Korras seedimine tagab hea tervise
Soolestikku peetakse keha keskpunktiks – korras seedimine on hea tervise üks olulisemaid alustalasid. Üha rohkem inimesi külastab oma perearsti seoses seedehäiretega, seades juba niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemi löögi alla.
Soolestik on kompleksne süsteem, mis on võimeline palju enamaks kui pelgalt toidu seedimine ja jääkainete väljutamine. Soolestikus toodetakse enam kui 20 erinevat tüüpi hormoone, seal elutseb üle tuhande bakteriliigi ja seda kõike kontrollib oma närvisüsteem, mis on peaaegu sama keeruline kui aju. Uuringutes on leitud, et soolestiku probleemid võivad meie tervisele negatiivselt mõjuda, soodustades ülekaalulisust, diabeeti, autoimmuunhaiguseid, hormonaalseid tasakaalutusi, kroonilist väsimust, autismi, depressiooni, liigese- ja südamehaigusi.
Seega, kuidas mõjutab see, mida me suhu pistame ja kuidas seda seedime, meie tervist? Toit ei anna mitte üksnes kaloreid, see on üks komplekssemaid aineid, mis mitu korda päevas meie kehasse satub. Toiduvalikud, mida me päevast päeva ja tunnist tundi teeme, võivad mõjutada kogu meie olemust.
Seedimise teekond
Üks olulisemaid asju on kindlustada toidu põhjalik ja korralik seedimine. See on tegelikult palju keerulisem protsess kui esialgu tundub. Närimine valmistab toidu ette, segades selle ensüümidega, mis aitavad toitu lagundada. Kui toit liigub makku, segunevad toiduga maohape ja pepsiin, mis lagundavad valgud väiksemateks osadeks. Maohape tapab paljud bakterid, vähendades niimoodi immuunsüsteemi koormust. See on väga oluline staadium, mis muudab edasise seedimise palju kergemaks.
On väga oluline, et magu toodaks piisaval hulgal maohapet (ei liiga vähe ega liiga palju) ja see oleks kindlalt mao poolt kaitstud. Mao seinad peavad olema terved – seda katab kaitsev limakiht, et magu seedimise käigus kahjustada ei saaks. Väga suur terviseprobleem on tänapäeval „refluks“, mille käigus maohape tungib söögitorru, tekitades põletavat tunnet ja ebameeldivad maitset.
Sa oled see, mida sööd!
Toit liigub maost peensoolde. Siin asuvad tööle järgmised ensüümid, mis lagundavad kõik toidugrupid väiksemateks molekulideks. Need on hea imendumisega ning saavad keha jaoks olulisi ülesandeid täita. Kui see protsess on häiritud näiteks liiga kiire söömise või maohappe/ensüümide puudulikkuse tõttu (mis tekib näiteks vananedes või teatud ravimeid, näiteks Omeprazoli, tarbides), võivad suured toidutükid soolestikku edasi liikuda. Neid suuri toiduosakesi hakkavad bakterid fermenteerima, põhjustades gaase ja puhitust. Samuti võivad teatud päris lõpuni lagundamata jäänud osakesed läbivad sooleseina kaitsvaid mehhanisme, mida immuunsüsteem võib tõlgendada potentsiaalsete vaenlastena ja neid kui sissetungijaid rünnata, põhjustades põletikku. Sedalaadi põletik võib põhjustada ärritatud soole sündroomi sümptomeid ja tuua kaasa olukorra, kus määratakse ravimid, mis veelgi probleemi jätkumisele kaasa aitavad, tuues endaga kaasa nõiaringi.
Mõningaid toite võib olla raske seedida ja need võivad soolestikku ärritada. See võib tuleneda viisist, kuidas neid toite on töödeldud ja toodetud. Üks selliseid on gluteen. Gluteeni sisaldavates toitudes on valk nimega gliadiin, mida on üsna raske seedida. Seedimata gluteen võib põhjustada väga mitmeid seedeprobleeme, seega võib gluteeni menüüst väljajätmine või selle tarbimise vähendamine mitmeid sümptomeid leevendada. Gluteen soodustab ka „lekkiva soole“ teket, mis toob kaasa olukorra, kus suuremad molekulid jõuavad läbi sooleseina vereringesse. Tuntud gastroenteroloog dr Fasano läheb koguni nii kaugele, et väidab, et immuunsüsteem ajab gluteeni segamini bakteritega ja käitub nii, nagu keha oleks nakatunud. Võib-olla on nüüd lihtsam mõista, miks gluteen võib põletikke kaasa tuua?
