Nahk – meie keha kaitserüü
Nahk on Sinu keha suurim organ, mis toimib loodusliku kaitsekihina, moodustades barjääri, mis hoiab kahjulikud mikroobid, kemikaalid ja tugevad valguskiired eemal keha tundlikumatest kudedest.
Naha õhemat väliskihti nimetatakse epidermiks ja see sisaldab keratiini tootvaid rakke, mis tugevdavad ja tihendavad nahka. Pärisnahk on naha paksem sisemine kiht, mis on rikas kollageeni- ja elastiinikiudude poolest ja annab nahale tugevuse ja elastsuse.
Nahk ei toimi mitte ainult barjäärina väliskeskkonna eest, vaid on ka meie immuunsüsteemi jaoks olulise D-vitamiini tootmise jaoks, mida toodetakse loomulikult naha kokkupuutel päikese ultraviolettkiirtega. See stimuleerib D3-vitamiini tootmist ühest naha epidermises ehk väliskihis leiduvast kolesteroolivormist.
Seega – arvestades selle olulisust tervisele, väärib Sinu nahk pidevat toitmist ja kaitset. Ja see on sinu võimuses pakkuda!
Naha toitmine
Täienda oma toidulauda värviliste puu- ja köögiviljadega, mis on rikkad antioksüdantide poolest, pakkudes naharakkudele kaitset oksüdatiivse stressi eest. Püüa vältida stressi ja loobuda töödeldud ning suhkrurikkast toidust, mis soodustavad põletike teket ja võivad ärritada juba probleemset nahka, kahjustada kollageeni ja elastiini tootmist ning raskendada naha taastumist.
Külmad, selged ja madala õhuniiskusega talvepäevad võivad koos keskkütte mõjuga põhjustada kuiva, sügeleva ja tundliku naha, mistõttu võib nahk lõheneda ja ketendada. Seetõttu on eriti oluline vedelike piisav tarbimine – püüa tarbida vedelikke umbes 2 liitrit päevas (20 ml keha 1 kg kohta), eriti vett ja taimeteesid. Erguta naha tasakaalu selle loomulikus rasubarjääris, tarbides rohkelt olulisi oomega-3 ja -6-rasvhappeid, mis on tervete rakumembraanide alustalad. Saad suurendada nende tarbimist, süües rasvast kala, näiteks makrelli või lõhet, kreeka pähkleid või kõrvitsaseemneid ja kasutades salatikastmetes linaseemneõli.
Väävel, üks meie kehas külluslikumalt leiduvaid mineraalaineid, on oluline valkude ülesehitamise jaoks, mida leidub nii nahas kui ka juustes, lihastes ja liigeste sidekoes. See mängib rolli ka keratiini ja kollageeni tootmisel ning seda võib leida sellistes toiduainetes nagu küüslauk, sibul, spargelkapsas ja muud ristõielised köögiviljad, aga ka täisteratooted, pähklid, kalkun, munad, liha, kala ja linnuliha. MSM on väävlirikas ühend, mida võib võtta lisandina või nahale kanda.
Kaitse oma nahka
Päikese käes viibimine on üks suurimaid ohte meie nahale, kuigi ohuks on ka suitsetamine, unepuudus, vale toitumine ja liigne alkoholitarbimine! Päikese käes viibimine tekitab DNA-d kahjustavaid vabade radikaalide molekule, muudab naha õhemaks ja kiirendab kollageeni ja elastiini degeneratsiooni, mõjutades naha taastumisvõimet.
Antioksüdantsed toitained on naha tervise jaoks olulised, kuna pakuvad kaitset vabade radikaalide tekitatud kahjustuste eest. C-vitamiini kasutab keha laialdaselt ja see ei toata ainult kollageeni tootmist, vaid toimib ka otseselt antioksüdandina. Veel üks eriti kasulik antioksüdant naha tervisele on astaksantiin . See on karotenoid, mida leidub roosades mereandides, näiteks lõhes ja krevettides, ning see mitte ainult ei tee kahjutuks vabu radikaale, aidates seeläbi kaitsta kollageeni vananemist kiirendavate kahjustuste eest, vaid on leitud, et see vähendab ka päikese käes viibimise mõju, s.h. kortsude teket. Teiste oluliste antioksüdantsete toitainete hulka kuuluvad vitamiinid A, C ja E ning mineraalained tsink ja seleen.
Ara unusta, et mitte ainult päikese UV-kiired ei kahjusta nahka – meie digiseadmetest tulev sinine valgus ehk High Energy Visible (HEV-valgus) valgus tungib samuti sügavale nahka ning kahjustab seda – HEV-valgust blokeerivad kreemid toidavad ja niisutavad nahka ning kaitsevad sinise valguse eest, vähendades selle kahjulikke mõjusid.
Naha-soolestiku seos
Nahk on sisemise tervise, eriti soolestiku tervise peegel. Tihti jäetakse tähelepanuta naha ja soolestiku seos, kuid sooleprobleemid võivad põhjustada terve naha jaoks vajalike toitainete halva imendumise. Vähe sellest – meie soolestikus elavaid triljoneid baktereid, mis moodustavad meie soolestiku mikrobioomi, tuleb toetada, kuna nende tasakaalutus võib mõjutada immuunsust ja võimaldada kahjulike bakterite liigset kasvu, mis omakorda võib põhjustada nahalööbeid.
On leitud, et kroonilisel soolepõletikul on oluline seos põletikuliste nahahaigustega. Liiga palju suhkrut, töödeldud toiduaineid või alkohoolseid jooke, aga ka haigused, stress ja antibiootikumide tarbimine võivad bakterite tasakaalu rikkuda ja põletikulisi nahaseisundeid halvendada.
Kuidas siis toetada tervislikku mikrobioomi? Valides toidulauale elusbakteritega jogurti ja erinevad hapendatud toiduained, näiteks keefir ja hapukapsas, tagame kehale külluslikult probiootilisi baktereid. Ja ära unusta suurendada oma prebiootikumide tarbimist – prebiootikumid on kiudainete tüübid, mis toetavad teie heade bakterite kasvu. Neid leidub sellistes toiduainetes nagu banaanid, sigur, linaseemned, küüslauk, porrulauk ja sibul.
Toeta nahka!
Lõpuks, kui oled mures oma naha välimuse pärast, olgu need siis peened jooned ja kortsud või lõtvumine, pole Sa üksi! Alates 30. eluaastast kaotame aastas keskmiselt kuni 1,5% kollageeni struktuurist. See tähendab, et nahk kaotab oma elastsuse ja tugevuse, mille tulemuseks ongi need tavalised vananemisnähud. Hea uudis on aga see, et kollageeni saab lisandina juurde võtta hüdrolüüsidud kujul, mis on parema imendumise tagamiseks juba osaliselt lagundatud.
