Mis on detoks (detox) ja on see üldse vajalik?

Detoksi, mis on mugavdatud versioon sõnast detoksifikatsioon ja mida rahvakeeli kasutatakse sõna detox, all mõistetakse rahvakeeli keha puhastumist, aga ka keha puhastamist. Läbisegi kasutatakse ka paastu mõistet. Organismi puhastumise traditsioon on väga pikk ja seda kasutatakse väga paljudes kultuurides juba tuhandeid aastaid. Ka Piiblist leiab viiteid toidupiirangute ning füüsilise ja aroomiteraapilise puhastumise kohta. Puhastumist praktiseeriti ka paljudes teistes kultuurides üle maailma, sealhulgas indiaanlaste juures, Antiik-Kreekas, Antiik-Roomas ja Põhjalas. Paljudes kultuurides leidub mõisteid, mis viitavad samal ajal nii keha loomulikule puhastumisele kui ka hingelisele puhastumisele.

Läbi aegade on tähistatud kevadist pööripäeva kui organismi puhastamise perioodi algust. Organismi puhastumise rituaalidel olemas aga ka oma teaduslik tagapõhi. Selles artiklis püüame detoxi ehk organismi puhastumise mõistet demüstifitseerida ning asjasse selgust tuua.

Kevadine detox, detox mahlad… ahvatlev on mõelda, et on olemas kiired vahendid, millega „uhuda välja“ kehast kõik toksiinid, samal ajal jätkates kiirtoidu, mugavsutoidu ja alkoholi tarbimist. Sageli seostatakse detoxi ka kaalulanguse, särava naha, tervete juuste, energia ning elurõõmuga. See on justkui mingi imerohi, mis lubab sind uueks muuta. Reklaamile ja haaravatele pealkirjadele vaatamata, on detox päris, kirjeldatav ja hõlmab palju erinevaid keemilisi protsesse. Sinu kehas toimub detox kogu sinu eluaja jooksul, igal sekundil, aidates kohaneda toidu ja toksiinidega, millega kokku puutud. Vahepeal võib toksiine keskkonnas olla meie jaoks nii palju, et see muutub kehale koormavaks – eriti kui oleme kiirtoidu ja ebaterve elustiili lõksus. Sellepärast on parim viis kaitsta end toksilise moodsa maailma eest toetades oma keha detoksivõimet lihtsate igapäevaste tegevustega.

Mis on toksiin ja kuidas on see seotud detoxiga?

Toksiiniks võib olla ükskõik missugune ühend meie kehas, mida peab neutraliseerima ja väljutama, et see ei saaks põhjustada tasakaalutust, mis võib juhtuda kui seda ühendit saab meie kehas liiga palju, see kuhjub või akumuleerub. Neid ühendeid on kahte tüüpi:

Ksenobiootikumid – need on kehavõõrad ühendid, mida loomulikult meie kehas ei tohiks olla ja mis ei osale meie normaalses ainevahetuses (1). Viimase 50 aasta jooksul on loodud hinnanguliselt 5 miljonit uut kemikaali, neist 75 000 on igapäevases kasutuses (2).

Mõned näited ksenobiootikumidest:

• Toidus leiduvad pestitsiid
• Ravimid, sealhulgas valuvaigistid
• Raskmetallid, mis on meie keskkonnas
• Plastikuühendid
• Nahahooldus –ja hügieenitoodetes leiduvad ained
• Joogivees leiduda võivad ühendid
• Õhuvärskendajates leiduvad ühendid
• Heitgaasid
• Värvilõhnad, küünelakid, kodukeemias leiduvad toksilised ühendid jne

Keskonnaspetsialistid viisid läbi uuringu, milles osales rohkem kui 2300 inimest ja jõudsid järeldusele, et keskmine inimene puutub päevas kokku keskmiselt 126 keemilise koostisosaga, mis pärinevad 9 erinevast kehahooldustootest (3). Üks viiest inimest puutub iga päeva kokku seitsme hügieenitoodetes leiduva kantserogeense ühendiga – hüdrokinoon, etüleendioksiid, 1,4-dioksaan, formaldehüüd, nitrosamiin, PAH (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) ja akrüülamiid. Naisi puudutav statistika on veelgi šokeerivam, kuna nad puutuvad päevas kokku veelgi rohkemate ühenditega – 168 koostisosaga 12 tootest.(4) See on ainult jäämäe tipp, kuna kemikaalidega kokkupuude toimub ka kodukeemia, parfüümide, heitgaaside, üleküpsetatud toidu, pestitsiidide, plastiku jt ainetega kokkupuutes. Siit on hästi näha, kuidas 100st ühendist saab 1000.

