Astaksantiin

Astaksantiin

Kas oled kunagi mõelnud, kust on saanud flamingod, krevetid, vähid ja lõhe endale uhke roosakaspunase värvuse? Pigment, mis annab nendele mereelukatele selle värvuse, on tegelikult võimas antioksüdant, mis võib kaitsta ja toetada ka inimese tervist.

Astaksantiin on karotenoid, mida toodavad päiksevalguse toimel rohelised vetikad Haematococcus pluvialis. Loomad ei ole võimelised astaksantiini enda kehas tootma, nad peavad seda saama toiduga. Seega tuleb neil merelindudel ja -loomadel süüa roosaka pigmendiga vetikaid, et taoline värvus omandada.

Astaksantiinil on unikaalne molekulaarne tekstuur – uuringud on näidanud, et selle antioksüdantne võimsus on palju kordi suurem kui E- ja C-vitamiinil, luteiinil ning beetakaroteenil. Samuti on leitud, et askasantiin töötab hästi koos teiste antioksüdantidega, näiteks C- ja E-vitamiiniga, tugevdades nende toimet. Astaksantiinil on strukturaalseid sarnasusi beetakaroteeniga, kuid erinevalt viimasest ei ole astaksantiini puhul täheldatud negatiivseid pro-oksüdatiivseid toimeid1.

Astaksantiin läbib rakumembraane

Astaksantiinil eriline omadus läbida paljusid rakumembraane teeb ta võimeliseks kaitsma kogu keha rakke ja organsüsteeme, sealhulgas silmi ja närvisüsteemi. Näiteks  beetakaroteen jääb rakumembraani sisse  ja C-vitamiin väljapoole rakku. Samas kui astaksantiin on kohal nii raku sees kui rakust väljaspool, andes parema üldise kaitse. Lisaks võib ta funktsioneerida sillana, transportides lõksujäänud vabu radikaale raku (polaarsetesse) vesipiirkondadesse, muutes nad kättesaadavaks veeslahustuvatele antioksüdantidele.

Astaksantiin:

  • Toetab silmade tervist
  • Kaitseb nahka enneaegse vananemise ja päikesekiirguse kahjuliku toime eest
  • Toetab keha loomulikke põletikuvastaseid protsesse
  • Toetab seedimist
  • Aitab säilitada immuunsüsteemi tervist
  • Toetab südame-veresoonkonna tervist
  • Parandab lihaste jõudlust ja vastupidavust

Astaksantiin on võimas antioksüdant

Astaksantiini peamine positiivne toime organismis peitub tema antioksüdantsetes omadustes. Oksüdatsioon toimub kehas pidevalt ja  selle käigus tekivad kõrvalproduktina vabad radikaalid. Vabad radikaalid on ebastabiilsed ja võimelised rakke kahjustama. Õnneks on meie kehas olemas antioksüdandid – ensüümid või ained, mis juba väga madalas kontsentratsioonis on suutelised takistama või likvideerima oksüdatiivsete stressorite kahjulikke toimeid.2 Teatud juhtudel, kui oksüdatsioon ületab meie kaitsevõimet, võib siiski tekkida vabade radikaalide kahjustusi. Oksüdatiivne stress võib tõusta keskkonna ja õhu reostatuse tõttu, päikesest tuleneva UV-kiirguse toimel, liigsel sportimisel, suitsetamisel, halva toitumise ning haiguste korral.

Vabad radikaalid võivad kahjustada valke, rasvu ja DNA-d ning põhjustada isegi geneetilisi mutatsioone. Arvatakse, et liigsed vabade radikaalide kahjustused võivad kaasa tuua enneaegse vananemise, samas kui antioksüdantset kaitsevõimet seotakse pikema elueaga.

Antioksüdantide poolest rikkad toiduained, eriti erksavärvilised aed- ja puuviljad, aitavad vabu radikaale püüda ja neid kahjutuks teha. On äärmiselt oluline süüa iga päev vähemalt 5 portsjonit vikerkaarevärvilisi aed- ja puuvilju, et head tervist säilitada. Kes soovib saada lisakaitset, siis võib antioksüdante ka toidulisandina juurde võtta. Üks võimalus on tarvitada astaksantiini, mis on üks võimsamaid teadaolevaid antioksüdante.


