Soolestik on keeruline ja pidevalt muutuv ökosüsteem, mis mõjutab palju ka meie immuunsüsteemi. Suur osa, 70-80%, meie immuunsüsteemist asub soolestikus. Immuunsüsteem on meil paljuski tänu mikroobsele maailmale, kus elame. Just soolestik on esimene kokkupuutepunkt sissetungijatega ja siin puutume kokku suure hulga võõr-antigeenidega. Seetõttu on soolestikul täita keeruline ülesanne – puutudes pidevalt kokku paljude antigeenide ja patogeenidega, peab ta suutma eristada kehale kasuliku ja kahjuliku, eristama oma ja võõra ehk olema neutraalne heade bakterite vastu, samal ajal reageerides halbadele bakteritele või teistele allaneelatud antigeenidele. Samuti peab tegema vahet bakterirakkude ja inimese oma rakkude vahel. Soolestiku immuunrakkude funktsioone ja aktiivsust mõjutavad suurel määral soolestiku kommensaalsed bakterid, millel on tervist edendavad ja kasulikud omadused.
Soolestikus asuv immuunsüsteemi osa õpib ümbritsevast keskkonnast. Immuunrakud, kommensaalsed mikroorganismid ja toitained suhtlevad ja reageerivad üksteisega pidevalt ja see koostoime parandab immuunsüsteemi funktsioone. Vastsündinud beebide jaoks on head bakterid üliolulised, aidates programmeerida immuunsüsteemil ümbritsevale keskkonnale õigesti reageerima ning õppida, millised mikroobid või molekulid on ohtlikud ja vajavad neutraliseerimist ning milliseid tuleks ignoreerida ja tolereerida. Kui see süsteem ei arene väga hästi või soolestiku keskkond muutub näiteks toidumürgituse või antibiootikumide kasutamise tõttu, siis võib kannatada ka immuunfunktsioon, mis ei pruugi enam infektsioonidega nii efektiivselt hakkama saada. Me korjame üles rohkem nakkusi ja oleme hädas nendest tervenemisega.
Seega on normaalne soolestiku mikrobioota absoluutselt vajalik immuunsüsteemi arenguks ja funktsioneerimiseks!Immuunsüsteem vajab häid baktereid, et töötada efektiivselt. Head bakterid aitavad hoida immuunsüsteemi õigel tasemel ärksana ja toetavad seega immuunfunktsiooni. Me keegi ei taha alareageerivat immuunsüsteemi, mis teeks meid vastuvõtlikuks haigustele, ega ülereageerivat immuunsüsteemi, mis põhjustab näiteks allergiaid või autoimmuunhaigusi.
Probiootikumid aitavad hoida immuunsüsteemi aktiivsena
Häid elus baktereid, millel on uuringutega tõestatud tervisele kasulik toime tunneme probiootikumidena või probiootiliste bakteritena. Tuntumad neist on piimhappebakterid laktobatsillide ja bifidobakterite seast. Probiootikumidel on tüüpiliselt leitud mingit kindlat seisundit või sümptomit leevendav mõju.
Need kasulikud bakterid ehk probiootikumid võivad elada teatud toitudes, soolestikus, aga neid võib saada ka toidulisanditest. Tarbimisel võivad probiootikumid positiivselt mõjutada soolestiku mikrobioota koostist ja suhelda erinevate immuunrakkudega, parandades seeläbi immuunfunktsioone. Seetõttu on laialdaselt tunnustatud, et probiootikumidel on tervist edendavad ja organismi immuunvastust parandavad omadused. Mitmed uuringud on näidanud, et teatud probiootilised bakterid võivad aidata vältida või vähendada lastel ja täiskasvanutel külmetuse ja köha esinemist, kuna keha on paremini ette valmistatud teatud infektsioonide vastu võitlemiseks. Siiski ei tähenda see, et kui sööd jogurtit, ei jää sa kunagi grippi. Probiootikumide regulaarne tarbimine võib vähendada külmetushaiguste riski ja nakatumiste hulka. Ja haigestumise korral võivad probiootikumid aidata vähendada sümptomite tõsisust ja lühendada haiguse kestust.
Probiootikumide ainus funktsioon ei ole immuunsüsteemi tugevdamine. Nad aitavad pidurdada ka selle ülereageerimist juhtudel, kus seda ei peaks toimuma. Näiteks allergiate ja autoimmuunsete seisundite puhul reageerib immuunsüsteem keskkonnast tulevatele ühenditele, mida ta peaks tavaliselt ignoreerima, tekitades erinevaid sümptomeid ja põletikke.Soolebakterid tunduvadki olevat olulised selleks, et programmeerida taluvust igapäevaste molekulidega kokkupuuteks – näiteks õietolm või kassikarvad – ja aidata ekstreemseid reaktsioone vältida. Kui beebidel ei arene probiootilised bakterid korrektselt, on neil suurem tõenäosus allergia välja arenemiseks. Kui ema võtab raseduse ajal teatud kindlat tüüpi probiootikume, võib see aidata hiljem vähendada võimalust, et lapsel areneks ekseem või astma.
