Looduslikud viisid stressi leevendamiseks

Kas sul on stress? Tere tulemast klubisse. Stress on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks ja sa ei pruugi isegi märgata, kuivõrd palju see sind mõjutab.

Kui sul esineb regulaarselt mõni neist sümptomitest, siis võid olla rohkem stressis, kui arvad:

  • uneprobleemid
  • pidev väsimuse tunne
  • peavalud
  • pearinglus
  • madal motivatsioon
  • “lohutustoitude” (nt magus, krõpsud jms) tarbimine või liiga vähene söömine
  • seedeprobleemid
  • korduvad infektsioonid
  • halb keskendumisvõime
  • lihaspinge.


Kuigi meil kõigil võib aeg-ajalt stressi esineda, võib krooniline stress oluliselt kahjustada sinu tervist, kahandada kehas olevate toitainete varu, vähendada organismi paranemisprotessi, kahjustada soolestiku tervist ja immuunsüsteemi. Krooniline stress võib olla oluline tegur, mis mõjutab erinevaid terviseprobleeme alates osteoporoosist ja rasvumisest kuni diabeedi, seedehäirete, unetuse ja südame-veresoonkonna haigusteni välja. 


Stressi erinevad etapid

1. etapp: häirekell

Häire on esimene etapp stressile reageerimisel. „Võitle või põgene“ staadium on keha peamine ellujäämismehhanism, mille eesmärk on meid füüsilise ohu eest päästa. Selles staadiumis on aktiivsed nii biokeemilised kui ka hormonaalsed reaktsioonid, mida reguleerivad meie närvisüsteem ja neerupealised.

Neerupealised toodavad stressihormoone nagu adrenaliin ja kortisool, mis suurendavad südamelöögi- ja hingamissagedust ning tõstavad kehatemperatuuri, vererõhku ja veresuhkru taset. Seda selleks, et meie lihased ja aju saaksid rohkem hapnikku, suhkrut ja toitaineid, et sa oleksid valmis stressiolukorras võitlema või põgenema.

Kui häirereaktsiooni ajal vabaneb kortisool, siis pärsitakse nii immuunsüsteemi tööd kui ka vähemoluliste funktsioonide toimimist nagu seedimine ja paljunemine. See on energiasäästmise taktika, mis seab esikohale ellujäämise ja füüsiliseks pingutuseks elutähtsa glükoosi säilitamise rünnaku korral.


2. etapp: kohanemine ja vastupidamine

Pikemaajalise stressi korral on neerupealised „ületöötanud“  ning „võitle või põgene“ reaktsioon ei toimi. Kuna meie keha muutub kortisoolile üha vähem vastuvõtlikuks, on seda vaja järjest rohkem ning seda toodetakse hormooni DHEA arvelt. See võib põhjustada väsimust ja nõrkust ning mõjutada hormonaalset tasakaalu. Kuigi veresuhkru tase tõuseb, puudub selle kasutamiseks lihaseline aktiivsus, mistõttu on suhkru rakkudesse transportimiseks tarvis rohkem insuliini. Selles staadiumis võivad ilmneda stressisümptomid nagu energiapuudus, tujukus, kõhukinnisus, erinevad isud, kilpnäärme alatalitlus ja seedehäired.


3. etapp: kurnatus

Viimases staadiumis on nii kortisooli kui ka DHEA tase väga madal, organismi töö aeglustub ja neerupealised on kurnatud. Selle tunnusteks on närvilisus ja ärrituvus, veresuhkru tasakaalutus, halb seedimine, nõrgenenud immuunsus, madal alkoholitaluvus, peavalud, pidev väsimus ning kehv keskendumisvõime ja mälu. Selles etapis oled suundumas „läbipõlemise“ ja raskete terviseprobleemide poole.


Abi toitumisest

Stressi korral tundub lihtne jätta toidukordi vahele ning tarbida kõrge suhkrusisaldusega suupisteid või liigselt töödeldud toite. See aga häirib veresuhkru tasakaalu, mis viib selleni, et päeva jooksul koged pidevalt järske energiatippe ja -langusi.

puuviljad


1. Hoia oma veresuhkru tase tasakaalus.

Väldi rafineeritud süsivesikuid nagu sai, pasta ja riis ning valige kõrge kiudainete sisaldusega täisteratooted nagu täisteraleib, -pasta ja pruun riis, mis hoiavad täiskõhutunnet kauem ning hoiavad keha energiataset ühtlasemana. 

Püüa iga toidukorraga süüa nii valgu- kui ka kiudainerikkaid toiduained, kuna see aeglustab looduslike suhkrute vabanemist verre.

Mida arvad näiteks hommikusöögist, mis koosneb suhkruvabast müslist ja maitsestamata jogurtist või hoopis munapuder röstsaial? Lõunaks sobiks hästi näiteks kanasalat või salat tuunikala ja mundris kartuliga, mis täidab hästi kõhtu, hoiab veresuhkru taseme tasakaalus ning annab piisavalt energiat. Õhtusöögiks võiks olla kikerhernekarri pruuni riisiga või grillitud kala köögiviljadega.