Endobiootikumid – need on ühendid, mida toodetakse meie kehas ja mis peavad samuti olema rangelt reguleeritud. Siia kuuluvad hormoonid (nt östrogeen), mis on oma rolli täitnud ja on suunatud elimineerimisse, ja ainevahetuse jääkained füsioloogilistest protsessidest (nt valkude lagundamisel tekkiv uurea).

Toksiinid võivad akumuleeruda rasvkoes (bioakumulatsioon) ja muuta rakkude aktiivsust, põhjustades põletikku ja oksüdatiivset kahjustust. Kõike seda silmas pidades, kuidas on võimalik, et me oleme ikka veel elus, funktsioneerime ning suudame hakkama saada pideva toksiinide juurdevooluga? Õnneks on meie keha arenenud toksiine ära tundma ja elimineerima. Meie kehas on väga keeruline ja peenelt häälestatud puhastumise süsteem, mis aitab mürkained kehast väljutada. Ja see ongi see, millega detox tegeleb.

Mis on detoksifikatsioon ehk detoks (detox)? 

Üldjuhul võrdsustatakse detoxi maksa tööga, kuid tegelikult toimub see kogu meie kehas ja detoxsist sõltub, et kõik keha süsteemid toimiksid hästi ja sünergiliselt. Soolestik, nahk ja kopsud toimivad füüsilise barjäärina, et takistada toksiinidel kehasse sisenemist. Soolestik ja neerud osalevad kahjutuks tehtud toksiinide kehast väljutamises. Erinevad ensüümid ja protsessid osalevad toksiinide neutraliseerimises, ja kuigi see toimub suures osas maksas, toimub see ka ülejäänud kehas. Nii väliste kui sisemiste toksiinide detox toimub läbi kolme etapi:

• Faas I ehk biotransformatsioon – siin muudavad ensüümid rasvlahustuvad toksiinid vaheühenditeks, millega toimetavad edasi järgmised etapid (5,6). Kahjuks on need vaheühendid tihtipeale isegi veel toksilisemad kui nad algselt olid, mistõttu on väga oluline, et järgmine etapp töötaks tõrgeteta, et need veelgi kahjulikumad ühendid kahjutuks teha.
• Faas II ehk konjugatsioon – siin liidetakse toksiinidele külge teatud molekule, mis aitavad need toksiinid neutraliseerida ja väljutamiseks ette valmistada. Siin on kuus erinevat „rada“, mis võivad ka ükesteist asendada sõltuvalt, mis toksiiniga tegemist on. Ehk kui üks rada ei tööta efektiivselt, võib teine rada töö ära teha. Just nagu kosk, kus vesi leiab alati tee alla. Näiteks auto heitgaasidest ja sigarisuitsust pärit toksiinid läbivad atsetüleerimise (mis on üks nö radadest). Glükuronidatsioon on peamine rada östrogeeniga tegelemiseks, ja nii ka sulfatsioon, mis tegeleb ka plastikust pärit BPA-ga (7), aga ka alkoholist, hormoonidest, ksenobiootikumidest ja bakteriaalsetest toksiinidest vabanemisega. Glutatiooni konjugatsiooni kasutatakse pestitsiidide detoxis, (8) aga metülatsiooni histamiinide (9) ja raskmetallide detoxis.
• Faas III ehk väljutamine – kahjutuks tehtud toksiinid saadetakse rakust välja, et suunata neid väljutamiseks kas siis neerude kaudu uriiniga või sapiga soolestikust väljutamisse.

