siis, kui nad koolis käivad, mitte kodus köhides ja külmetushaiguse käes vaeveldes. Lasteaias ja koolis käimine on kindlasti lapse immuunsüsteemi jaoks väljakutse, kuna seal liigub palju erinevaid baktereid ja haigustekitajaid. On oluline pakkuda lapsele kõiki peamisi ülalpoolmainitud toitaineid, et tugevdada immuunsüsteemi ja seada aju valmis eesootavateks väljakutseteks.

Laste toitumine


Immuunsus – mõned bakterid on head

Immuunsüsteem on see, mis kaitseb meie keha teiste organismide, näiteks bakterite ja viiruste eest. Kas teadsid, et lapse immuunsüsteemi toetamiseks on kõige olulisem tagada, et häid soolebaktereid oleks piisavalt? Lapsed on väga vastuvõtlikud ülemiste hingamisteede haiguste suhtes, s.h. keskkõrvapõletiku, kurgumandlite põletiku, bronhiidi ja tavaliste külmetushaiguste suhtes.

Teatud faktorid muudavad lapsed haiguste suhtes vastuvõtlikumaks, näiteks stress2, vähene uni, toitainepuudus3 ning heade soolebakterite vähesus.
 
Pea meeles, et teatav kokkupuude bakteritega on oluline lapse immuunsüsteemi arenguks. Seega lase oma lastel jääda uudishimulikuks ja mänguliseks ning eksperimenteerida. Erinevate bakteritega kokkupuude on vajalik hästitoimiva immuunsüsteemi väljakujunemiseks, mis oskab võidelda kahjuliku haigustekitajaga ning samas on võimeline ignoreerima keskkonnas leiduvaid allergeene nagu loomakarvad või õietolm. Kui meie immuunsüsteem on halvasti programmeeritud, võib ta hakata neile reageerima ning see võib endaga kaasa tuua heinapalaviku, astma ja ekseemi. Oma esimesed bakterid saame emalt, kui me siia ilma sünnime. Saame baktereid tema nahaga kokkupuutel ning rinnapiima kaudu. Seega neil lastel, kes on sündinud keisrilõikega või pole saanud piisavalt rinnapiima, võib olla heade soolebakterite hulk väiksem ning see võib mõjutada ka nende immuunsüsteemi.
 
Siiski saame ka ise üht-teist ette võtta, et väikseid lapsi erinevate pisikute pealetungiks ette valmistada. Esiteks, saame neile anda iga päev häid baktereid toidulisandina. Need aitavad hoida halvad bakterid eemal ning stimuleerivad immunsüsteemi. Hiljutistes uuringutes on leitud, et sellised bakterid  nagu lactobacillus acidophilus, bifidobacterium bifidum ja lactobacillus rhamnosus gg aitavad ennetada külmetushaiguste esinemist lastel4,5

Teised toitained, mis aitavad haigestumist vältida, on sellised vitamiinid, mis aitavad tugevdada keha kaitsebarjääre (eriti  A-vitamiin) ning stimuleerivad immuunrakkude tööd.6 D-vitamiin aitab parandada immuunvastust erinevatele haigustekitajatele7 ning pidurdab autoimmuunseste reaktsioonide teket, reguleerides immunsüsteemi aktiveerumist ning antigeenide esinemist8. D-vitamiinil on ka põletikuvastased ja immuunsust reguleerivad omadused, mis aitab veelgi immuunsüsteemi toetada.9 On leitud, et madala D-vitamiini tasemega lastel kestavad külmetushaigused kauem10. D-vitamiini puudust seostatakse ka lastel esineva kurgumandlipõletikuga.  Uuringud on näidanud, et 300iu D-vitamiini manustamine päevas aitas vähendada talvekuudel ägedatesse hingamisteede haigustesse jäämise riski poole võrra. 11,12,13 Teine oluline võtmetoitaine on tsink, mis aitab ergutada immuunrakkude tegevust.14

Kui haigus on juba käes, siis aitab immuunsüsteemi tugevdada C-vitamiin 15Must leeder sisaldab selliseid ühendeid, mis nüristavad viiruste hemaglutiniini jätkeid ning takistavad neil rakkudesse sisenemist, parandades immuunsüsteemi aktiivsust gripi korral16.
Teismelise tervist


Suuremate laste elu muutub raskemaks!

