Rasedus ja toitumine


Õige toitumine on ääretult oluline nii rasestumiseks kui ka raseduse ajal ema ja loote tervise tagamiseks. Naise jaoks on rasedus suureks väljakutseks, kuna kehas toimuvad märkimisväärsed bioloogilised muutused.  Suureneb toitainevajadus ning toimuvad hormonaalsed muutused, mis võivad esile kutsuda ka mitmeid sümptomeid või isegi rasedusaegseid haigusseisundeid (näiteks refluks, rasedusaegne diabeet või probleemid kilpäärmega). Anname ülevaate, mida tuleks raseduse ajal toiduvaliku osas silmas pidada, et head tervist säilitada ning tagada lapse arenguks kõik vajalik.

 

Valgud

Liigesed, lihased, luud, nahk ja juuksed moodustuvad valkudest. Piisav valgukogus on oluline nii loote arenguks kui ka ema tervise jaoks. Kui esimesel trimestril suureneb valguvajadus minimaalselt, siis teisel ja kolmandal trimestral tuleks menüü valgurohkusele veidi enam tähelepanu pöörata. Valguvajadus suureneb raseduse ajal 13 % ulatuses – 45 grammist päevas  51 grammini.  See tähendab, et tavatoidule lisaks  võiks tarbida ca 100 g kodujuustu, tuunikala või lõhet. Lisavalguallikana võib tarbida ka kinoad, tatart, ube, läätsesid ning mõningaid köögivilju (valgurikkad on näiteks brokoli ja spinat), kanepi proteiinipulbrit (1 spl sisaldab ca 7g valku). Liigse loomse valgu tarbimisega tuleks olla ettevaatlik - loomsed produktid (iseäranis lihatooted) sisaldavad ka suures koguses soovimatut küllastunud rasva, samas kui taimsed valguallikad sisaldavad kasulikke kompleksseid süsivesikuid ja tekitavad kehas vähem happesust.


Vesi

Raseduse ajal peaks rohkem vett jooma. On leitud, et naine kannab raseduse ajal oma kehas 6-9 liitrit vett. Vett vajatakse vereloomeks, platsenta koostisesse ning beebi keha jaoks. On väga oluline hoida kehas veetasakaalu, eelistades vett teele, kohvile ja kihisevatele jookidele. Oma tavapärasele veetarbimisele soovitatakse lisaks juua 300 ml vett päevas.

 

Head rasvad

Raseduse ajal on väga oluline tarbida häid rasvu. DHA on oomega-3 rasvhape, mida leidub kalaõlis. Raseduse ajal kogutakse DHA-d areneva lapse ajju ning silmadesse, seega on oluline, et emal oleks piisav rasvhapete varu. Enneaegsetel lastel, kes ei ole saanud piisavalt DHA-d, on suurem risk vaegnägemisele ja aju puudulikule arengule. Piisav DHA varu raseda kehas vähendab ka enneaegse sünnituse ohtu.

 

Et leida raseduse ajal parimad valgu, rasva ja süsivesikute allikad, soovitame jälgida neid lihtsaid juhiseid:

  • Söö kaks portsjonit ube, läätsesid, tatart, kinoad, tofut, valgurikkaid aedvilju ning üks portsjon liha, kala, juustu või vabapidamisel kasvatatud kanade muna
  • Hoidu liigsest loomsest valgust
  • Söö 2 supilusikatäit jahvatatud seemneid iga päev või tarbi 2 spl külmpressitud seemneõli (kanepiõli)
  • Väldi praetud toite, kõrbenud või pruunistunud rasva, küllastunud ja hüdrogeenitud rasva
  • Söö kolm või enam portsjonit tumerohelisi lehtvilju ning juurvilju nagu porgand, maguskartul, brokoli, idud, spinat, rohelised oad või paprika
  • Söö kolm või enam portsjonit värskeid puuvilju - õunad, pirnid, banaanid, marjad, melonid või tsitrusviljad
  • Söö neli või enam portsjonit täisteravilja – riisi, hirssi, rukist, kaera, täisteranisu, maisi, kinoad, leiba, pastat või kaunvilju
  • Hoidu suhkrust ja suhkruga magustatud toitudest, väldi rafineeritud tooteid

 

Mikrotoitained

Raseduse ajal on suureneb A-, D- ja B12-vitamiinide, foolhappe, raua, kaltsiumi, magneesiumi ja tsingi vajadus. Toome siinkohal välja mõned seosed toitainete tasemega raseduse ajal ning erinevate terviseseisundite vahel.