Nagu võid ette kujutada, on maksal vaja nende protsesside toimimiseks päris palju ressursse – enamasti toitained, mida saame toidust või mida keha ise moodustab. Pilt hakkab vaikselt lahti rulluma. Pane ennast olukorda, kus sa elad linnas, sul on stressirikas töö, su toitumine ei ole ideaalne – koduteel ostad kohalikust supermarketist valmistoitu, millel on silt „tervislik“ plastikkarbis ning loputad selle alla 1-2 klaasi veiniga. Kui siia lisada veel teatud geneetilised eelsoodumused, mis võivad teatud ensüümide aktiivsust kas vähendada või suurendada, mille tulemusel ei ole detox enam nii efektiivne, siis on selge, et toksiinide hulk võib hakata vaikselt kehas kuhjuma.

Kust siis tulevad kõik need maksa jaoks olulised toitained, mille abil saame oma keha puhastumist igapäevaselt toetada? Võib öelda, et maks oskab leida otseteid ja kasutada ära veel viimaseidki ressursse, mis stressi käes vaevleval isikul kehas alles on jäänud. Kui maks on teinud sedasama tööd juba aastaid ja suutnud kuidagi organismi puhastumisega hakkama saada, siis ei oleks paha mõte teda nüüd natuke toitainetega toetada!

Kuidas aru saada, et keha detoxi võimekus vajab lisatoetust?

Kuigi meie kehad on võimelised kõiki neid detoxi erinevaid protsesse ise läbi viima, on mõned seisundid või sümptomid, mis võivad anda märku, et mõni radadest töötab liiga aeglaselt ja vajaks toetust.

• Endometrioos, fibroidid ja viljatus on tihti seotud kõrge östrogeeni tasemega, mistõttu võib tulla kasuks glükuronidatsiooni ja sulfatsiooni toetamine.
• Nahaprobleemid nagu psoriaas, ekseem ja nõgestõbi võivad olla seotud kehva histamiinist vabanemisega, nii et metülatsiooni ja atsetülatsiooni toetamine võib olla esmatähtis.
• Halitoos (halb hingeõhk), tugevad kehalõhnad, mõtete udusus ja halb mälu võivad viidata raskmetallide kõrgele tasemele, nii et glutatiooni taseme tõstmine võib olla vajalik.
• Detoxi lisatoetusest võivad märku anda aga ka kohvitalumatus, alkoholitalumatus, raskused kaalulangetamisel või kaalus juurde võtmisel, kõhurasvumine, tundlikkus erinevate kemikaalide suhtes, pidev iiveldustunne, kõhukinnisus, rasvane väljaheide ja toidu seedimatus, isutus, gaasid alakõhus, madal energiatesse, kollakad silmad.
  

Mida saad teha detoxi toetamiseks?

Kui sa peatud hetkeks ja mõtled kõigi nende kemikaalide peale, millega sa igapäevaelus kokku puutud, mis ei ole loodusest pärit, siis see võib päris šokeerivalt mõjuda. Kuid tegelikult pole selleks põhjust. Selle asemel peaksime keskenduma nendele teguritele, mida me saame kontrollida, mitte nendele, mis pole meie kontrolli all.

Vaata enda ümber ja tee kindlaks, kust pärinevad toksiinid, millega sina igapäevaselt kokku puutud ja mida saaksid kergesti vältida. Võib olla saaksid osta puhtamat toitu, et välistada pestitsiididega kokkupuudet, vähendada alkoholi, kofeiini tarbimist, suitsetamist. Kui armastad juua vett plastikpudelitest (10) või ühekordselt kasutatavatest topsidest, vaheta need roostevabast terasest või klaasist pudelite või kruuside vastu.

Toksiinide vähendamise kõrval on oluline parandada oma kaasasündinud detoxivõimekust, tehes tugevaks ja terveks peamised alustalad:

1. Tee korda seedimine ja taga igapäevane regulaarne soolte tühjendamine! Suurendades kiudainete tarbimist (11) ja ära unusta juua puhast vett. Toeta detoxi naha kaudu, tagades korralik naha hüdratatsioon ja naha harjamine. Meie hea traditsiooniline saun ja kehaline aktiivsus, mis panevad higistama, võivad veelgi enam raskmetallide detoxi toetada (12).

