Silmade tervis
Öeldakse, et silmad on hinge peegel. Nägemine on tähtis aare, mida säilitada.
Kõigepealt vaatleme lähemalt silmade struktuuri. Meie silmade ehitust võib võrrelda fotoaparaadi või kaameraga. Valgus siseneb silma väikese ava kaudu, mida nimetatakse pupilliks. Igal silmal on lääts, mis fokusseerib kujutise reetinale – sarnaselt nagu kaamera jäädvustab kujutise filmile. Silma värviline osa – iiris – kontrollib seda, kui palju valgust siseneb silma, sulgudes ereda valguse ning avanedes nõrga valguse korral. Reetinale kuvatav kujutis juhitakse optilise närvi abil ajju. Läbipaistev kiht, mida kutsutakse sarvkestaks, kaitseb silma reetinat. Geeljas aine, mida kutsutakse klaaskehaks, täidab läätse ja reetina vahelise ala, samal ajal kui lääts, iiris ja sarvkesta toidetakse selge vedelikuga, mida kutsutakse vesivedelikuks.
Silmade eest hoolitsemine
On hea idee regulaarselt hoolitseda oma silmade eest ning käia silmaarsti juures kontrollis vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab silmapõhja pildistada ning juba varajases staadiumis erinevatele haigustele jälile saada.
Silmad ja arvuti
Pikaajaline arvutikasutamine võib tekitada silmas lisapingeid ning tuua kaasa silmade kuivuse. Lisaks võib tekkida peavalu, silmavalu ning probleemid lähedale ja kaugele vaatamisega. Et vähendada silmades tekkivat pinget, on arvutikasutajatel soovitav teha regulaarseid pause ja puhata oma silmi umbes iga 20 minuti järel. Samuti on soovitav vähendada ekraani peegeldusi ning paigutada monitor silmadest käesirutuse kaugusele niimoodi, et selle ülemine osa jääb silmade kõrgusele.
Glaukoom
Glaukoom tekib optilise närvi kahjustuse tagajärjel, kui silmakera avaldab sellele liigset pinget (tõuseb silma siserõhk). Tavaliselt tekib see seetõttu, et silma vesivedelik ei voola ära. Hiljutised uuringud on leidunud seoseid glaukoomi ning optilise närvi kahjustuse vahel, mis tekib puudulikust verevarustusest. Alguses võib glaukoom tekitada üksikuid sümptomeid, kuid ajapikku toob see kaasa nägemise halvenemise, vähendades eriti perifeerset nägemist.
Et gluakoomi õigeaegselt avastada, on soovitav silma siserõhku ning nägemist kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul.
Maakula degeneratsioon
Maakula on väike kollakas piirkond silma keskosas. Maakula degeneratsioon on maakula rakkude aeglane kärbumine, mis mõjutab tsentraalset nägemist, perifeerne nägemine kahjustada ei saa. Maakula degeneratsiooni seostatakse ka vabade radikaalide liiaga silmade piirkonnas. See võib tekkida silma sattuva valguse toimel.
Kae
Kae on läbipaistva läätse kärbumine, mis muutub matiks. Kae on üks peamisi vanusest tingitud nägemishäirete ning pimeduse põhjustajatest. Kae esinemist seostatakse ülemaailmselt intensiivse päikesekiirgusega, seega võivad valguse toimel silmas tekkivad vabad radikaalid kae tekkimisel olulist rolli mängida. Oksüdatiivne stress muudab läätse häguseks, mistõttu valgus ei jõua enam selgelt reetinani. Kae kasvab väga aeglaselt, seega silmanägemist hakkab see mõjutama alles aastate pärast.
Olulised toitained silmadele
Silmad nagu paljud teised organid kehas vajavad unikaalseid ja spetsiifilisi toitaineid.
Vitamiin A on oluline rodopsiini ehk nägemispurpuri moodustamiseks – see on pigment, mis vastutab öise nägemise eest.
Seleeni leidub kõige kontsentreeritumalt silma läätses. Uuringutes on leitud, et kaega läätsedes on palju madalam seleeni tase kui tavaliselt. Seleeni sisaldavad rikkalikult Brasiilia pähklid, seened ja kala.
Tsingi kontsentratsioon on kõige kõrgem silma reetinas. Tsinki leidub koorikloomades, lihas, seesami- ja kõrvitsaseemnetes.
Luteiin ja kseaksantiin on kaks kõige olulisemat silmade toetuseks mõeldud antioksüdanti. Need on karotenoidid, mida leidub kõige rohkem silma reetinas ja läätses. Kseaksantiini kontsentratsioon on kõige kõrgem maakula keskmes ning luteiin äärtes. Karotenoidid on pigmendid, mis annavad toitudele erksa värvuse, neid leidub peamiselt tumedates lehtviljades (spinatis, brokolis ja lehtkapsas), samuti munades, kollastes paprikates, maisis ja hernestes.
Astaksantiin on antioksüdant, mis suudab läbida vere/reetina barjääri ning pakkuda silmadele kaitset vabade radikaalide kahjustuste eest. See on eriti oluline maakula degeneratsiooni puhul.
Lükopeen on punane pigment, mida leidub peamiselt punase viljalihaga aed-ja puuviljades, näiteks tomatites ja greibis. Lükopeen on oluline antioksüdant silmade tervise toetuseks. Lükopeeni imendumine toidust paraneb oluliselt, kui lisada lükopeeni sisaldavale toidule hea kvaliteediga õli, näiteks oliiviõli.
Mustikad sisaldavad antioksüdante, mida nimetatakse antotsüanidiinideks. Need aitavad toetada väikseid kapillaare, mis vastutavad silamade verevarustuse eest. Uuringud näitavad, et antotsüanidiinid võivad aidata kaasa nägemispurpuri uuenemisele.
Magneesium – madalat magneesiumi taset seostatakse puuduliku okulaarse verevooluga, mis on üks glaukoomi riskifaktoreid. Magneesiumi leidub rohelistes lehtviljades, pähklites ja täitsteraviljades. Vaatamata sellele on paljudel magneesiumipuudus, kuna pinnas on tihti magneesiumivaene ning lisaks tühjendab stress kehas magneesiumivarusid.