  • Multivitamiini kasutamine vähendab madala sünnikaalu ja enneaegse sünnituse riski.
  • Tsink ja oomega-3 rasvhapped vähendavad enneaegse sünnituse esinemise riski. Raskeid sünnitusi seostatakse muuhulgas ka tsingipuudusega.
  • D-vitamiini manustamine kuni 4000 iu päevas suurendab normaalajaga raseduse tõenäosust ning vähendab pre-eklampsia riski.
  • Foolhape aitab 70 % juhtudest ennetada neuraaltoru defekte nagu spina bifida ning pakub kaitset Downi sündroomi ja suulaelõhe eest, samuti vähendab autismi esinemise riski
  • A-vitamiini puudus võib tekitada kanapimedust ja pimedust ning suurendab vastuvõtlikkust haigustele
  • Koliin ja inositool vähendavad neuraaltoru defekte
  • Rasedusaegne joodipuudus võib hilisemalt mõjutada imikute ja laste kognitiivset arengut
  • Kalaõlis leiduvad EPA ja DHA toetavad loote närvisüsteemi, psühhomotoorikat ja silmade arengut
  • Seleenipuudust seostatakse loote aeglasema arenguga
  • Madal B12-, B6- vitamiini, folaatide, kaltsiumi, raua ja tsingi tase võib suurema tõenäosusega soodustada raseduseaegset ning sünnitusjärgset depressiooni
  • Vitamiin K toetab normaalset vere hüübivust ja luude tervist nii emal kui ka lapsel
  • C-ja E-vitamiin, kaltsium, magnesium ja DHA aitavad ennetada pre-eklampsiat
  • Rasedusaegne madal D-vitamiini tase võib soodustada allergiate ja autoimmuunhaiguste esinemist lapsel
  • Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal aitab ennetada atoopilise dermatiidi esinemist lastel 



