Mis on probiootikumid?
Hea tervise säilitamiseks on oluline lisaks meie enda kehale hoolitseda ka triljonite bakterite eest, kes meie organismis elavad. Tõtt-öelda ületab meie kehas leiduvate bakterite hulk arvuliselt meie enda keharakke. See peaks tähendama, et bakterid on üsna olulised, kas pole?
Võib kõlada üsna hirmutavalt, et meie sees elab suur hulk teisi organisme. Õnneks on meil nendega sümbiootiline suhe. Me oleme koos kasvanud ja arenenud ja sõltume üksteisest. Head bakterid, mida tihti kutsutakse probiootikumideks või kasulikeks bakteriteks, vajavad kohta, kus elada, süüa ja paljuneda ning nemad omakorda toetavad meie tervist väga mitmel moel. Tegelikult me sõna otseses mõttes ei saagi ilma nendeta elada.
Meie sees elavad bakterid moodustavad kompleksseid kogumeid, mida me ikka veel täielikult ei mõista. On üha enam ilmne, et soolebakterite koostis organismis on väga individuaalne. Leidub sadu bakteritüvesid, sealhulgas Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus plantarum, Bifidobacterium bifidum ja Bifidobacterium lactis.
Võib kõlada üsna hirmutavalt, et meie sees elab suur hulk teisi organisme. Õnneks on meil nendega sümbiootiline suhe. Me oleme koos kasvanud ja arenenud ja sõltume üksteisest. Head bakterid, mida tihti kutsutakse probiootikumideks või kasulikeks bakteriteks, vajavad kohta, kus elada, süüa ja paljuneda ning nemad omakorda toetavad meie tervist väga mitmel moel. Tegelikult me sõna otseses mõttes ei saagi ilma nendeta elada.
Meie sees elavad bakterid moodustavad kompleksseid kogumeid, mida me ikka veel täielikult ei mõista. On üha enam ilmne, et soolebakterite koostis organismis on väga individuaalne. Leidub sadu bakteritüvesid, sealhulgas Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus plantarum, Bifidobacterium bifidum ja Bifidobacterium lactis.
Probiootikumide kasulikud toimed
Mida täpsemalt probiootikumid ehk head bakterid teevad? Kasulike bakterite piisav hulk meie organismis on oluline mitmete meie organismi funktsioonide efektiivseks toimimiseks.
Probiootikumid:
- Kaitsevad meid halbade bakterite ja teiste kahjulike organismide eest
- Toetavad seedimist ja toitainete imendumist
- Tagavad immuunsüsteemi funktsioneerimise
- Tasakaalustavad immuunvastust, et meil ei tekiks põletikke ega allergilisi reaktsioone
- Aitavad väljutada erinevaid ühendeid, näiteks kolesterooli ja hormoone
- Toetavad ainevahetust ja südame-veresoonkonna tervist
- Toetavad närvisüsteemi tervist ja parandavad meeleolu
Tasakaalu säilitamine
Head bakterid aitavad meid kaitsta halbade bakterite eest ja soodustavad seedimist. Kasulikud bakterid tõrjuvad välja pahalased, kellega toidu kaudu kokku puutume (näiteks toidumürgituse teel või reisima minnes) ja toodavad isegi halbade bakterite vastaseid antibiootikume. Seda tehes loovad nad tasakaalu, mis toetab soolestiku tervist. Tasakaalust väljas soolebakterid võivad viia selliste seisunditeni nagu ärritatud soole sündroom (IBS), kõhulahtisus (sealhulgas reisimisest tingitud kõhulahtisus) ning valulikud soolehaigused nagu gastroenteriit. Tihti pannakse inimestele, kellel on soolestikuga probleeme, diagnoosiks SIBO ehk bakterite ülekasv peensooles – see on olukord, kus teatud tüüpi bakterid hakkavad peensooles vohama, tuues endaga kaasa ärritatud soole sündroomile sarnaseid sümptomeid.
Üks peamisi bakterite tasakaalutuse ehk düsbioosi põhjuseid on antibiootikumide kasutamine. Kuigi antibiootikumid on mõeldud baktereid tapma siis, kui meil on mingi infektsioon (nakkus), toimivad need nagu desinfitseeriv vahend, hävitades ka kasulikud bakteid. Niimoodi kaotame oma loomuliku kaitsevõime ja halvad bakterid võivad võimust võtta. Kahjulikud bakterid toodavad toksiine, mida võime kogeda erinevate sümptomitena –valu, puhituse või kõhulahtisusena.