Elusbakterid
Sõbralikud bakterid on meiega koos elanud kogu elu – neid nimetatakse sageli meie mikrobioomiks. Bakterid aitavad üldist tervist säilitada ning hoida immuunsüsteemi töökorras. Varases lapsepõlves aitab kokkupuude keskkonnas leiduvate bakteritega „programmeerida“ beebi immuunsüsteemi. Nad võimaldavad meil mõista, et mõningaid molekule, mis näivad võõrad, võib tegelikult tolereerida ja nad võivad meile kasulikud olla. Niimoodi hoolitsetakse meie kehas selle eest, et immuunsüsteem ei reageeriks keskkonnateguritele nagu õietolm või kassikarvad. Mõningates uuringutes on näidatud, et kui beebidel ei arene heade bakterite koloonia korrektselt, võib neil olla suurem kalduvus allergiatele ja nende immuunsüsteem võib olla nõrgem ning haigustele vastuvõtlikum. Kõige parem ja turvalisem moodus on võtta iga päev tugevatoimelist probiootikumi , mis sisaldab hoolikalt valitud ja põhjalikult uuritud bakteritüvesid.
Heade bakterite tasakaal on oluline selleks, et kaitsta meie soolestikku patogeenide eest. Näiteks kahjulike bakterite eest, mis põhjustavad toidumürgitust või pärmide eest nagu candida albicans. Need patogeenid toodavad mürke, mis tekitavad meie soolestikus ebameeldivaid sümptomeid, põhjustades kõhulahtisust, krampe ja puhitusi. Me saame aidata seda tasakaalu taastada, manustades probiootikume . Eriti oluline on häid baktereid tarbida siis, kui võtate antibiootikume. Kui bakteriaalne tasakaal on häiritud seente või parasiitide poolt, võivad aidata ka teatud taimede õlid, mis kiirendavad paranemist. Küüslauk on üks parimaid looduslikke antibakteriaalseid taimi. Ka nelgi-, kaneeli- ja oregaano õlid on laiatoimelise mõjuga, eriti lühiajalisel tarbimisel.
Soovitused
- Lisa oma menüüsse kergesti seeditavaid toite, näiteks supid, smuutid, mahlad ja köögiviljapüreed
- Söö korraga vähem ja väldi pidevat näksimist – see aitab pankreast toetada. Jäta õhtusöögi ja magamamineku vahele piisav aeg. Kui õhtuti liiga hilja süüa, võib see häirida und ning soolestiku võimet end öösiti taastada. Proovi mõningaid ravimtaimi, mis rahustavad soolestikku ja aitavad kahjustusi ravida. Libejalakas ,[i] altee , [ii] aloe vera[iii],[iv] ja lagrits [v],[vi] on iseäranis head.
- Kondipuljongid on ideaalseks mikrotoitainete, kollageeni, aminohapete allikaks, mis on olulised soolestiku sisepinna jaoks. Taimetoitlasete jaoks on alternatiiviks köögiviljapuljong, kuhu on lisatud ürte, shiitake seeni ja vetikaid.
- Toidupäeviku pidamine võib aidata kindlaks teha toiduained, mis võivad sümptomeid tekitada. Tänapäeval leidub mitmeid telefoni äppe, mis aitavad märkida üles toite, mis me sööme. Püüa leida soolestikku ärritavatele toitude alternatiive või vähemasti nende tarbimist vähendada. Põhilised soolestiku ärritajad on toidud, mis sisaldavad gluteeni, piimatooted, suhkur ja kofeiin.