Kvaliteetsed toidulisandid rasedatele

HN Foolhape 90 tab

7,26 €

Raua kompleks 90 kaps

22,43 €




Allikad

  1. 1.      Holford, Patrick; Lawson, Susannah 2007 [2004] Optimum Nutrition Before, During and After Pregnancy. Achieve optimum wellbeing for you and your baby. Pp  89-96, 112-121. Piatkus Books Ltd.
  2. 2.      Rose, Kelly DipION FdSc VN 2010 Specific pregnancy nutrients – the essentials. http://www.nutripeople.com/condition.asp?articleid=1078
  3. 3.      Picciano. Pregnancy and Lactation: Physiological Adjustments, Nutritional Requirements and the Role of Dietary Supplements. J. Nutr. 133: 1997S–2002S, 2003.
  4. 4.      Ramakrishrian et al Effect of Women’s Nutrition before and during Early Pregnancy on Maternal and Infant Outcomes: A Systematic Review. Perinat Epidemiol. 2012 Jul; 26 Supp 1.
  5. 5.      Mori R et al. Zinc supplementation for improving pregnancy and infant outcome. Cochrane
    Database Syst Rev.2012 Jul 11;7.
  6. 6.      Decsi T. Effects of supplementing LCPUFA to the diet of pregnant women: data from RCT.
    AdvExp Med Biol. 2009;646:65-9.
  7. 7.      Lazebnik et al. Zinc Status, Pregnancy Complications, and Labor Abnormalities. Am J
    Obstet Gynecol. 1988 Jan;158(1):161-6;
  8. 8.      Hollis et al. Vitamin D Supplementation during pregnancy; Double-blind, Randomised
    Clinical Trial of Safety and Effectiveness, Sept 2011, Journal of Bone and Mineral Research.
  9. 9.      NHS http://www.nhs.uk/conditions/spina-bifda/pages/causes.aspx
  10. 10.  Patterson. Folate metabolism and the risk of Down syndrome. Nutrition 2005;21:698-704
  11. 11.  Kelly D et al Use of folic acid supplements. and risk of cleft lip and palate in infants: a population-based cohort study. Br J Gen Pract.
    2012;62:466 – 72
  12. 12.  Folic Acid Intake During Early Pregnancy Associated With Reduced Risk of Autism in Offspring Fruen & Lester Biochem J 1990;270(1):119-123
  13. 13.  World Health Organization. Nutrition for Health and Development: A global agenda for combating malnutrition. Geneva, 2000
  14. 14.  Cavalli et al Effects of inositol supplementation in a cohort of mothers at risk of producing an NTD pregnancy.Birth Defects. Res A Clin Mol Teratol. 2011 Nov;91(11):962-5.
  15. 15.  Shaw et al. Periconceptional dietary intake of choline and betaine and neural tube defects in offspring. Am J Epidemiol 2004;160:102-9
  16. 16.  WHO. Iodized Oil During Pregnancy. Safe Use of Iodized Oil to Prevent Iodine Defciency in Pregnant Women. Geneva: World Health Organization, 1996
  17. 17.  Oken et al. Fish consumption, methylmercury and child neurodevelopment.CurrOpinPediatr. 2008;20:178–183.
  18. 18.  Jensen et al. Effects of n-3 fatty acids during pregnancy and lactation. Am J Clin Nutr. 2006;83(6 suppl):1452S–1457S.
  19. 19.  Birch et al. The DIAMOND (DHA intake and measurement of neural development) study:A double-masked, randomized controlled clinical trial of the maturation of infant visual acuity as a function of the dietary level of docosahexaenoic acid. Am J ClinNutr. 2010 Apr;91(4):848-59
  20. 20.  Arnaud et al. Serum trace elements in Zairian mothers and their newborns. European Journal of Clinical Nutrition 1994: 48, 341±348.
  21. 21.  Livingstone et al. Vitamin B6 status in women with postpartum depression. Am J Clin Nutr May 1978 Vol 31 no 5, p886-891.
  22. 22.  Corwin et al. Low haemoglobin level is a risk factor for postpartum depression. Nutr. Dec 1, 2003, Vol 133 issue 12, p4139-4142.
  23. 23.  Leung. Perinatal depression: prevalence, risks and the nutrition link – a review of the literature, Journal of American Dietetic Association,Vol 109 issue 9, p1566-1675, Sept 2009.
  24. 24.  Shearer. Vitamin K in parenteral nutrition. Gastroenterology. 2009 Nov;137(5 Suppl):S105-18
  25. 25.  Chappell et al. Effect of antioxidants on the occurrence of pre-eclampsia in women at increased risk: a randomized trial. Lancet 1999;354:810-6.
  26. 26.  Calcium Supplementation to Prevent Hypertensive Disorders of Pregnancy, Belizan et al, New England Journal of Medicine, Nov 1991:
  27. 27.  Yamasaki. Recent progress in magnesium research: Magnesium and pregnancy. Clin Calcium. 2012 Aug; 22(8):1205-10.
  28. 28.  Belfort et al. A Comparison of Magnesium Sulfate and Nimodipine for the Prevention of Eclampsia. N Engl J Med 2003; 348:304-311.
  29. 29.  Kulkarni et al. Association of omega-3 fatty acids and homocysteine concentrations in pre-eclampsia. Clin Nutr. 2011 Feb;30(1):60-4
  30. 30.  Erkkola et al Clin Exp Allergy. 2009 ;39(6).
  31. 31.  SJ Allen, et al. Probiotics and Atopic Eczema: A double-blind randomised controlled trial. Arch Dis Child 2012:97.