2. Mitmekesine ja tasakaalus toitumine, mis tagaks toitainete kätte saamise. Köögiviljad, puuviljad ja vürtsid annavad vajalikke ühendeid, mis võivad otseselt toetada detoxi radasid – neid võib nimetada päris supertoitudeks, millest peaksime tõeliselt hoolima. Siia kuuluvad brokoli ja teised ristõielised köögiviljad, mis sisaldavad indool-3-karbinooli, glukaarhapet ja sulforafaani, mis toetavad II faasi glükuronidatsiooni ja hormoonide detoxi. Võid tarbida ka artišokki ja kurkumit, et suurendada sapi tootmist ja läbi selle kahjutuks tehtud toksiinide efektiivset väljutamist.(13,14,15) Peet on suurepärane betaiini allikas, mida on vaja metülatsiooniks. Koriandri puhul on näidatud, et toetab plii (16,17) ja elavhõbeda (18) detoxi ning võib tõsta meie peamise antioksüdandi glutatiooni taset.(19)

Toitained, mis toetavad detoxi teid

• Molübdeen aitab kaasa kehas leiduvate väävliühendite töötlemisele ning aitab maksal sulfititega hakkama saada. (20) Paljudel inimestel on veinides ja kuivatatud puuviljades leiduvate sulfititega probleeme, mis viitab sellele, et nende maksas ei pruugi sulfatsiooni nimeline detoksifikatsiooni tee piisavalt efektiivselt toimida.
• N-atsetüültsüsteiin (NAC) on ühend, mida leidub valgurikastes toitudes (enamasti loomsed toiduained). N-atsetüültsüsteiin aitab kaasa olulise antioksüdandi glutatiooni tootmisele, mis on samuti optimaalseks keha puhastumise toimimiseks oluline. N-atsetüültsüsteiin aitab kaitsta ka raua liia puhul tekkida võivate oksüdatiivsete kahjustuste eest (21) ning aitab kaitsta maksa erinevate kemikaalide ning paratsetamooli toksilisuse eest. (22)
• Indool-3-karbinooli leidub enamasti ristõielistes aedviljades nagu brokoli, lillkapsas, lehtkapsas, ja teistes rohelistel köögiviljades. See toitaine parandab maksa aktiivsust (23) ning aitab aktiivselt kaasa östrogeeni lagundamisele. (24) Me teame, et kehas ringlev östrogeen võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu PMS ja teisi östrogeenist sõltuvad seisundeid.(25,26)
• Brokoli ja eelkõige brokoliidud sisaldavad suures koguses sulforafaani, mis aitab vähenda allergiliste reaktsioonide teket reostuse suhtes, pakkudes antioksüdantset kaitset.(27) Brokoliidudel on väga tugev antioksüdantne toime, mis aitab kuni 95 % ulatuses vähendada vabade radikaalide kahjustusi.(28) Sulforafaan sisaldab isotiotsüanaati– fütokemikaali, mis parandab maksa võimet kahjulike östrogeeni metaboliitide deaktiveerimisel.(29,30,31,32)
• Antioksüdandid nagu alfalipoehape ja granaatõunas leiduv ellaghape on võimsad rasvalembesed antioksüdandid,(33) mis suudavad vähendada vabade radikaalide kahjustusi, kaitsta DNAd kahjustuste eest (34) ja suurendada põletikuvastast ja antimutageenset aktiivsust.(35) Alfalipoehape võib kaitsta mittealkohoolse maksarasvumise eest. (36,37)
• Artišokk aitab toetada maksa ja sapipõit ning parandada seedimist. Artišokki soovitatakse düspepsia ja toidu seedimatuse korral, mille tulemusel täkib ebamugavustunne kõhus, gaasid, kerge kõhukinnisus- või lahtisus, isutus või iiveldus. Artišokil on soodne toime ka sapiteede ja rasva seedimise häirete korral.(38,39,40) On leitud, et artišokis sisalduv aine nimega luteoliin aitab kaasa kolesterooli taseme langetamisele.(41,42)
• Takjas on puhastava toimega taim, mida soovitatakse samuti maksa töö toetuseks. Takjas kaitseb maksa ning tal arvatakse olevat ka vabu radikaale kahjutuks tegevaid omadusi. Kõrge inuliini ja limaainete sisaldus aitavad ühtlasi ka soolestikku puhastada.

