Seedimine – kuidas see täpsemalt toimub?
Oled kunagi mõelnud, mis täpselt soolestikus toimub? Kui sul juhtumisi ei ole probleeme seedimise või ärritatud soole sündroomiga, siis võib-olla ei ole sa sellele väga tähelepanu pööranud. Kas teadsid, et umbes 70% immuunsüsteemist asub soolestikus või selle ümbruses? Ehk oled kuulnud, et soolestikku nimetatakse lausa „teiseks ajuks“, kuna neuronite ühendused soolestiku ja aju vahel on nii laialdased.
Kui peame toitu pelgalt kütuseseks ja seedeelundkonda toruks, mis meie kehas ülevalt alla jookseb, siis kahtlemata ei pööra me tähelepanu sellele, kui oluline soolestik ja seedimine meie tervise jaoks on. On tõsi, et inimene vajab ellujäämiseks „kütust“ – seedeelundkonna üks põhilisi ülesandeid on tõesti toidus leiduvate süsivesikute, rasvade ja valkude lagundamine, et meie keha ja aju saaksid neid kasutada. Samas on soolestik oluline ka mikrotoitainete imendumiseks ja tootmiseks, jääkainete väljutamiseks, ning toimib ka kaitsebarjäärina, mis eraldab keha väliskeskkonnast sarnasel põhimõttel nagu meie nahk. Soolestik mängib lisaks väga olulist rolli ka immuunsüsteemi toimimisel.
Mis juhtub toiduga meie kehas?
Juba enne, kui me toidu suhu pistame, reageerib meie aju selle välimusele ja lõhnale, hakates tootma seedeniresid ja hormoone. Samal ajal, kui hambad närivad toitu ja valmistavad seda ette makku liikumiseks, algab sülje abil süsivesikute seedimine.
Kui toit makku jõuab, eritavad mao seinal olevad rakud maohapet ja maolihaste liikumise abil segatakse see toiduga. Maohape on umbes sama happeline kui patareides leiduv hape ning vastutab valkude väiksemateks aminohappe juppideks lagundamise eest ning ensüümi pepsiin aktiveerimise eest, mis aitab aminohappeid veelgi väikesemaks muuta. Maohape tapab kahjulikud sissetungijad ja mikroobid, mida meie toit võib sisaldada, ja aktiveerib mineraalained, tehes võimalikuks nende edasise imendumise soolestikus. Magu toodab ka sisemist faktorit – glükoproteiini, mis seondub toidus leiduva B12-vitamiiniga ja võimaldab selle imendumise. Lisaks vabastab magu ka rasva seedimiseks mõeldud ensüümi, mida tuntakse lipaasi nimel.
Toit püsib maos 2-4 tundi, olenevalt sellest, kui palju valku ja rasva toidukord sisaldab. Seejärel liigub toit järk-järgult maost kaksteistsõrmiksoolde, mis võib kaasa tuua ka erinevaid helisid. Kui toit on kaksteistsõrmiksooles, toimub happelise supilaadse segu neutraliseerimine pankreasest ja sapipõiest tulevate seedemahlade abil. Pankrease seedenõred sisaldavad ensüüme, mis hakkavad rasvu, süsivesikuid ja valke lagundama, samal ajal kui sapp (rohekaskollane vedelik, mida toodetakse maksas ja kontsentreeritakse sapipõies) emulgeerib rasvad edasiseks imendumiseks.
Selles staadiumis on enamik seedimisprotsessist ära toimunud – toit on lagundatud väiksemateks ehituskivideks, sisemine faktor on seondunud B12-vitamiiniga, kahjulikud mikroobid on hävitatud ning mineraalid on aktiveeritud ning imendumiseks valmis.
See teekond ei ole alati probleemitu seilamine. Mõnikord ei erita magu piisavalt maohapet, pankreas ei tooda piisavalt ensüüme ja seedimine võib olla häiritud, tuues endaga kaasa toidu seedimatuse või puhitused, valu ja gaasid alakõhus. Kui tükk aega peale söömist on ikka veel häiriv täiskõhutunne, tekivad röhitsused ja/või refluks, siis need on märgid sellest, et seedimine ei pruugi toimida optimaalselt. Kui peale söömist on iiveldus või tunned ennast eriti väsinuna, võib see viidata sellele, et maks ei tee oma tööd korralikult.
5 nippi seedimise toetamiseks
- Väldi söömist, kui oled stressis. Ürita toit aeglaselt ja korralikult läbi närida
- Ühe tunni jooksul peale söömist ära joo vedelikke - see lahjendab olulisi seedemahlu
- Võta seedimise toetuseks toidulisandeid - abi võib olla ja (kas üksi või kombineerituna). Selleks, et testida, kas vajad lisaks ensüümidele ka maohappe preparaati, võta teelusikatäis õunaäädikat koos vähese veega enne põhitoidukorda – kui see aitab sümptomeid leevendada, on võib see tähendada, et maohapet ei toodeta piisavalt
- Toeta oma maksa erinevate taimedega, näiteks või
- Väldi hilisõhtul liiga rasvarikaste toiduainete ning suurte toiduportsjonite söömist. Hilja õhtul ei tööta soolestik täisvõimsusel.
