Kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoos
Kas sa oled üks nendest inimestest, kes vaatamata tõsistele püüdlustele ei võta kaalust alla? Kas su juuksed on haprad ning langevad välja? Kas sinu jalad on alati külmad ning sul on raske hommikuti voodist välja saada? Kui vastus on jah, siis see võib olla märk, et sinu kilpnääre vajab ekstra tähelepanu.
Kilpnääre on elund, mis ümbritseb sinu hingetoru ja selle ülesanne on kontrollida erinevaid funktsioone kehas, sealhulgas reproduktiivsüsteemi, kehatemperatuuri ning ainevahetuse kiirust.
Kilpnääre toimib kilpnääret stimuleeriva hormooni kaudu (Thyroid Stimulating Hormone –TSH). Hüpotaalamus ajus annab ajuripatsile käsu vabastada kilpnääret stimuleerivaid hormoone ning vereringes ringlevad hormoonid omakorda annavad kilpnäärmele käsu vabastada kilpnäärmehormoone. Selle süsteemi efektiivset toimimist mõjutavad emotsioonid, stress ning toitumine.
Kilpnääre töötab nagu väike tehas, võttes vastu joodi (kalast, jodeeritud soolast, merevetikatest) ning türosiini (kanast ja kalkunist) ja tootes suurtes kogustes türoksiini (T4). Türoksiin (T4) liigub vere kaudu rakkude ja organite juurde, kus see seleenist sõltuva ensüümi deiodinaasi abil muudetakse vormiks triioodotüroniiniks (T3).
Vaba T3 on hormoon, mis on bioloogiliselt aktiivne, T4 on mitte-aktiivne vorm, mis vajab konverteerimist T3-ks. T3-l on lühike eluiga, seega toodab organism rohkem T4 kui T3e. Enamik sünteetilisi kilpnäärmehormoone nagu türoksiin on T4 vormis. Kui kehal on puudu teatud toitainetest, võib tal olla raskusi T4-st T3 sünteesimisega. See seab ka arstid raskesse olukorda, kus õige ravimiannuse määramine võib olla keeruline.
Kuidas tekib kilpnäärme alatalitlus?
Kilpnäärmepõletik, mis tuleneb viirusinfektsioonist, autoimmuunsest reaktsioonist või kilpnäärme osa kirurgilisest eemaldamisest, võib kaasa tuua kilpnäärme alatalitluse.
Kaelavigastused võivad häirida närve ja veresooni, mis varustavad kilpnääret, mis võib omakorda kaasa tuua kilpnäärmetalitluse häired ja kilpnäärme alatalitlust.
Östrogeen võib olla seotud kilpnäärmega, kuna östrogeen konkureerib türoksiiniga, takistades selle toimimist. Paljud menopausile lähenevad naised, kellel on östrogeeni tasakaalutus, võivad kannatada kilpnäärme alatalitluse all. Kilpnäärme alatalitlus võib tekkida ka raseduse järgselt. Raseduse ajal on immuunsüsteem allasurutud, et keha võtaks loote omaks. See võib kaasa tuua olukorra, kus keha ründab kilpnääret – seisund, mis raseduse lõppedes tavaliselt kaob, kuid osadel naistel võib see kaasa tuua kilpnäärme alatalitluse.
Türoksiin sisaldab mineraali jood, millel on joogivees ja hambapastas sisalduva kloori ja fluoriidiga sarnane struktuur. Need ained võivad takistada joodi ainevahetust.
Kilpnäärme talitlust mõjutab ka neerupealsete kurnatus, mis tekib kroonilise stressi tagajärjel kui kehasse paisatakse suureks koguses stressihormoone. Viimaste kõrge tase kehas häirib kilpnäärmehormoonide produktsiooni ning T4 muutmist T3ks.
Stress, haigused, toitainete puudus ning raskmetallid (nagu plii ja elavhõbe) võivad mõjutada T4 konversiooni T3ks. Teiste sõnadega – kilpnäärmehormoonide tase kehas võib näida normaalne, kuid keha ei ole suuteline neid efektiivselt kasutama.
Kilpnäärme alatalitlus ja toitumine
Türoksiin koosneb aminohappest türosiinist ja mineraalainest jood. Kummagi toitaine puudus toidus võib seega kaasa tuua kilpnäärme alatalitluse. Samas võib ka liigne jood takistada ka kilpnäärmehormoonide tootmist. Joodi leidub merevetikates, pruunvetikas ning mereandides. Vali toidulisand, mis sisaldab neid toitaineid piisavas annuses.
E-vitamiin on vajalik kilpnäärmehormoonide tootmiseks ning mangaan on seotud hormoonide transpordiga vereringes. Seleen, tsink ja vask on olulised T4 T3-ks konverteerimisel. Türosiini ainevahetuse jaoks on olulised vitamiinid B3, B12, C ja E, foolhape ja raud.
Goitrogeenid on ained, mis võivad takistada piisava koguse joodi kasutamist kilpnäärmes. Goitrogeene sisaldavad toores kapsas, lillkapsas, brokoli, idud, kale, kaalikas, naeris, tapiokk, soja, mais, hirss, maapähklid, piiniaseemned, mandlid ja kreeka pähklid. Siiski ei tasu nende toitude mõõdukat tarbimist karta – need muutuvad probleemiks vaid siis, kui nende osakaal menüüs on domineeriv. Pealegi saab goitrogeene inaktiveerida küpsetamisega, seega on küpsetatud kujul antud toitude tarbimine igati normaalne.
Suurenda enda menüüs kaaliumirikaste toitude tarbimist, sealhulgas värsked puu – ja köögiviljad. Seleeni on vaja kilpnäärmehormoonide konverteerimiseks. Seleenirikkad on Brasiilia pähklid, kala, pruun riis. Kuna pinnas on tänapäeval küllaltki seleenivaene, siis tasub seleeni ka lisandina juurde võtta.
Söö piisavalt täisteratooteid ja kaunvilju, mis aitavad tasakaalustada veresuhkrut. Seejuures väldi nisu ja rohelise või musta tee tarbimist, kuna need sisaldavad fütaate, mis takistavad tsingi ja raua imendumist. Söö korraga pigem vähem, ent regulaarselt ning lisa iga toidukorra juurde korralik valguallikas, näiteks kala, kana, munad, pähklid, läätsed või oad.