- Stressil on seedimisele tohutu mõju. Seetõttu on oluline leida aega puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Hea viis lõõgastumiseks on käia jalutamas või veeta aega aias. Võid kasutada ka meditatsiooni äppe. Mineraalsoola vannid õhtuti on hea viis, kuidas lihaseid ja keha lõõgastada. Lavendel aitab soolestikku lõõgastada[xiii]. Alakõhu massaaž võib samuti aidata pingeid leevendada ning soolestiku liikuvust parandada.
- Suurenda kiuainete osakaalu oma menüüs, et soolestiku liikuvust parandada. Lisa oma menüüsse toite, mis sisaldavad prebiootilisi kiudaineid – sigur, artišokk, sibul, porru ja spargel. [vii] Lahustumatud kiudained aitavad väljaheidet pehmendada ja regulaarsemaks muuta. India teelehe ehk psülliumi seemnekestadel [viii] ja ploomil[ix] on kergelt lahtistav toime. Magneesium võib vähendada kõhukinnisust, aidates rahustada närvisüsteemi.[x]
- Võta probiootikume toidulisandina, et seedimisega seotud probleeme leevendada. [xi] Täiendav seedeensüümide manustamine võib aidata kaasa toidu paremale lagundamisele ja imendumisele, toetades heade bakterite tasakaalu soolestikus.[xii]
On tõsi, et seedeprobleemidega isikute arv on järjest kasvamas ning optimaalsel soolestiku toimimisel on meie tervisele palju suurem mõju kui pelgalt seedimine. Siiski on üsna palju, mida soolestiku toimimiseks ise saame ära teha, et ennast aidata ning destruktiivne tsükkel lõpetada. Hoolitse oma soolestiku eest ning soolestik aitab aastaid sinu tervist toetada!
BioCare toidulisandid seedimise toetuseks
Allikad
[i] DerMarderosian A, Beutler JA. The Review of Natural Products by Facts and Comparisons. 1999. St Louis: Wolters Kluwer Co.
[ii] DerMarderosian A, Beutler JA. The Review of Natural Products by Facts and Comparisons. 1999. St Louis: Wolters Kluwer Co.
[iii] Langmead L et al. Randomized, double-blind, placebo-controlled trial of oral aloe vera gel for active ulcerative colitis. Aliment Pharmacol Ther. 2004; 19 (7): 739-47.
[iv] Triantafyllidiet al. Herbal and plant therapy in patients with inflammatory bowel disease. Annals of Gastroenterology : Quarterly Publication of the Hellenic Society of Gastroenterology. 2015;28(2):210-220.
[v] Fukai T et al. Anti-Helicobacter pylori flavonoids from licorice extract. Life Sci. 2002; 71 (12): 1449-63.
[vi] Wittschier N et al. Aqueous extracts and polysaccharides from liquorice roots (Glycyrrhiza glabra L.) inhibit adhesion of Helicobacter pylori to human gastric mucosa. J Ethnopharmacol. 2009; 125 (2): 218-23.
[vii] Yang J et al. Effect of dietary fiber on constipation: a meta analysis. World J Gastroenterol. 2012; 18 (48): 7378-7383.
[viii] Marlett JA et al. An unfermented gel component of psyllium seed husk promotes laxation as a lubricant in humans. Am J Clin Nutr. 2000; 72 (3): 784-9.
[ix] Stacewicz-Sapuntzakis M et al. Chemical composition and potential health effects of prunes: a functional food? Crit Rev Food Sci Nutr. 2001; 41 (4).
[x] Boyle NB, Lawton C, Dye L. The effects of magnesium supplementation on subjective anxiety and stress – a systematic review. Nutrients. 2017; 9 (5): E429.
[xi] Theodorou V et al. Effect of commensals and probiotics on visceral sensitivity and pain in irritable bowel syndrome. Gut Microbes. 2014; 5 (3).
[xii] Lequette et al. Biofouling: Using enzymes to remove biofilms of bacterial isolates sampled in the food-industry. J Bioadhesion and Biofilm Research. 2010; 26 (4): 421-31.
[xiii] Woelk H, Schlafke S. A multi-center, double-blind, randomised study of the Lavender oil preparation Silexan in comparison to Lorazepam for generalised anxiety disorder. Phytomedicine. 2010 Feb; 17 (2): 94-9.