Kui lastest saavad väiksed täiskasvanud, võib elu raskemaks muutuda. Sotsiaalses ja akadeemilises plaanis on ootused kõrgemad ning nende aeg võib olla tihedalt sisustatud. Tänapäeva maailmas on levinud tendents nutiseadmete või mängukonsoolide taha kaduda, mis võib vähendada õues füüsilisi tegevusi sisaldavat aega ning mõjutada ka und. Uued kogemused ning kõrged ootused võivad tuua endaga kaasa väsimuse ning isegi stressi ja ärevuse.

Me saame oma lapsi toetada asendamatute rasvhapetega, eriti oomega-3 rasvhapetega, mis on aju funktsioonide ning meeleolu jaoks üliolulised. Keha ise neid rasvu toota ei suuda, seega peame neid saama toiduga. Kalaõli sisaldab suures annuses eikosapetaeenhapet (EPA ning dokosaheksaeenhapet (DHA). Need rasvhapped on olulised silmade tervise joaks ning nende defitsiiti seostatakse puuduliku lugemisoskusega. Kalaõli manustamine võib parandada mälu, meeleolu ja käitumist.17,18 Kalaõli põletikuvastased omadused19 on kasulikud paljude haigusseisundite puhul ülekaalulisusest astmani.20

Kas teadsid, et tasakaakust väljas soolestiku mikrofloora või lekkiv sool või mõjutada lapse tähelepanuvõimet, käitumist ja meeleolu? Selle põhjuseks on asjaolu, et kasulikud bakterid meie soolestikus suudavad mõjutada neurotransmitterite tootmist.21,22 Neurotransmitterite tasakaal on olulised meeleolu ja käitumise seisukohalt.23 Hiljutised uuringud on näidanud, et soolebakterite vähesus mõjutab otseselt lapse suutlikkust rahulikult istuda, juhtnööre vastu võtta ning keskenduda talle antud ülesannetele.24

Mis puudutab elustiili, siis on oluline teha erinevaid tegevusi ka peale kooli – viibida värskes õhus ning käia erinevates huviringides, et arendada sotsiaalseid oskusi. Uuringud näitavad, et lastel, kes armastavad oma keskkonda, on parem stressitaluvus.25

Tervislik toitumine on oluline lapse tervise ja heaolu tagamiseks ning see aitab luua eeldused hea tervise säilitamiseks ka vanemas eas. Toitumise ja elustiili muudatuste tegemine, isegi kui toimub üks väike muutus korraga, võib tuua olulise erinevuse, kuna toitumisel on võime mitte üksnes üldist tervist parandada, vaid aidata ka vähendada erinevate infektsioonide esinemise tõenäosust, parandada mälu ning mõjutada käitumist. Me ei saa oma lapsi välise maailma eest kaitsta, kuid me saame neile kodust kaasa anda tervisliku toitumise ja elustiili alused, et nad saaksid olla kaitstud ja õnnelikku elu elada.



Kvaliteetsed toidulisandid lastele






Allikad

[1] https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf

[2]Segerstrom Psychological stress and the human immune system: a meta-analytic studyof 30 years of inquiry. Psychol Bull (2004) 130(4): 601–630.

[3]Cunningham-Rundles et al. Mechanisms of nutrient modulation of the immune response. Allergy Clin Immunol. 2005; 115 (6): 1119-28.

