Lapse tervise alustalad
Hea toitumisalase baasi loomine lastele on keeruline tegevus. Lapse tervist mõjutavad paljud tegurid, näiteks geneetika, ema toitumine ja tervislik seisund enne rasedust ja raseduse ajal ning lapsepõlve keskkonna- ja füüsilised tegurid, mis kõik määravad lapse tundlikkuse toidu ja keskkonna suhtes, aga ka nende individuaalsed toitumuslikud vajadused. Õige toitumise tagamine lapse varajastel arengu- ja kasvuaastatel loob hea aluse nende tervisele hilisemas elus.
Toitainete puudujäägid
Hea tervise tagamisel on eesmärgiks kvaliteetne täistoidul baseeruv toitumine, mis sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, tervislikke valke, liitsüsivesikuid ja olulisi rasvu, kuid me kõik teame, kui valivad võivad mõned noorukid olla!
Vanemad peavad võitlema ka pidevate rämpstoidu reklaamidega, mis on omakorda lisaväljakutseks õigetele toitumisvalikutele. Kuid vaatamata sellele, et toiduvalikuid on rohkem kui kunagi varem, näitavad uuringud, et meie lastel võib endiselt olla puudu teatud toitainetest.
Eesti noorte kohta pole kahjuks veel tehtud uuringuid, mille põhjal saaksime täpsemalt öelda, missugustest toitainetest neil kõige rohkem puudus on. Mujal maailmas avaldatud uuringutest aga ilmneb, et enamus 2-18 aastastest lastest ja noorukitest ei saa toiduga vajalikul määral kaltsiumit ning D- ja E-vitamiini. Umbes 30% ei saanud ka piisavalt magneesiumit ja A-vitamiini. Samuti võib noorte menüüs jääda puudu rauast, foolhappest ja tsingist. Karta on, et Eesti noorte hulgas pole see pilt palju parem.
Toida keha häid sõpru!
Umbes 70% keha immuunsüsteemist asub seedetraktis. Meie "sõbralikud" bakterid ei ole pelgalt peamine “kaitsevägi”, mis kaitseb soolestikku kahjulike sissetungijate eest, vaid parandavad ka toitainete omastamist ja toodavad vitamiine, sealhulgas B-vitamiine, biotiini, A- ja K-vitamiini ning soodustavad normaalset seedimist. Võibolla oled kuulnud ka “Soolestiku-aju” teljest, mis viitab soolestiku mikrobioomi mõjule aju funktsioonidele ja meeleolule.
Oluline on märkida, et varases eas on laste seedesüsteem veel üsna ebaküps ja see võib vajada täiendavat tuge. Taimne toit, mis sisaldab rohkesti looduslikult kiudainerikkaid puu- ja köögivilju, soodustab tervislike bakterite kasvu. Toitude hulka, mis loomupäraselt soodustavad sõbralike bakterite tervislikku tasakaalu, kuuluvad näiteks "elus" jogurt, "eluskultuure" sisaldav kodujuust, hapukapsas jt kääritatud toidud, juuretisega leib ja banaanid.
Huvitav leid, mis selgus hiljutisest Itaalias läbiviidud kliinilisest uuringust, näitas, et ülekaalulistel lastel, kes võtsid probiootikume, vähenes vööümbermõõt, kehamassiindeks, insuliiniresistentsus ja E. coli bakterite hulk soolestikus, mis viitab sellele, et need võisid muuta soolestiku mikrobiootat ja mõjutada organismi ainevahetust.