Probiootikumide teisi kasulikke toimeid
Kasulike bakterite piisav hulk meie organismis on oluline mitmete meie organismi funktsioonide efektiivseks toimimiseks.
- Kaitsevad meid halbade bakterite ja teiste kahjulike organismide eest
- Toetavad seedimist ja toitainete imendumist
- Tagavad immuunsüsteemi funktsioneerimise
- Tasakaalustavad immuunvastust, et meil ei tekiks põletikke ega allergilisi reaktsioone
- Aitavad väljutada erinevaid ühendeid, näiteks kolesterooli ja kasutuks muutunud hormoone
- Toetavad ainevahetust ja südame-veresoonkonna tervist
- Toetavad närvisüsteemi tervist ja parandavad meeleolu
- Mõjutavad isu ja kehakaalu
- Toodavad vajalikke vitamiine
Probiootikumid aitavad säilitada meie ainevahetust ja üha enam leitakse tõendeid, et soolebakterid võivad mõjutada ka rasvumist ja vistseraalse rasva teket. Head bakterid aitavad alandada kolesteroolitaset, toetavad südame tervist ja reguleerivad suguhormoonide tootmist, aidates tasakaalustada meie tervist. Nad võivad isegi meie meeleolu positiivselt mõjutada, kuna toodavad serotoniini (nn. õnnehormooni) ja suhtlevad otse ajuga.
Vali õige probiootikum
Kõik probiootilised preparaadid ei ole võrdsed ja turul on järjest enam valikuvõimalusi. Kuidas valida selline probiootikum, mis toetaks sinu keha kõige parimal moel? Vali probiootikum, mis on:
Turvaline
Veendu, et probiootikum sisaldab inimeselt saadud bakteritüvesid, millel on turvaline kasutusajalugu ehk nende toimet ja ohutust on tõestatud uuringutega. Pea meeles, et need on ikkagi elusbakterid, mida sa sisse sööd.
Stabiilne, garanteeritud tugevusega
Elusbakterid peaksid säilima sellisena nagu nad purki pandi ja jõudma sinna, kus on nende koht. Ei ole tarvis erilise kattega kapsleid, pigem vastupidavaid baktereid, mille tugevus ja elujõulisus on garanteeritud toote säilivusaja lõpuni. Näites kui on oodatud, et probiootikumid teeksid oma tööd soolesetiku tasemel, mitte vaid maos, siis peavad olema probiootikumid happe ja sapikindlad. Kas neid peaks külmkapis hoidma? Mitte ilmtingimata. Leidub tooteid, mis püsivad stabiilsena ka toatemperatuuril ja mida on seetõttu mugav kasutada.
Puhas
Vali tooted, mis ei sisalda ebavajalikke lisaaineid ega allergeene, eriti nende toodete puhul, mis on piimavabad (mitte kõik probiootikumid ei ole seda).
Sümbiootiline
Lisaks bakteritele sisaldab ka prebiootikume nagu FOS ja inuliin, mis on toiduks headele bakteritele ja suurendavad seetõttu nende efektiivsust.
Paindlik
Veendu, et toodet oleks mugav võtta. Näiteks lastele ja imikutele sobivad paremini probiootikumid, mis on pulbri kujul.
Veendu, et probiootikum toimib!
Korralikul tootel on toodud selles sisalduvate bakterite nimed tüve tasandil. Ehk peaksid otsima bakteril kolme nime, näiteks Lactobacillus rhamnosus GG. See on oluline, sest kui teadlased uurivad, kui hästi probiootikumid konkreetse terviseseisundi puhul toimivad, kasutavad nad väga spetsiifilisi tüvesid. Lihtsalt sama perekond ja liik ei sobi (näiteks kõigil Lactobacillidel pole samad spetsiifilised omadused).
Samamoodi ei pruugi kasu olla eriti kõrgest bakterite kontsentratsioonist, kui tegemist ei ole efektiivsete tüvedega. On oluline kasutada täpselt õigeid baktereid õiges koguses, et sellel oleks meie tervisele vajalik mõju. Pane ka tähele, et etiketil näitavad mõned tootjad CFU-d (kolooniaid moodustavad bakterite ühikud) “valmistamise ajal”. Kuid on oluline, et CFU-de arv väljendaks, kui palju saate baktereid probiootikumi kasutamisel enne selle aegumist.
Kui see kõik tekitab segadust, siis valige probiootikum, mis on tõeliste asjatundjate poolt koostatud ja mida kasutavad ka professionaalid, et võiksid olla kindel selles, et probiootikumi kasutamine on tulemuslik.
Kvaliteetsed toidulisandid immuunsüsteemi toetuseks
Ole kursis uusimate terviseteemaliste artiklitega ja sooduspakkumistega. Liitu Via Naturale uudiskirjaga ning saad TASUTA meie toitumisterapeutide poolt loodud toitumis- ja elustiilisoovituste infovoldiku.