Toidu seedimine on kõigest esimene samm sellel teekonnal. Kui liigume siit edasi alakõhtu, saame vaadelda seda, kuidas toimub toidu imendumine. Umbes 5-meetrises peensoole osas toimub mineraalainete, rasvlahustuvate vitamiinide, B-vitamiinide, rasvade ja monosahhariidide imendumine, millele järgneb aminohapete, disahhariidide, vee ja lõpuks B12-vitamiini imendumine. Need toitained liiguvad läbi sooleseina, mis on bajääriks sise-ja väliskeskkonna vahel, kus neid ootavad veresooned, mis on valmis need edasi jaotama rakkudele üle kogu keha.
Lõpuks liigub soolesisu nide-umbsoole – see on ühenduslüli peen- ja jämesoole vahel. Jämesool on tegelikult palju lühem kui peensool, kuid just sellel lühikesel alal jämesooles toimub umbes 400-800 ml vee tagasiimendumine. Siin toimuvad ka seedimise viimased etapid, kus meie soolebakterid fermenteerivad või muundavad ülejäänud süsivesikud või valgud väiksemateks ühikuteks. Need bakterid toodavad ka B-vitamiini ja K-vitamiini ning aitavad säilitada soolestiku normaalset sisepinda, tõrjudes välja halbu baktereid ja treenides immuunsüsteemi kasuliku ja kahjuliku vahel vahet tegema. Kui vesi on tagasi imendunud, hakkab moodustuma väljaheide, valmis kehast väljuma, võttes endaga kaasa toksiinid ning lahustumatud ühendid.
Samamoodi nagu toidu seedimine maos, ei pruugi ka toitainete imendumine alati nii libedalt minna. Paljud meist kannatavad kõhukinnisuse, hemorroidide, kõhulahtisuse, divertikuliidi, ärritunud soole sündroomi, toidutalumatuse, kandida või düsbioosi käes.
Toeta oma soolestikku!
- Söö rohkelt kiudaineid. Kuidained aitavad tagada väljaheite hea konsistentsi ja selle, et see liiguks õige kiirusega läbi soolestiku. Kui toit liigu läbi soolestiku liiga kiiresti (nagu kõhulahtisuse puhul), siis kannatab toitainete imendumine, kui liiga aeglaselt (kõhukinnisuse puhul), siis kehast väljutamiseks mõeldud mürkained ja hormoonid võivad kehasse tagasi imenduda ja soolestiku rakke kahjustada ning soodustada divertikuliidi või hemorroidide teket
- Kiudained toetavad soolestiku mikrobioomi ja mikrofloorat, kuna kiudained on neile kütuseks. Täisteraviljad, puu- ja köögiviljad, kaunviljad, pähklid ja seemned on heaks kiudainete allikaks
- Lisa igapäevaselt oma toidulauale linaseemneid. Need väiksed kuldseid seemned sisaldavad palju kiudaineid ning lisaks toodavad geeljat ainet, mis aitab soolestiku seinu toita.
- Joo palju vett – püüdle selle poole, et saaksid iga päev umbes 1,5 liitrit vedelikku. See aitab vältida olukorda, kus väljaheide muutub liiga kuivaks ning raskesti soolestikku läbivaks
- Tee kindlaks, kas sul on toidutalumatusi või probleeme kandidaga
- Väldi suhkrut - suhkur toidab halbu baktereid. Uuringutes on leitud, et suhkrurikas dieet võib kaasa tuua halbade bakterite vohamise
- Tarbi häid baktereid. Lactobacillus ja Bifidobacteria on põhilised tüved, mis soolestikus püsivalt elutsevad. Söö jogurtit, keefiri, fermeteeritud toiduaineid igapäevaselt. Võid juurde võtta ka häid baktereid ehk
- Glutamiin on samuti väärtuslik ühend! Soolestiku terviklikkuse ning soolebarjääri toimimiseks vajavad sooleseina rakud just seda aminohapet kütusena ning see aitab ka sooleseina parandada
- Tee regulaarselt füüsilisi harjutusi – jalutamine on iseäranis kasulik soolestiku liikuvuse tagamiseks. Samuti on leitud, et see aitab ärritunud soole sündroomi sümptomeid leevendada
Nüüd kui oleme jõudnud soolestikku tutvustava tuuri lõpp-punkti, mõtle hetkeks sellele, millist imelist tööd sinu sees tehakse. See, mida sa endale sisse sööd, mõjutab seda, mis sellest välja tuleb – nii tervise ja heaolu mõttes, kui ka sõna otseses tähenduses!
Umbes sajand tagasi ütles bioloog Elie Metchnickoff väga õigesti, rääkides sellest, kui olulist rolli mängib soolestik meie tervise kujundamisel:
“Surm algab soolestikus!” Võibolla kõlab see natuke hirmutavalt, aga mõtteainet annab see kindlasti.
