Kas sul on pidevalt külm, oled väsinud ja kaal kipub tõusma ka siis, kui toitud tervislikult? Võib-olla on põhjuseks kilpnäärme alatalitlus – seisund, mis mõjutab hinnanguliselt iga kahekümnendat inimest.1
Mis on kilpnääre ja miks see on oluline?
Kilpnääre on väike liblikakujuline nääre kaela eesosas, kuid selle mõju ulatub kogu kehani. Kilpnäärme peamised tööriistad on See toodab hormoone – peamiselt T4 (türoksiin) ja väiksemal määral T3 (trijodotüroniin) –, mis suunavad keha ainevahetust: kui kiiresti rakud toodavad energiat, kui hästi toimivad seedimine, närvisüsteem, lihased ja isegi meeleolu.2
Kilpnäärmehormoonid annavad rakkudele justkui käsu: „Tööle!“ Kui neid on liiga vähe, aeglustub kogu süsteem – ja seda me nimetame kilpnäärme alatalitluseks ehk hüpotüreoosiks.
Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus
Kilpnäärme alatalitluse (hüpotüreoosi) korral ei tooda kilpnääre piisavalt hormoone, mis aeglustab ainevahetust ja võib mõjutada peaaegu iga kehaosa.
Levinumad sümptomid:
- Suurenenud kilpnääre (struuma ehk goiter)
- Kergesti lisanduv kehakaal ja raskused selle langetamisel
- Väsimus, energiapuudus
- Aeglane seedimine, kõhukinnisus
- Külmatundlikkus ja külmad käed-jalad
- Aeglane mõtlemine ja keskendumisraskused (“aju-udu”)
- Kõrge kolesteroolitase
- Lihasvalud või -nõrkus
- Tugevad ja/või pikad menstruatsioonid
Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitlus
Vastupidine seisund on kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos), kus kilpnääre toodab liigset hormoonikogust. See kiirendab ainevahetust ja võib põhjustada teistsuguseid sümptomeid, näiteks:
- ärevus,
- südamekloppimine,
- kaalulangus ja
- unehäired.
Kuna hüpotüreoos on oluliselt levinum, keskendume selles ülevaates just sellele.
| Kilpnääre võib olla väike, aga selle tasakaal mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Kui oled märganud endal ülalmainitud sümptomeid, tasub sellele tähelepanu pöörata – õige diagnoosi ja toega saab enesetunne märgatavalt paraneda. |
| Mida teha, kui kahtlustad kilpnäärme alatalitlust? Hüpotüreoosi sümptomid võivad kattuda ka muude seisunditega – oluline on meditsiiniline diagnoos, mitte ainult sümptomite põhjal enesediagnoosimine. Kõigepealt tasub pöörduda perearsti poole ja paluda kilpnäärmehormoonide (TSH, T4 ja vajadusel T3) analüüse. Mõnikord võib esineda ka autoimmuunne kilpnäärmehaigus, nagu Hashimoto türeoidiit, kus keha immuunsüsteem ründab kilpnääret ise. Ka seda saad kontrollida analüüsidega. |
Millised toitained toetavad kilpnäärme tööd?
Kilpnäärme toetuse stardipunkt on toitainete tagamine. Kilpnääre vajab normaalseks talitluseks kindlaid toitaineid. Mõned neist on vajalikud hormoonide tootmiseks, teised nende aktiivseks muutmiseks või kilpnäärme kaitsmiseks oksüdatiivse stressi eest.
Hormoonide tootmiseks vajalikud toitained:
- Jood – kilpnäärmehormoonide (T4 ja T3) põhikomponent
- Türosiin – aminohape, millest koos joodiga moodustub T4
- Raud – toetab hormoonide sünteesi
- Seleen – kaitseb kilpnäärme kudesid ja aitab muuta T4 aktiivseks T3-ks
- Vitamiinid A, B2, B3, B6 ja C – osalevad hormoonide tootmises ja keha üldises ainevahetuses
Hormoonide konversioon ja kaitse:
- Seleen, tsink ja vask – olulised T4 muutmisel aktiivseks T3-ks.3,4
- N-atsetüültsüsteiin (NAC) – on samuti oluline aminohape, mis moodustab koos seleeniga selenotsüsteiini. Selenotsüsteiin on oluline kilpnäärme antioksüdant7; toetab glutatioonperoksüdaasi tootmist.