Maksa tervise säilitamise seisukohalt tasuks jälgida aastaringselt neid nõuandeid 80/20 põhimõttel:

• Vähenda elustiilist ja keskkonnast tingitud stressi nii palju, kui võimalik
• Mõtle, kui palju on sul võimalik vähendada toksiinide hulka oma elus, muutes oma elustiili, toitumist ja keskkonda
• Söö võimalusel kohalikku ja mahedalt kasvatud toitu
• Joo piisavalt vett
• Söö täisväärtuslikku toitu, mis ei sisalda rafineeritud ja töödeldud toiduaineid ega lisatud suhkruid
• Söö kiudaine- ja toitainerikast toitu – värskeid puu-ja köögivilju, täisteravilju ning kõrge kvaliteediga liha ja kala
• Suhtu ellu positiivselt

Toidulisandid organismi puhastumise ehk detoxi toetuseks

Sulle võivad huvi pakkuda ka teised seedmise teemalised artiklid

Allikad

1. Croom E. Metabolism of xenobiotics of human environments. Prog Mol Biol Transl Sci. 2012; 112: 31-88.
2. Myhill S. Detoxing – Far Infrared Sauna (FIRS). Available at: http://www.drmyhill.co.uk/wiki/Detoxing_-_Far_Infrared_Sauna_(FIRS). Accessed: 04/11/16
3. http://www.ewg.org/skindeep/2004/06/15/exposures-add-up-surveyresults/#.WsR7zohuZPZ 
4. http://www.ewg.org/skindeep/2004/06/15/exposures-add-upsurvey-results/#.WsR754huZPZ
5.  Nebert DW, Dalton TP. The role of cytochrome P450 enzymes in endogenous signalling pathways and environmental carcinogenesis. Nat Rev Cancer. 2006; 6 (12): 947-960.
6.  Guengerich FP. Cytochrome P450 oxidations in the generation of reactive electrophiles: epoxidation and related reactions. Arch Biochem Biophys. 2003; 409 (1): 59-71
7. Yalcin EB et al. Bisphenol A sulphonation is impaired in metabolic and liver disease. Toxicol Appl Pharmacol. 2016; 292: 75-84
8. Menegon A et al. Parkinson’s disease, pesticides and glutathione transferase polymorphisms. Lancet. 1998; 352 (9137): 1344-6
9. Maintz L, Novak, N. Histamine and histamine intolerance. Am J of Clin Nutr. 2007; 85 (5): 1185-1196.
10. Rubin BS. Bisphenol A: an endocrine disruptor with widespread exposure and multiple effects. J Steroid Biochem Mol Biol. 2011; 127 (1-2): 27-34
11. Iida T et al. Clinical trial of a combination of rice bran fiber and cholestyramine for promotion of fecal excretion of retained polychlorinated dibenzofuran and polychlorinated biphenyl in Yu-Cheng patients. Fukuoka Igaku Zasshi. 1995; 86 (5): 226-33
12. Sears ME, Kerr, KJ, and Bray RI. Arsenic, Cadmium, Lead and Mercury in Sweat: A Systematic Review. J Environ Public Health. 2012;
13. Kirchhoff R et al. Increase in choleresis by means of artichoke extract. Phytomedicine 1994;1:107-115.
14. Holtmann G1 et al. Efficacy of artichoke leaf extract in the treatment of patients with functional dyspepsia: a six-week placebo-controlled, double-blind, multicentre trial. Aliment Pharmacol Ther. 2003;18(11-12):1099-105.
15. Matuschowski P. Testing of Cynara scolymus in the isolated perfused rat liver. 43rd Ann Congr Soc Med Plant Res. 1996:3-7. 
16. Sahib NG et al. Coriander (Coriandrum sativum L.): a potential source of high-value components for functional foods and nutraceuticals–a review. Phytother Res. 2013;27(10):1439-56.
17. Velaga MK et al. Hydroalcoholic seed extract of Coriandrum sativum (Coriander) alleviates lead-induced oxidative stress in different regions of rat brain. Biol Trace Elem Res. 2014;159(1-3):351-63.
18. Abdel-Salam AM et al.Consolidating probiotic with dandelion, coriander and date palm seeds extracts against mercury neurotoxicity and for maintaining normal testosterone levels in male rats. Toxicol Rep. 2018;5:1069-1077.
