8 nõuannet migreeni ennetamiseks ja leevendamiseks

Migreenihoog võib Sinu päeva tõsiselt rikkuda ja mõne jaoks võib see kesta peaaegu nädala. Meditsiiniringkonnad ei tea veel täpselt, miks mõned meist kannatavad migreeni all ja mis on selle põhjused. Kuigi me teame, et oma roll on nende puhul mängida geneetikal, hormoonidel ja erinevatel keskkonnateguritel.

Mis eristab migreeni peavalust?

Suurim väärarusaam migreeni osas on see, et need on „halvad peavalud”. Migreen on intensiivne peavalu, mis tavaliselt pulseerib kas silmade taga või pea ühel poolel. Sageli kaasneb sellega tundlikkus ereda valguse ja müra suhtes, iiveldus ja oksendamine. Mõned inimesed kogevad ka aurat, see viitab aistingule enne migreeni tekkimist, näiteks vilkuvate tulede nägemine, udune tunne või teistsugune maitse suus.

Migreeniga toimetulemise teeb keerukaks see, et sageli ei ole selle vallandumiseks ühte kindalt päästikut, vaid siinkohal tuleb rääkida päästikute kombinatsioonist. Näiteks võid ühel päeval tunda end hästi, olles hilisõhtuni üleval või süüa teatud migreenihooge vallandavaid toite, kuid nende mõlema kombinatsioon koos stressirohke päevaga, võib olla juba liig ning vallandada täieliku migreenihoo. Unerutiinist, söögikordadest jms kinnipidamine võib tõesti mängida olulist rolli.

Avastamaks, mis on potentsiaalsed migreeni tekitajad sinu jaoks, võib sümptomipäeviku kasutamine olla hindamatu. Unerežiimi, stressitaseme hindamine (1-10 palli skaalal), toidu jms päeviku pidamine aitab sul päevale tagasi vaadata, analüüsida ja oma ainulaadsete päästikute kohta rohkem teada saada.

Mõned nõuanded migreeni ennetamiseks

Pea kinni unerutiinist. See on paljude jaoks oluline. Proovi kinni pidada tavapärasest unerütmist, minnes magama ja ärgates iga päev võimalikult samal ajal. Vähene uni, liiga palju und või jet lag võivad olla päästikuks migreenihoole.
Joo vett! Dehüdratsioon on paljude migreenikute probleem, seega joo piisavalt vett, kuid ära sellega ka liialda. Umbes 2 liitrit vett on sobiv (30 ml keha 1 kg kohta), rohkem kui teed trenni või kui on kuum päev. Mõne inimese jaoks võib ka mõni jook olla päästikuks. Näiteks alkohol, eriti punane vein või liialt kofeiini, mida leidub näiteks koolajoogis, kuumas šokolaadis või kohvis.
Kõik, mis põhjustab sensoorset stiimulit nagu näiteks ere valgus (ka nt päike), teleriekraani virvendus, võib vallandada migreenihoo. Et seda vältida, proovi teha regulaarselt ekraanist pause. Samuti ole teadlik teistest võimalikest stiimulitest nagu näiteks tugevad lõhnad (nt lõhna- ja värvainetes leiduvad) ja pidev tugev müra.
Väldi migreenihooge vallandavaid toite. Need on iga inimese puhul erinevad, mistõttu on igapäevase toidupäeviku pidamine kasulik. Kõige tavalisemad päästikud toidu puhul on juust, šokolaad, tsitruselised, soolased ja töödeldud toidud. Toidu lisaaineid, sealhulgas magusaine aspartaam ja säilitusaine naatriumglutamaat (MSG), mida leidub paljudes toitudes, on levinud migreenihoo vallandajad. Veresuhkru languse tõttu on päästikuks ka söögikordade vahelejätmine või paastumine.
Vähenda stressi. Stress ja emotsionaalne ärritus on nii peavalude kui ka migreenihoogude tuntud põhjused. Seega võib stressi/pinge ennetamine ja vähendamine palju muuta. Abiks võivad olla lihtsad sammud, näiteks päeva lõpus vannis käimine, jooga või mis iganes sinu jaoks toimib!
Hormonaalsete muutustega toimetulek naistel. Mensturatsioonitsüklist, rasedusest või menopausist tingitud östrogeeni taseme kõikumine võib olla soodustav tegur. Kui tunned, et hormoonid võivad sinu jaoks olla soodustavaks teguriks, võid edasise toe ja nõu saamiseks pöörduda funktsioonaalse toitumise terapeudi poole.
Söö magneesiumirikkaid toite. Uuringud on näidanud, et migreeni all kannatavatel inimestel on kehas madalam magneesiumi tase. Seega võib magneesiumi suurem tarbimine toiduga või toidulisandeid kasutades olla kasulik. Magneesium aitab kaasa lihaste normaalsele funktsioneerimisele, mis on eriti kasulik, kui sinu migreeni põhjustajaks on pinge. Magneesiumirikkad toidud on näiteks avokaado, pähklid, kaunviljad, tofu ja lehtköögiviljad.
On tõestatud, et koensüüm Q10 vähendab migreenihooge (ja teisi peavalusid). Q10 on vitamiinitaoline aine, mida leidub igas keharakus ja mille tootmine eaga kehas väheneb.

Sulle võivad huvi pakkuda ka teised aju ja närvisüsteemi käsitlevad blogiartiklid, mida saad lugeda SIIT.

Ole kursis uusimate terviseuudiste ja parimate pakkumistega liitudes meie uudiskirjaga:

Seotud tooted

Allikad:

Ramadan NM, Halvorson H, Vande-Linde A. Low brain magnesium in migraine. Headache. 1989;29:590–593.
Sanam Dolati , Reza Rikhtegar Amir Mehdizadeh Mehdi Yousefi The Role of Magnesium in Pathophysiology and Migraine Treatment Biological Trace Elem Research 2020 Aug;196(2):375-383.
TD Rozen, ML Oshinsky, CA Gebeline, KC Bradley, WB Young, AL Shechter & SD Silberstein. Open label trial of coenzyme Q10 as a migraine preventive. Cephalalgia, 2002, 22, 137–141.