Kui toitumine on mitmekülgne, saab enamiku neist toidu kaudu. Mõnikord võib aga olla vajalik ka toidulisandite kasutamine, eriti kui vereanalüüsid viitavad puudusele. Paljude toitainete puudus on üllatavalt levinud – näiteks võib joodi5 saamine jääda vajaka, kui toitumisharjumustes puudub mereandide tarbimine. Ka seleeni sisaldus toidus sõltub pinnase kvaliteedist ja võib Euroopa muldades olla madal.6
Miks ainult toitainetest ei pruugi piisata?
Isegi kui toitumine on optimaalne, võib kilpnäärme tasakaalu mõjutada:
Kehv seedimine ja toitainete imendumine
Seedimine – kas võtmetegur kilpnäärme tasakaalus?
Paljud inimesed keskenduvad toitainetele, kui soovivad oma kilpnääret toetada. Kuid üks oluline küsimus jääb sageli tähelepanuta: kas sinu keha suudab neid toitaineid ka tegelikult omastada?
Soole tervis ja autoimmuunne kilpnäärmehaigus
Autoimmuunne kilpnäärmehaigus, näiteks Hashimoto türeoidiit, on sageli seotud soole limaskesta kahjustusega,8 mida nimetatakse suurenenud soole läbilaskvuseks. See tähendab, et soolesein ei suuda enam piisavalt hästi filtreerida, mis tohib jõuda vereringesse ja mis mitte – see võib vallandada immuunsüsteemi ülereageerimise.
Suurenenud soole läbilaskvust võivad soodustada:
- Gluteen9, eriti gluteenitundlikel inimestel
- Soole mikrobioota tasakaalutus10 (nt pärast antibiootikumikuuri või kiudainetevaest dieeti)
- Krooniline stress11, mis mõjutab nii mikrobiootat kui ka limaskesta terviklikkust
- Geneetiline eelsoodumus12 autoimmuunreaktsioonidele
Kas sa omastad oma toitained?
Isegi kui sööd mitmekesiselt ja tarbid kilpnäärme jaoks vajalikke toitaineid (nt seleen, jood, tsink), võib nende imendumine olla häiritud, kui seedimine ei tööta korralikult.
Näiteks:
- Kui sööme pidevalt kiirustades või liikvel olles, ei toodeta piisavalt “seedemahlu”.
- Kui toit liigub läbi seedetrakti liiga kiiresti (nt kõhulahtisuse korral), ei jõua toitained imenduda.
- Kui maohape on madal, jääb valkude lagundamine ja raua, B12-vitamiini imendumine vajaka.
Veresuhkru kõikumine
Kui toitumine on rafineeritud süsivesikute ja suhkrute rikas, kipub veresuhkur kõikuma. Iga kord, kui veresuhkur kiiresti tõuseb ja langeb, käivitub kortisooli tootmine – keha peab olukorra tasakaalustama.
Lisaks võib pikaajaline veresuhkrutaseme kõikumine viia insuliiniresistentsuseni, millel võib olla samuti negatiivne toime kilpnäärmele.20
Need kõik võivad kaudselt pärssida kilpnäärme talitlust ja raskendada kehakaalu langetamist või energiataseme taastumist.
Krooniline stress
Mida teeb stress kehaga?
Kui oleme stressis, olgu selleks töökoormus, magamatus või mure lähedaste pärast, toodavad meie neerupealised hormooni nimega kortisool. See aitab meil lühiajaliselt pinget taluda, kuid pikaajaline kõrge kortisoolitase võib tuua kaasa hoopis probleeme.
- Liigne kortisool võib pärssida TSH ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni tootmist.18 TSH on kilpnäärme käivitussignaal.
- Samuti võib kortisool suunata T4 hormooni muutuma mitteaktiivseks vormiks nimega reverse T3 (rT3), mis blokeerib kilpnäärmehormoonide mõju rakkudes.19
See tähendab, et isegi kui vereanalüüsis on T4 tase normis, ei pruugi rakkude ainevahetus toimida optimaalselt – ja väsimus püsib.
Autoimmuunsed seisundid
Immuunsus, D-vitamiin ja kilpnääre – kuidas need on seotud?
Autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste, nagu Hashimoto türeoidiit, korral ei ole probleem ainult kilpnäärmes – sageli on tegemist immuunsüsteemi tasakaalu häirega. Üks oluline tegur selles võrrandis on D-vitamiin.