Tasakaalu saame taastada probiootikumidega. Tõtt-öelda on probiootikumid antibiootikumide võtmise ajal lausa hädavajalikud ja neid peaks sellisel puhul alati lisaks tarbima. Head bakterid aitavad vähendada kõhuvaevusi ja võimalust, et halvad bakterid antibiootikumide suhtes restistentseks muutuvad.
Uuringud on näidanud, et probiootikumid nagu Lactobacillus acidophilus ja Bifidobacterium bifidum aitavad taastada heade bakterite tasakaalu antibiootikumide kasutamise ajal ja selle järgselt. Probiootikumid aitavad vähendada kõhulahtisust ja antibiootikumresistentsust. Samuti aitavad probiootikumid mitmete seedevaevuste korral, sealhulgas ärritatud soole sündroomi ja halbade bakterite ülekasvu korral peensooles, vähendades valu ja puhitusi ning taastades normaalse seedimise.
Seedimise toetamine
Probiootikumid aitavad kaasa toidu seedimisele ja imendumisele. Samamoodi nagu me kasutame baktereid selliste toitude nagu jogurti ja juustu tootmiseks, on bakterid meie soolestikus metaboolselt aktiivsed, tootes ensüüme, mis aitavad meil lagundada erinevaid valke (näiteks gluteeni) ja piimas leiduvat laktoosi, mida neile meeldib seedida ja piimhappeks muuta. Head bakterid fermenteerivad soolestikus leiduvat toitu, toitudes seedimatutest prebiootilistest kiudainetest, mis aitavad säilitada soolestiku liikuvust ja vältida kõhukinnisust.
Head bakterid toodavad oma ainevahetuse käigus palju kasulikke ühendeid, näiteks B-vitamiine ja foolhapet ning kasulikke happeid nagu butüürhape ja lühikese ahelaga rasvhapped, mis aitavad toita soolestiku rakke ja neid tervena hoida. Seega on probiootikumid väga kasulikud halva seedimise ning laktoosi- ja gluteenitalumatuse korral. Head bakterid aitavad hoida sooletrakti tervist ja parandada seedimist.
Head bakterid toodavad oma ainevahetuse käigus palju kasulikke ühendeid, näiteks B-vitamiine ja foolhapet ning kasulikke happeid nagu butüürhape ja lühikese ahelaga rasvhapped, mis aitavad toita soolestiku rakke ja neid tervena hoida. Seega on probiootikumid väga kasulikud halva seedimise ning laktoosi- ja gluteenitalumatuse korral. Head bakterid aitavad hoida sooletrakti tervist ja parandada seedimist.
Immuunsüsteemi toetus
Probiootikumid aitavad hoida immuunsüsteemi aktiivsena. Suur osa meie immuunsüsteemist asub soolestikus, olles esimene kokkupuutepunkt sissetungijatega. Soolestikus asuv immuunsüsteemi osa õpib ümbritsevast keskkonnast. Vastsündinud beebide jaoks on head bakterid üliolulised, aidates programmeerida immuunsüsteemil ümbritsevale keskkonnale õigesti reageerima ning õppida, millised mikroobid või molekulid on ohtlikud ja vajavad neutraliseerimist ning milliseid tuleks ignoreerida ja tolereerida. Kui see süsteem ei arene väga hästi või me muudame oma soolestiku keskkonda toidumürgituse või antibiootikumide kasutamise tõttu, siis meie immuunfunktsioon võib muutuda loiumaks ja ei pruugi enam infektsioonidega nii efektiivselt hakkama saada. Me korjame üles rohkem nakkusi ja oleme hädas nendest tervenemisega. Head bakterid aitavad hoida immuunsüsteemi õigel tasemel ärksana ja toetavad seega immuunfunktsiooni. Paljud uuringud tõestavad, et teatud probiootilised bakterid võivad aidata vältida või vähendada lastel ja täiskasvanutel külmetuse ja köha esinemist, vähendades nakatumiste hulka, lühendades haiguste kestust ja sümptomite tõsidust.
Probiootikumide ainus funktsioon ei ole immuunsüsteemi tugevdamine. Nad aitavad pidurdada ka selle ülereageerimist juhtudel, kus seda ei peaks toimuma. Näiteks allergiate ja autoimmuunsete seisundite puhul reageerib immuunsüsteem keskkonnast tulevatele ühenditele, mida ta peaks tavaliselt ignoreerima, tekitades erinevaid sümptomeid ja põletikke.