2. Vähenda kofeiini tarbimist.

Liigne kofeiin võib sind muuta ärevaks ja närviliseks ning tekitada ka sõltuvuse nõiaringi stimulantidest, mis aitavad päevaga toime tulla. Alusta sellest, et asendad ühe kofeiini sisaldava joogi taimetee või rohelise teega (selles sisaldub vähem kofeiini kui tavalises mustas tees või kohvis). Proovi juua päevas vähemalt 1–1,5 liitrit vett. Pea meeles, et ka supid lähevad vedeliku tarbimisena kirja.


3. Väldi suhkrurikkaid suupisteid.

Väga kerge on süüa maiustusi, kui vajad kiiret energiat, kuid sellele järgneb paratamatult madalseis, mis viib soovini üha uuesti suhkrut tarbida. Selle asemel haara hoopis kotitäis pähklisegu või värske puuvili nagu õun või pirn.


4. Taasta oma keha stressivastaste toitainetega.

C-vitamiin  on neerupealiste tervise jaoks ülioluline. Nagu eelnevalt nägime, teevad neerupealised stressi ajal ületunde ja neis näärmetes olev C-vitamiin kaob kiirelt. Selleks, et organismis oleks piisavalt C-vitamiini söö palju tsitruselisi, maguskartulit, ristõielisi köögivilju nagu näiteks brokoli ja rooskapsas ning samuti rohelist ja punast paprikat.

B-vitamiinid,  mille kogus meie organismis stressi korral kiirelt väheneb, on olulised energia tootmiseks ja neerupealiste tervise seisukohalt. B-vitamiine leidub rohkelt täisteratoodetes, rohelistes lehtköögiviljades, munades, kaunviljades, seemnetes, linnulihas. Vajadusel võtke lisaks hästiimenduvat B-vitamiinide kompleksi täiendava pantoteenhappega  (B5), mis on kõige olulisem stressivastane B-vitamiin.

Magneesium on oluline neerupealiste hormoonide tootmiseks, kuid kroonilise stressi puhul selle kogus organismis väheneb. Magneesium on vajalik meele ja lihaste lõdvestamiseks, stressile vastupidavuse suurendamiseks, veresuhkru kontrolli all hoidmiseks ja energia tootmiseks. Pähklid, seemned, avokaadod, täisteratooted ja rohelised lehtköögiviljad on suurepärased magneesiumiallikad.

Kroom aitab tasakaalustada veresuhkru taset, et tagada püsiv energia kogu päeva vältel. Kroom võib aidata ka pidevat magusaisu vähendada.


Taimed:

  • Järgmisel korral, kui tunned, et su stressitase tõuseb, siis miks mitte lõõgastuda rahustava tassi rohelise teega? On leitud, et rohelises tees rohkelt leiduv teaniin aitab ajus kaasa alfalainete tootmisele, mida seostatakse lõõgastumise ja rahulikkusega, põhjustamata seejuures uimasust. Kui sa ei ole veel kofeiinitarbimise harjumust lõpetanud, siis teaniin võib aidata kofeiini stimuleeriva mõju vastu. 
  • Rahustavaid ürte nagu kannatuslille ja sidrunmelissi  on traditsiooniliselt kasutatud  närvisüsteemi toetamiseks ja organismi abistamiseks, kui tunned end ülekoormatuna.
  • Ashwagandha  (lad k Withania somnifera ) on populaarne adaptogeenne ravimtaim. Adaptogeene on sajandeid kasutatud nende laiaulatuslike eeliste ja eriti organismi vastupanuvõime suurendamiseks. Ashwagandha on tuntud India ajurveeda holistilise tervise traditsioonis, kus see on üks olulisemaid „rasayana“ üritidest, mida peetakse toonikuks ja kasutatakse nii keha kui vaimu taskaalustamiseks ja rahustamiseks.
  • Roosilõhnaline kuldjuur  (lad k Rhodiola rosea) on taim, mis looduslikult kasvab Euroopa, Aasia ja Arktika mägipiirkondades. Seda tuntakse adaptogeenina, mis aitab meil paremini toime tulla. Ajalooliselt on kasutatud seda taime Ida-Euroopas ja Aasias ärevuse ja väsimuse korral, füüsilise vastupidavuse suurendamiseks ning vaimse võimekuse parandamiseks


Lõpetuseks soovitame: võta ette üks matk või väljasõit loodusesse!  Või vähemalt jalutuskäik värskes õhus – treening soodustab ajus endorfiinide vabanemist – kemikaalid, mis toetavad loomulikku immuunsust, vähendavad valu tajumist ning võivad ka meeleolu parandada. Regulaarne treenimine võib parandada ka unemustrit, leevendada stressi ja tõsta enesehinnangut. Alustuseks sobib lihtsalt 30 minutit päevas kõndimisest.


Seotud tooted

Aju toitained 90 kaps

35,56 €

Teaniin 30 kaps

12,00 €