D-vitamiin – palju enamat kui luude tervis
Kuigi D-vitamiini tuntakse eelkõige luude tugevdamise kaudu, on see tegelikult võimas immuunregulaator. Madal D-vitamiini tase võib suurendada kalduvust autoimmuunreaktsioonidele,13 sealhulgas kilpnäärme vastastele antikehadele.
Madalat D-vitamiini taset võivad põhjustada:
- Vähene päikesevalguse käes viibimine14 (eriti sügisel ja talvel)
- VDR-geeni variandid15, mis muudavad keha D-vitamiini kasutamise vähem tõhusaks
- Toitumuslik puudujääk või imendumishäired
Soovitus: kontrolli kord aastas oma D-vitamiini taset vereprooviga. Optimaalne tase jääb enamasti vahemikku 75–125 nmol/l.
Kui siia kombineerida krooniline põletik, mis võib olla tingitud suurenenud soole läbilaskvusest või töödeldud ja vähese toitainesisaldusega toitumisest ning kehvast unest või vähesest taastumisest, võib kilpnäärme normaalne funktsioneerimine olla omakorda häiritud.
Toksiline koormus ja häirunud maksa töö
Detoksifikatsioon ja kilpnäärme töö – kuidas need on seotud?
Meie kehas toimub pidev puhastustöö – maks, neerud, soolestik ja nahk aitavad neutraliseerida ja väljutada aineid, mida me ei vaja. Kui see süsteem on koormatud või ei saa piisavalt tuge, võivad mõned ained hakata segama keha hormonaalset tasakaalu, sealhulgas kilpnäärme tööd.
Joodi konkurendid: fluor ja teised halogeenid
Teatud keemilised ühendid – näiteks fluor kuulub samasse rühma nagu jood ja võivad konkureerida kilpnäärme joodiretseptoritega. See tähendab, et nad võivad takistada joodi omastamist, mis on oluline kilpnäärmehormoonide tootmiseks.
Mida see tähendab? Ei pea paaniliselt vältima kraanivett või hambapastat, aga tasub jälgida, kust saad oma joodi – näiteks mereandidest, munadest või vajadusel toidulisanditest.
Raskmetallid ja kilpnäärme hormoonide muundamine
Ka raskmetallid (nt elavhõbe, kaadmium ja plii) võivad mõjutada T4 hormooni muutmist aktiivseks T3-ks.22 Raskmetallide allikad võivad olla näiteks:
- Teatud vanad hambaplommid
- Reostunud kala
- Keskkonnasaaste (õhk, vesi, tööstuslikud kemikaalid)
Kui need ained kuhjuvad organismis ja samal ajal ei toimi keha detoksifikatsioonimehhanismid tõhusalt, võib kilpnäärme töö aeglustuda.
Millest sõltub keha puhastusvõime?
Keha võime kahjulikke aineid neutraliseerida sõltub:
- Ühekülgsest toitumisest tulenev toitainete puudus, nagu seleen, tsink, C- ja B-grupi vitamiinid, aminohapped (nt glütsiin, tsüsteiin)
- Kroonilisest stressist tingitud toitainete puudus
- Geneetilistest eripäradest – mõne inimese detoksifikatsiooniteed on „aeglased“
Seetõttu on oluline läheneda kilpnäärme toetamisele terviklikult – tasakaalustatud toitumise kõrval toetada ka seedimist, närvisüsteemi, maksa tervist ja immuuntasakaalu, sest alati ei ole väsimuse, keskendumisraskuste või „aju-udu“ põhjus ainult kilpnäärmehormoonide tootmine. Olulist rolli mängivad ka toitumise, stressi, veresuhkru ja närvisüsteemi tasakaal.
Kuidas toetada oma kilpnääret igapäevaselt?
Kilpnäärme tervis ei ole midagi, mida saaks vaadelda eraldi ülejäänud kehast. Tegelikult on just keha üldine tasakaal see „kuldne võti“, mis aitab kilpnäärmel toimida sujuvalt ja ilma liigse koormuseta.
Toitained, mis toetavad kilpnääret:
- Jood – vajalik kilpnäärmehormoonide tootmiseks
- Türosiin – aminohape, millest koos joodiga sünteesitakse T4
- Seleen – toetab T4 → T3 muundamist ja kaitseb kilpnäärmerakke
- N-atsetüültsüsteiin (NAC) – toetab glutatiooni tootmist ja selenotsüsteiini moodustumist
- Vitamiin A ja C – toetavad immuunsüsteemi ja rakulist ainevahetust
- Tsink – osaleb nii hormoonide konversioonis kui immuunsüsteemi töös
Need toitained võivad tulla mitmekesisest toidust või vajadusel ka kvaliteetsetest toidulisanditest – eriti juhul, kui on imendumisprobleeme või suurenenud vajadus.