Soolebakterid tunduvad olevat olulised selleks, et programmeerida taluvust igapäevaste molekulidega kokkupuuteks – näiteks õietolm või kassikarvad – ja aidata ekstreemseid reaktsioone vältida. Kui beebidel ei arene probiootilised bakterid korrektselt, on neil suurem tõenäosus allergia välja arenemiseks. Kui ema võtab raseduse ajal teatud kindlat tüüpi probiootikume, võib see aidata hiljem vähendada võimalust, et lapsel areneks ekseem või astma.
Probiootikumid aitavad säilitada meie ainevahetust ja me näeme üha enam tõendeid, et soolebakterid võivad mõjutada ka rasvumist ja vistseraalse rasva teket. Head bakterid aitavad alandada kolesteroolitaset, toetavad südame tervist ja reguleerivad suguhormoonide tootmist, aidates tasakaalustada meie tervist. Nad võivad isegi meie meeleolu positiivselt mõjutada, kuna nad võivad toota serotoniini (nn. õnnehormooni) ja suhelda otse ajuga.
Seega on meie soolebakterid tervise ja heaolu jaoks kindlasti üliolulised. Oleme alles selle põneval teekonna alguses, mõistmaks kuivõrd olulised nad tegelikult on. Mida me teame, on see, et probiootikumide manustamine aitab meid väga paljudel juhtudel. Meie soolebakteritel on kogemus, kuidas meie eest kõige parimal viisil hoolitseda. On aeg ka omalt poolt panus anda, et nende eest hoolt kanda!
Vali õige probiootikum
Kõik probiootilised preparaadid ei ole võrdsed ja turul on järjest enam valikuvõimalusi. Kuidas valida selline probiootikum, mis toetaks sinu keha kõige parimal moel? Vali probiootikum, mis on:Turvaline– veendu, et probiootikum sisaldab inimeselt saadud bakteritüvesid, millel on turvaline kasutusajalugu. Pea meeles, et need on ikkagi elusbakterid, mida sa sisse sööd!
Stabiilne, garanteeritud tugevusega – elusbakterid peaksid säilima sellisena nagu nad purki pandi ja jõudma sinna, kus on nende koht. Ei ole tarvis erilise kattega kapsleid, pigem vastupidavaid baktereid, mille tugevus ja elujõulisus on garanteeritud toote säilivusaja lõpuni. Kas neid peaks külmkapis hoidma? Mitte ilmtingimata. Leidub tooteid, mis püsivad stabiilsena ka toatemperatuuril ja mida on seetõttu mugav kasutada. Tugevatoimelised tooted leiad enamasti külmkapist.
Puhas – vali tooted, mis ei sisalda ebavajalikke lisaaineid ega allergeene, eriti nende toodete puhul, mis on piimavabad (mitte kõik probiootikumid ei ole seda).
Sümbiootiline – prebiootikumidega nagu FOS ja inuliin, mis on toiduks headele bakteritele ja suurendavad nende efektiivsust.
Paindlik – veendu, et toodet oleks mugav võtta. Näiteks lastele ja imikutele sobivad paremini probiootikumid, mis on pulbri kujul.
Veendu, et probiootikum toimib! Mida rohkem tüvesid, seda parem, eksole? Kindlasti mitte! Me ei ole võimelised taastootma bakterite mitmekesisust, mis leidub inimese soolestikus, seega paljutüvelised tooted, mis sisaldavad mitmeid erinevaid baktereid, ei pruugi üldse efektiivsed olla. Meil ei ole mingit kindlust, kuidas need tüved koos toimivad ja võib-olla seeläbi lihtsalt „lahjendame“ kasulike tüvede hulka ning raiskame oma raha.
Samamoodi ei pruugi kasu olla eriti kõrgest bakterite kontsentratsioonist, kui tegemist ei ole efektiivsete tüvedega. On oluline kasutada täpselt õigeid baktereid õiges koguses, et sellel oleks meie tervisele mingi mõju. Selleks on vaja eksperte, kes taolise toote koostaks. Seega vali probiootikum, mis on tõeliste asjatundjate poolt koostatud ja mida kasutavad ka professionaalid, et võiksid olla kindel selles, et probiootikumi kasutamine on tulemuslik.
Samamoodi ei pruugi kasu olla eriti kõrgest bakterite kontsentratsioonist, kui tegemist ei ole efektiivsete tüvedega. On oluline kasutada täpselt õigeid baktereid õiges koguses, et sellel oleks meie tervisele mingi mõju. Selleks on vaja eksperte, kes taolise toote koostaks. Seega vali probiootikum, mis on tõeliste asjatundjate poolt koostatud ja mida kasutavad ka professionaalid, et võiksid olla kindel selles, et probiootikumi kasutamine on tulemuslik.