Astaksantiin silmade tervise toetuseks

Silmade oksüdatiivseid kahjustusi seostatakse degeneratiivsete haigustega, näiteks vanusest tingitud maakula degeneratsiooni ning läätsekaega, mis võib endaga kaasa tuua nägemishäired ja isegi pimedaks jäämise, kui antud seisundeid õigeaegselt ei ravita. Pealegi on teada, et vananedes toodab meie keha vähem antioksüdante.

Astaksantiin on üks väheseid antioksüdante, mis suudab läbida nii tsentraalnärvisüsteemi aju-vere barjääri kui ka silmade reetina-vere barjääri, aidates vältida oksüdatiivset stressi ja neurodegeneratiivseid kahjustusi nendes piirkondades. Astaksantiin kaitseb silmi põletikust ja valgusest tingitud kahjustuste eest3 ning aitab vähendada silmade väsimustning kuivust5. See on väga uudis neile, kes töötavad igapäevaselt arvutiga!


Enneaegne vananemine ja naha kaitse

Liigne päikese käes viibimine ilma kaitseta toob tihti kaasa naha kuivuse ja kortsud, kuid lisaks sellele võib see tekitada ka sünnimärke ja nahavähki. Astaksantiin on väga lootustandev ühend päevitamisest tulenevate nahakahjustuste vältimisel. Astaksatiinis sisalduvad antioksüdandid  kaitsevad rakke reaktiivsete hapnikuosakeste eest (ROS), mis tekivad päikesepõletuse ja UVA-kiirguse korral6,7 ning aitab vältida hüperpigmentatsiooni8, vähendades melaniini sünteesi ja päevitamisest tulenevat enneaegset naha vananemist9. Samuti on leitud, et astaksantiinil koos tokotrienoolidega on postiivne toime naha niiskusetasakaalu ja elastsuse säilitamisel ning kortsude vähendamisel.10,11.


Immuunsüsteemi tervis ja põletikud

astaksantiin ja päevitamine

Põletik on immuunsüsteemi reaktsioon nakkuste, vigastuste ja ärrituste suhtes. On leitud, et põletikukoldes toimub suurem oksüdatsioon. M. Kurashige oli esimene uurija, kes avastas 1990. aastatel astaksantiini võime vähendada oksüdatiivseid kahjustusi rakumembraanidele12. Edasised uuringud on näidanud, et astaksantiin võib leevendada sümptomeid, mis on seotud toidu seedimatuse ja maohaavanditega. Astaksantiinil on positiivne toime ka H. Phylori’ga13 võitlemisel ning seedesüsteemi põletike korral14.

Antioksüdandid on olulised immuunsüsteemi nõrgenemise vältimiseks, iseäranis eakatel. Uuringud on näidanud, et astaksantiin võib aidata seda olukorda ennetada, soodustades immuunoglobuliinide tootmist vastusena antigeenidele15. Astaksantiin vähendab põletikku tekitavate mediaatorite hulka, mida seostatakse immuunsüsteemi häiretega16. Vaid 2mg astaksantiini päevas 8 nädala jooksul vähendab C-reaktiivse valgu taset ja kaitseb DNA kahjustuse eest.17

Tugeva treeningu käigus tekib kehas rohkem oksüdatsiooni ning põletikku. Uuringud näitavad, et astaksantiinil on potentsiaali kaitsta lihaseid vabade radikaalide kahjustuste eest, toetades lihaste jõudlust, vastupidavust ja taastumisvõimet trenni ajal.18,19


Südame tervis

On teada, et LDL- kolesterooli (nn halva kolesterooli) oksüdeerumine võib kaasa tuua veresoonte lupjumise ja ateroskleroosi. Astaksantiin on rasvlahustuv toitaine, mis aitab kaitsta rasvu, sealhulgas LDL-kolesterooli oksüdatsiooni eesti.20

Astaksantiin võib suurendada HDL koletserooli taset21, langetades samal ajal LDL kolesterooli22 ja triglütseriidide23 tasemeid. Samuti võib astaksantiin alandada vererõhku, taastades lämmastikoksiidi poolt vahendatud veresoonte lõõgastust, nagu ka vähendades tundlikkust angiotensiin II suhtes24.