Mõtteainet lapse aju tervise toetamiseks
Aju, mis koosneb vähemalt 60% rasvast, on keha rasvarikkaim organ. Aju kasvu tippaeg toimub lapsepõlves, seega on lihtne mõista, kui oluline on pakkuda kehale rohkelt olulisi oomega-3 rasvhappeid, et toetada ja tõhustada aju optimaalset arengut. Selliseid olulisi oomega-3 rasvhappeid nagu EPA ja DHA leidub rasvases kalas, kuid pole üllatav, et meie lapsed ei ole liiga innukad sööma regulaarselt rasvast kala! 2019. aasta toitumissuundumuste aruanne näitab, et 4–18-aastaste inimeste nädalane kalakogus oli vaid 14 grammi, mis vastab vaid kümnendikule ühest portsjonist (140 grammi). Osadele lastele ja teismelistele võib potentsiaalseks takistuseks kala söömisel olla mõne rasvase kala tugev maitse ja lõhn olla, mistõttu on toitumise seisukohalt mõistlik anda neile
Elutähtsad vitamiinid ja mineraalained lapse tervise toetamiseks
Lapse keha vajab optimaalses koguses toitaineid, kuna areneb pidevalt. Keha toetamine hea aitab tagada, et kõige olulisemad baastoitained on kaetud ja seda ilma, et iga toidukorraga kaasneks tüli. D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi imendumisele ja kasutamisele, mis koos magneesiumiga on luude ja hammaste kasvu ning lihaste funktsioneerimise jaoks peamine toitaine. Kaltsiumi leidub mandlites, väikestes rasvastes kalades, rohelistes köögiviljades, piimatoodetes ja tofus, samas kui rohelised lehtköögiviljad, pähklid, avokaadod, läätsed ja oad on magneesiumirikkad.
pole mitte ainult vajalik tervete hammaste ja luude jaoks, vaid on ka oluline osa teie lapse immuunsüsteemist. Meie peamine D-vitamiini allikas ei ole toit, vaid pigem päikese käes viibimine, kuid sügis- ja talvekuudel on sellest loomulikult puudus. Terviseamet soovitab rinnaga toidetavatele imikutele anda alates sünnist D-vitamiini toidulisandit, olenemata sellest, kas ema võtab ka D-vitamiini sisaldavat toidulisandit või mitte. Samuti soovitatakse, et kõik täiskasvanud ja üle ühe aasta vanused lapsed peaksid võtma 10 mikrogrammi (400 iu) D-vitamiini toidulisandit päevas. Kuid meeles tuleb pidada seda, et D-vitamiini vajadus on indiviiditi erinev ja see kogus võib katta vaid miinimumvajaduse, eriti kui veedetakse palju aega siseruumides arvuti taga ja mitte õues päikese käes.
Huvitav on see, et hiljutised uuringud ajakirjas The Journal of Nutrition näitasid, et madala D-vitamiini tasemega 6–12-aastastel lastel on noorukieas suurema tõenäosusega käitumisprobleeme.
Viimase 20 aasta jooksul on 4–10-aastastel tüdrukutel täheldatud oluliselt väiksemat rauatarbimist. Raud on elutähtis mineraal, mis on eriti oluline hemoglobiini tootmiseks , mis on punastes verelibledes sisalduv valk, mis vastutab hapniku transpordi eest kehas ning on oluline terve immuunsüsteemi jaoks. Raua tarbimine võib olla eriti madal, kui laps on vegan või taimetoitlane. Väsimus, energiapuudus ja suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele on kerge rauapuuduse tavalised sümptomid.
Seega on rahustav teadmine, et toetades oma lapsi ja täiendades nende toidulauda oluliste ja kvaliteetsete toidulisanditega suudame aidata kaasa normaalse kasvu ja arengu säilitamisele.
Tutvu kvaliteetsete ja tõhusate toodetega laste tervise toetamiseks
Ole kursis uusimate terviseuudiste ja parimate pakkumistega liitudes meie uudiskirjaga:
Allikad:
(1) HSIS Dietary Trends Report 2019: https://www.hsis.org/wp-content/uploads/2019/06/HSIS-Dietary-Trends-report-2019.pdf
(2) Dr Flavia Prodam, University of Piemonte Orientale, Italy – impact of bifidobacteria on children with obesity.
(3) Sirli Kivisaar, “Noored sööma!” ,https://tervisekool.ee/noored-sooma/