19. K. R. Anilakumar et al. Effect of Coriander Seed Powder (CSP) on 1, 2-Dimethyl Hydrazine-Induced Changes in Antioxidant Enzyme System and Lipid Peroxide Formation in Rats. Pages 9-20 | Received 06 Apr 2009, Accepted 15 Aug 2009, Published online: 03 Mar 2010.
20. Johnson et al. Molybdenum cofactor deficiency in a patient previously characterized as deficient in sulfite oxidase. Biochem Med Metabol Biol. 1988; 40: 86-93.
21. Swarnalatha et al. Oxidative stress in hemodialysis patients receiving intravenous iron therapy and the role of N-acteylcysteine in preventing oxidative stress. Saudi J Kidney Dis Transpl. 2010; 21: 852-8.
22. Ben-Ari Z, Vaknin H, Tur-Kaspa R. N-acetylcysteine in acute hepatic failure (nonparacetamol-induced). Hepatogastroenterology 2000;47:786–9.
23. Reed GA, et al. A phase I study of indole-3-carbinol in women: tolerability and effects. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. 2005 Aug;14(8):1953-60.
24. Michnovicz et al. Changes in levels of urinary estrogen metabolites after oral indole-3-carbinol treatment in humans. J Natl Cancer Inst 1997;89(10):718-23.
25. Auborn et al. Indole-3-carbinol is a negative regulator of estrogen. J Nutr. 2003 Jul;133(7 Suppl):2470S-2475S
26. Kunimasa et al. Biosci Biotechnol Biochem. 2008 Aug;72(8):2243-6. Epub 2008 Aug 7. Indole-3-carbinol suppresses tumor-induced angiogenesis by inhibiting tube formation and inducing apoptosis.
27. Heber D, et al. Sulforaphane-rich broccoli sprout extract attenuates nasal allergic response to diesel exhaust particles. Food Funct. 2014 Jan;5(1):35-41.
28. Chaudhary A, et al. Free radical scavenging, antiproliferative activities and profiling of variations in the level of phytochemicals in different parts of broccoli (Brassica oleracea italica). Food Chem. 2014 Apr 1;148:373-80.
29. Park EJ, Pessuto JM. Botanicals in cancer chemoprevention. Cancer Metastasis Rev 2002;21:231-55.
30. Nestle M. Broccoli sprouts in cancer prevention. Nutr Rev 1998;56:127-30
31. Zhang Y, Callaway EC. High cellular accumulation of sulphoraphane, a dietary anticarcinogen, is followed by rapid transporter-mediated export as a glutathione conjugate. Biochem J. 2002; 364: 301-7
32. Li et al. Sulforaphane, a dietary component of broccoli/broccoli sprouts, inhibits breast cancer stem cells. Clinical Cancer Research 2010 16 (9): 2580–2590.
33. Hwang Jm et al, 2010.
34. Constantinou A, Stoner GD, Mehta R, et al. The dietary anticancer agent ellagic acid is a potent inhibitor of DNA topoisomerases in vitro. Nutr Cancer 1995;23:121-30.
35. Rogerio AP et al. Anti-inflammatory, analgesic and anti-oedematous effects of
    Lafnoensia pacari extract and ellagic acid. J Pharm Pharmacol. 2006 Sep;58(9):1265-73
36. Jung et al. Alpha-lipoic acid prevents non-alcoholic fatty liver disease in OLETF rats. Liver Int.2012; 32 (10): 1565-73.
37. Bustamante J, Lodge JK, Marcocci L, Tritschler HJ, Packer L, Rihn BH. Alpha-lipoic acid in liver metabolism and disease; Free Radic Biol Med., 24 (6):1023-1039 (1998).
38. Kirchhoff R, Beckers CH, Kirchhoff GM, et al. Increase in choleresis by means of artichoke
    extract. Phytomedicine 1994;1:107-115.
39. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14653829
40. Matuschowski P. Testing of Cynara scolymus in the isolated perfused rat liver. 43rd Ann Congr Soc Med Plant Res. 1996:3-7.
41. Kraft K. Artichoke leaf extract—recent findings reflecting effects on lipid metabolism, liver and
    gastrointestinal tracts. Phytomedicine. 1997;4:369-378.
42. Kupke D, von Sanden H, Trinczek-Gartner H, et al. An evaluation of the choleretic activity of a plant-based cholagogue [translated from German]. Z Allgemeinmed . 1991;67:1046-1058.