Aju tervis

Astaksantiiniga tehtud uuringud on näidanud paljulubavaid tulemusi ka aju tervise seisukohalt. Uuringud näitavad, et tänu oma antioksüdantsetele toimetele vähendab astaksantiin dementsusega seotud komponentide kuhjumist.25

Allikad

  1. Kurashige M, et al. Inhibition of oxidative injury of biological membranes by Astaxanthin. Physiol Chem Phys Med NMR.1990.22(1):27-38.
  2. Vihalemm, T. Saame tuttavaks, oksüdatiivne stress! Annely Sootsi Koolituse Tervisekooli kodulehekülg. http://www.tervisekool.ee/tervisekool/failid/File/lugemist/Oks%C3%BCdatiivne%20stress%20viimane.pdf.
  3. Parisi V, et al. Carotenoids and antioxidants in age-related maculopathy. Italian study: multifocal electroretinogram modifications after 1 year. Ophthalmology. 2008. 115(2):324-333.
  4. Iwasaki T and Tahara A. Effects of Astaxanthin on Eyestrain Induced by Accommodative Dysfunction. Journal of the Eye(Atarashii Ganka). 2006.23(6):829-834.
  5. Nagaki Y, et al. The supplementation effect of astaxanthin on accommodation and asthenopia. J Clin Therap & Med. 2006.22(1):41-54.
    6.Tominaga K, et al. Tominaga K, et al. Protective effects of astaxanthin against singlet oxygen induced damage in human dermal fibroblasts In-vitro. Food Style 21.2009.13(1):84-86.
  6. Camera E, et al. Astaxanthin, canthaxanthin and beta-carotene differently affect UVA-induced oxidative damage and expression of oxidative stress-responsive enzymes. Exp Dermatol. 2008.18(3):222-31.
  7. Yamashita, E. Suppression of post UVB hyperpigmentation by topical astaxanthin from krill. Fragrance Journal. 1995.14:180-185.
  8. Aragane K.Superior Skin Protection via Astaxanthin. Carotenoid Science. 2002.5:21-24.
  9. Yamashita E. Cosmetic benefit of the supplement health food combined astaxanthin and tocotrienol on human skin. Food Style 21. 2002.6(6):112-117.
  10. Yamashita E. The Effects of a Dietary Supplement Containing Astaxanthin on Skin Condition.Carotenoid Science. 2006.10:91-95.
  11. Kurashige M, et al. Inhibition of oxidative injury of biological membranes by astaxanthin. Physiol Chem Phys Med NMR. 1990.22(1):27-38.
  12. Akyon Y. Effect of antioxidants on the immune response of Helicobacter pylori. Clin Microbiol Infect. 2002.8(7):438-41
  13. Anderson LP, et al. Gastric Inflammatory markers and interleukins in patients with functional dyspepsia treated with astaxanthin. FEMS Immunol Med Microbiol
  14. Jyonouchi H, Sun S, Gross M. Effect of carotenoids on in vitro immunoglobulin production by human peripheral blood mononuclear cells: astaxanthin, a carotenoid without vitamin A activity, enhances in vitro immunoglobulin production in response to a T-dependent stimulant and antigen. Nutr. Cancer. 1995
  15. Lee SJ, et al. Astaxanthin inhibits nitric oxide production and inflammatory gene expression by suppressing I (kappa) B kinase-dependent NF-kappaB activation. Mol Cells. 2003.16(1):97-105
  16. Park JS, et al. Astaxanthin decreased oxidative stress and inflammation and enhanced immune response in humans. Nutrition and Metabolism. 2010; 7:18.
  17. Wei YH and Lee HC. Oxidative stress, mitochondrial DNA mutation and impairment of antioxidant enzymes in ageing. Exp Biol Med, (Maywood). 2002.227(9):671-82.
  18. Urso ML, Clarkson PM. Oxidative stress, exercise and antioxidant supplementation. Toxicology. 2003.15:189(1-2):41-54.
  19. Iwamoto T, et al. Inhibition of low-density lipoprotein oxidation by astaxanthin. J Atheroscler Thromb. 2000.7(4):216-22.

Liitu meie uudiskirjaga

0