Ära unusta ka tervikpilti:
Kilpnäärme toetamine tähendab rohkemat kui vaid üksikute toitainete tarbimist. Oluline on hoolitseda ka teiste süsteemide tasakaalu eest:
- Seedimine – probiootikumid ja kiudaineterikas toit
- Immuunsus – näiteks D3-vitamiin aitab vältida ülereageerivat immuunsust23
- Närvisüsteem – magneesium toetab rahunemist ja stressitaluvust24
- Veresuhkur – kroom ja stabiilne toidukordade rütm aitavad vältida veresuhkrukõikumisi25
- Detoksifikatsioon – näiteks toetavad maksa tööd glutatioon ja ristõielised köögiviljad26
- Energiatootmine – D-riboos võib aidata kaasa rakkude energiatootmisele27
Hoolivus enda vastu on parim algus
Iga inimene väärib hormonaalset tasakaalu ja head enesetunnet. Mõned lihtsad valikud – teadlik toitumine, rahulik söömine, piisav uni ja valitud toidulisandid – võivad aidata sul hoida tasakaalus nii oma keha kui kilpnäärme.
Sa ei pea kõike korraga tegema – piisab esimesest sammust, vaata kuidas su keha vastab ja iga järgmine on juba kergem.
Soovid rohkem teadmisi või soovitusi kilpnäärme toetamiseks?
Vaata meie toidulisandivalikut kilpnäärme toetuseks või kirjuta meile – aitame rõõmuga!
ALLIKAD
1. What we do. Accessed March 10, 2025. https://www.btf-thyroid.org/whatwedo
2. Short KR, Nygren J, Barazzoni R, James Levine A, Nair KS. T(3) increases mitochondrial ATP production in oxidative muscle despite increased expression of UCP2 and -3. Am J Physiol Endocrinol Metab. 2001;280(5). doi:10.1152/AJPENDO.2001.280.5.E761
3. Schomburg L, Köhrle J. On the importance of selenium and iodine metabolism for thyroid hormone biosynthesis and human health. Mol Nutr Food Res. 2008;52(11):1235-1246. doi:10.1002/MNFR.200700465
4. Ertek S, Cicero AFG, Caglar O, Erdogan G. Relationship between serum zinc levels, thyroid hormones and thyroid volume following successful iodine supplementation. Hormones. 2010;9(3):263-268. doi:10.14310/HORM.2002.1276/METRICS
5. Vanderpump MPJ. The epidemiology of thyroid disease. Br Med Bull. 2011;99(1):39-51. doi:10.1093/BMB/LDR030
6. Jones GD, Droz B, Greve P, et al. Selenium deficiency risk predicted to increase under future climate change. Proc Natl Acad Sci U S A. 2017;114(11):2848-2853. doi:10.1073/PNAS.1611576114/-/DCSUPPLEMENTAL
7. Duntas LH. The role of selenium in thyroid autoimmunity and cancer. Thyroid. 2006;16(5):455-460. doi:10.1089/THY.2006.16.455
8. Fasano A. Zonulin and its regulation of intestinal barrier function: the biological door to inflammation, autoimmunity, and cancer. Physiol Rev. 2011;91(1):151-175. doi:10.1152/PHYSREV.00003.2008
9. Fasano A. Zonulin and its regulation of intestinal barrier function: the biological door to inflammation, autoimmunity, and cancer. Physiol Rev. 2011;91(1):151-175. doi:10.1152/PHYSREV.00003.2008
10. Wang W, Uzzau S, Goldblum SE, Fasano A. Human zonulin, a potential modulator of intestinal tight junctions. J Cell Sci. 2000;113 Pt 24(24):4435-4440. doi:10.1242/JCS.113.24.4435
11. Farhadi A, Fields JZ, Keshavarzian A. Mucosal mast cells are pivotal elements in inflammatory bowel disease that connect the dots: Stress, intestinal hyperpermeability and inflammation. World Journal of Gastroenterology : WJG. 2007;13(22):3027. doi:10.3748/WJG.V13.I22.3027
12. Tomer Y. Genetic susceptibility to autoimmune thyroid disease: past, present, and future. Thyroid. 2010;20(7):715-725. doi:10.1089/THY.2010.1644
