Krooniline põletik või allergiad? Kvertsetiin võib olla osa lahendusest

Mis on kvertsetiin?

Krooniline põletik, viirushaigused või allergiad? Kvertsetiin võib aidata organismi toetada looduslikul ja teaduspõhisel viisil. Seda looduslikku taimset ühendit, flavonoidi, leidub näiteks sibulas, viinamarjades, rohelises tees, kapparites, marjades, kirssides, brokolis, tomatites, tsitruselistes ja õuntes. Flavonoidid on tuntud oma antioksüdantsete ja põletikuvastaste omaduste poolest ning neid seostatakse immuunsüsteemi toetamise, rakkude kaitse ja vananemise aeglustumisega.

Kvertsetiin on üks paremini tuntud flavonoide, mida hinnatakse just selle mitmekülgsete kasulike omaduste tõttu – alates allergiate leevendamisest kuni rakukaitse toetamiseni.

Kuidas kvertsetiin kaitseb rakke?

Kehas tekivad ainevahetuse või keskkonnamõjude tõttu vabad radikaalid, mis võivad kahjustada rakke. Kui neid pole piisavalt tasakaalustamas antioksüdante, tekib oksüdatiivne stress, mis soodustab põletikku ja mitmesuguseid kroonilisi haigusi.

See flavonoid aitab neutraliseerida vabu radikaale ja toetab keha enda kaitsemehhanisme – sellega käitub nii otsese kui ka kaudse antioksüdandina.

---

---

Kvertsetiin ja põletik – milles seisneb mõju?

See flavonoid võib mõjutada mitmeid põletikulisi mehhanisme organismis, sealhulgas vähendada prostaglandiinide ja leukotrieenide tootmist ning pärssida põletikuga seotud ensüüme, nagu tsüklooksügenaas (COX) ja lipooksügenaas (LOX).

Inimkatsetes on täheldatud, et see taimne ühend võib vähendada põletikumarkereid, näiteks C-reaktiivset valku (CRP) ja interleukiin-6 (IL-6), eriti inimestel, kellel on olemasolev haigus, nagu diabeet, metaboolne sündroom või artriit. Mõju on olnud nähtav eeskätt annustes 500 mg päevas või rohkem.

Tervetel inimestel ja väikeste dooside korral ei ole leitud märkimisväärset mõju süsteemsele põletikule, mistõttu sobib see pigem toetavaks vahendiks kroonilise põletiku riskiga inimestele.

Kvertsetiin toimib organismis antioksüdandina kahel viisil: Esiteks toimib ta otsese antioksüdandina, aidates neutraliseerida reaktiivseid hapniku- ja lämmastikuradikaale, mis võivad kahjustada rakke, DNA-d, valke ja lipiide. Sellised kahjulikud molekulid võivad kehas tekkida nii ainevahetuse käigus kui ka väliskeskkonnast, näiteks saastest või UV-kiirgusest. Teiseks võib ta toetada organismi enda kaitsemehhanisme, aktiveerides antioksüdantseid ensüüme ning pidurdades oksüdatiivsete ensüümide tegevust. See mehhanism on jagatud ka teiste bioaktiivsete taimsete ühenditega, nagu sulforafaan.

---

---