[4]Hojsak I et al. Lactobacillus GG in the prevention of gastrointestinal and respiratory tract infections in children who attend day carecentres: A randomised, double-blind, placebo controlled trial. Clinical Nutrition 2010; 29:310.

[5]Kumpu M, et al. The use of the probiotic Lactobacillus rhamnosus GG and viral findings in the nasopharynx of children attending day care. J. Med. Virol. 85:1632-1638, 2013.

[6]Aladag et al Efficacy of vitamin A in experimentally induced acute otitis media. Int JOtorhinolaryngol 2007;71(4):623-8.

[7]Piemonti et al. Vitamin D3 Affects Differentiation, Maturation, and Function of Human Monocyte-Derived Dendritic Cells, The Journal of Immunology, 2000, 164: 4443-4451.

[8]Griffin, M.D., Xing, N. and Kumar R. (2003) Vitamin D and its analogs as regulators of immune activation and antigen presentation. Annual Review of Nutrition, 23, 117-145.

[9]Antico, A., Tampoia, M., Tozzoli, R. and Bizzaro, N. (2012) Can supplementation with vitamin D reduce the risk or modify the course of autoimmune diseases? A systematic review of the literature. Autoimmunity Reviews, 12 (2), 127–136.

[10]Elemraid et al. A case-control study of nutritional factors associated with chronic suppurative otitis media in Yemeni children. Eur J Clin Nutr. 2011; 65(8): 895-902.

[11]Carmago CA, Ganmaa D. Randomized Trial of Vitamin D supplementation and Risk of Acute Respiratory Infection in Mongolia. Pediatrics Vol.130 No. 3 September 1, 2012.

[12]Yildiz et al. The role of vitamin D in children with recurrent Tonsillopharyngitis. Ital J Pediatr. 2012; 38: 25.

[13]Reid et al. Vitamin D and tonsil disease--preliminary observations. Int J Pediatr Otorhinolaryngol. 2011; 75 (2): 261-4.

[14]Cunningham-Rundles et al. Mechanisms of nutrient modulation of the immune response. J AllergyClin Immunol 2005; 115: 1119–28

[15]Brinkevich SD et al Radical-regulating and antiviral properties of ascorbic acid and its derivatives.Bioorg med Chem Lett. 2012 1;22(7).

[16]Fan‐kun Kong (2009) Pilot Clinical Study on a Proprietary Elderberry Extract: Efficacy in Addressing Influenza Symptoms, J Pharmacol Pharmacokin 5: 32‐43

[17]Clough P, Lindmark L, (2007) . A 5-month open study with long-chain polyunsaturated fattyacids in dyslexia. J Med Food. 10(4):662-6.

[18]Richardson AJ, Montgomery P. The Oxford-Durham study: a randomized, controlled trial ofdietary supplementation with fatty acids in children with developmental coordination disorder.Pediatrics. 2005 May;115(5):1360-6.

[19]Furuhjelm et al. Fish oil supplementation in pregnancy and lactation may decrease the risk ofinfant allergy, Acta Paediatrica 2009 Sep;98(9):1461-7.

[20]Li et al. Intakes of long-chain omega-3 (n-3) PUFAs and fish in relation to incidence of asthmaamong American young adults: the CARDIA study. Am J Clin Nutr. 2013 Jan;97(1):173-8.

[21]Foster, McVey Neufeld. Gut-brain axis: how the microbiome influences anxiety and depression. TrendsNeurosci. 2013; 36 (5): 305-12.

[22]Bravo et al. Ingestion of Lactobacillus strain regulates emotional behaviour and central GABA receptorexpression in a mouse via the vagus nerve. Proceedings of the National Academy of Sciences. 2011; 108 (38):16050-55.

[23]Previc FH. The Dopaminergic Mind in Human Evolution and History. 2009; Cambridge University Press

[24]Reichelt, Knivsberg. Can the pathophysiology of autism be explained by the nature of the discovered urine peptides? Nutritional Neuroscience. 2003; 6 (1): 19-28.