13. Décard BF, Von Ahsen N, Grunwald T, et al. Low vitamin D and elevated immunoreactivity against Epstein-Barr virus before first clinical manifestation of multiple sclerosis. J Neurol Neurosurg Psychiatry. 2012;83(12):1170-1173. doi:10.1136/JNNP-2012-303068
14. Simpson S, Blizzard L, Otahal P, Van Der Mei I, Taylor B. Latitude is significantly associated with the prevalence of multiple sclerosis: a meta-analysis. J Neurol Neurosurg Psychiatry. 2011;82(10):1132-1141. doi:10.1136/JNNP.2011.240432
15. Agliardi C, Guerini FR, Saresella M, et al. Vitamin D receptor (VDR) gene SNPs influence VDR expression and modulate protection from multiple sclerosis in HLA-DRB1*15-positive individuals. Brain Behav Immun. 2011;25(7):1460-1467. doi:10.1016/J.BBI.2011.05.015
16. Shi H, Kokoeva M V., Inouye K, Tzameli I, Yin H, Flier JS. TLR4 links innate immunity and fatty acid-induced insulin resistance. J Clin Invest. 2006;116(11):3015-3025. doi:10.1172/JCI28898
17. Carnethon MR, De Chavez PJD, Lauderdale DS, Carson AP, Liu K, Knutson KL. Abstract MP90: Association of Sleep Duration and Quality with Incident Diabetes: Coronary Artery Risk Development in Young Adults Sleep Study. Circulation. 2013;127(suppl_12). doi:10.1161/CIRC.127.SUPPL_12.AMP90
18. Benker G, Raida M, Olbricht T, Wagner R, Reinhardt W, Reinwein D. TSH secretion in Cushing’s syndrome: relation to glucocorticoid excess, diabetes, goitre, and the “sick euthyroid syndrome.” Clin Endocrinol (Oxf). 1990;33(6):777-786. doi:10.1111/J.1365-2265.1990.TB03915.X
19. Mancini A, Di Segni C, Raimondo S, et al. Thyroid Hormones, Oxidative Stress, and Inflammation. Mediators Inflamm. 2016;2016. doi:10.1155/2016/6757154
20. Tang Y, Yan T, Wang G, et al. Correlation between Insulin Resistance and Thyroid Nodule in Type 2 Diabetes Mellitus. Int J Endocrinol. 2017;2017. doi:10.1155/2017/1617458
21. Peckham S, Lowery D, Spencer S. Are fluoride levels in drinking water associated with hypothyroidism prevalence in England? A large observational study of GP practice data and fluoride levels in drinking water. J Epidemiol Community Health (1978). 2015;69(7):619-624. doi:10.1136/JECH-2014-204971
22. Chen A, Kim SS, Chung E, Dietrich KN. Thyroid hormones in relation to lead, mercury, and cadmium exposure in the National Health and Nutrition Examination Survey, 2007-2008. Environ Health Perspect. 2013;121(2):181-186. doi:10.1289/EHP.1205239
23. Antico A, Tampoia M, Tozzoli R, Bizzaro N. Can supplementation with vitamin D reduce the risk or modify the course of autoimmune diseases? A systematic review of the literature. Autoimmun Rev. 2012;12(2):127-136. doi:10.1016/J.AUTREV.2012.07.007
24. Abbasi B, Kimiagar M, Sadeghniiat K, Shirazi MM, Hedayati M, Rashidkhani B. The effect of magnesium supplementation on primary insomnia in elderly: A double-blind placebo-controlled clinical trial. J Res Med Sci. 2012;17(12):1161. Accessed March 13, 2025. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3703169/
25. Martin J, Wang ZQ, Zhang XH, et al. Chromium picolinate supplementation attenuates body weight gain and increases insulin sensitivity in subjects with type 2 diabetes. Diabetes Care. 2006;29(8):1826-1832. doi:10.2337/DC06-0254
26. Atkuri KR, Mantovani JJ, Herzenberg LA, Herzenberg LA. N-Acetylcysteine–a safe antidote for cysteine/glutathione deficiency. Curr Opin Pharmacol. 2007;7(4):355-359. doi:10.1016/J.COPH.2007.04.005
27. Teitelbaum JE, Johnson C, St. Cyr J. The use of D-ribose in chronic fatigue syndrome and fibromyalgia: a pilot study. J Altern Complement Med. 2006;12(9):857-862. doi:10.1089/ACM.2006.12