Meestel esineb üha enam terviseprobleeme. Kõnekas on väljatoodud statistika, et Eesti meeste keskmine eluiga on 8,6 aasta võrra lühem kui Eesti naistel. Aga mitte ainult, Eesti meestel on ka võrreldes Rootsi meestega 8,4 aastat lühem eluiga.(1,2) Kui Eesti naiste seas on ennetav tervisekontroll pigem tavapärane, siis just ennetava tervisekultuuri puudumist tuuakse Eesti meeste halvemate tervisenäitajate üheks põhjuseks. Eesti mehed kasutavad kuni 50. eluaastani oluliselt vähem tervishoiuteenuseid. Pärast 50. eluaastat meeste tervisekulud inimese kohta on aga kõrgemad kui naistel ehk meditsiinisüsteemi jõuavad mehed juba kallist ravi vajavate väljakujunenud haigustega. See on põhjus, miks mehed peaksid oma tervist rohkem esikohale tõstma ja teadvustama, et on normaalne enda tervise eest hoolt kanda juba ennetavalt ja ka nooremas eas.
Oma töös puutume kokku meeste ja nende erinevate tervisemuredega ja näeme, et vähe liigub teadmisi meeste terviseprobleemide põhjustest ja võimalikest lahendustest.
Tegurid, mis panevad meeste tervise surve alla on nende loomulik kõrgem saavutusvajadus, kõrged ootused iseendale tööl, mida tuleb žongleerida pereeluga. Kõik see loob pinnase stressi kujunemiseks. Lisame siia kehvad söömisharjumused, kus toit on pahatihti liigselt töödeldud ja toitainevaene (4), keskkonnamürgid (5) ning tervist mitte toetavad elustiilivalikud ja meeste tervise halvenemine ei tohiks tulla üllatusena.
Toitumisnõustamises näeme, et noored mehed tarbivad tavapärasest suuremas annuses rasvu (sh hüdrogeenitud rasvu), soola ja rafineeritud süsivesikuid ning tihti jääb nende toidulaualt puudu mitmeid olulisi mikrotoitained (vitamiine ja mineraalaineid). See kõik võib suurendada põletike, ülekaalulisuse ja ateroskleroosi riski. Noorena selle peale ei mõelda, kuid haigusteni viivad protsessid võivad alata juba küllaltki noores vanuses ning viia mitmete probleemide väljakujunemiseni vanemas täiskasvanueas, kui kaasasündinud tervisereservid jõuavad kriitilise piirini (ca 35-45 aastaselt).
Keskikka jõudes muutuvad stressi, kehva toitumise ja istuva eluviisi mõjud rohkem tuntavaks, muutuvad hormonaalne süsteem, ainevahetus ning mitmed kroonilised haigused ja viljatuse probleemid võivad mõjutada üha suuremat osa mehi. Näiteks on kõnekas fakt, et spermatosoidide tervis on viimase 40 aasta jooksul langenud 50–60%. (6)
Olulised meeste tervise riskifaktorid, mis tulenevad elustiilivalikutest (7):
Need nimetatud faktorid on kõik omavahel seoses. – tegeledes ühega, lahenevad tõenäoliselt ka teised probleemid, sest elustiilisekkumised on sarnased. Samuti mõjutavad need samad faktorid ka väga erinevaid terviseprobleeme südameveresoonkonna haigustest meestespetsiifiliste probleemideni.
Meeste tervise spetsiifiline näitaja ja oluliselt meeste tervist ja heaolu mõjutav tegur on meeste kõige väekam androgeen testosteroon, millega peamiselt seostatakse meeste libiidot ja viljakust. Testosterooni toodetakse küll munandites, kuid meeste tervis on palju laiem probleem kui suguelundite tervis. Loe lähemalt testosteroonist ja selle toetamisest. Madal testosterooni väärtus võib samuti olla seotud nii ülekaalulisuse, südameveresoonkonna kui veresuhkru tasemega, aga mitte ainult. Probleemiks võib aga olla ka androgeenide liig. Androgeenide liig võib tekkida, kui testosteroonist hakatakse liigselt teist androgeneni DHT-d tootma. Sellisel juhul testosterooni tase langeb. Liigne DHT on aga seostatud näiteks eesnäärme heaoloomulise suurenemisega, meeste kiilaspäisusega ja eesnäärmevähiga.
Rääkides toitumisest, peame eelkõige silmas toitainete kättesaamist, aga ka keha koormavate toitainete välistamist. Meeste tervise üldiseks toetamiseks on vaja rida erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, millest enamus tuleks ideaalis saada kätte toidust. Erinevad vitamiinid ja mineraalained teevad koostööd paljudes erinevates biokeemilistes reaktsioonides. Nad on olulised nii energiatootmiseks, imuunsuse tööks, ajufunktsioonideks, tasakaalus veresuhkru tarvis, naha ja südame tervise jaoks ja hormonaalse tasakaalu säilitamiseks.
Mis toitainetest meestel eriti puudu jääb?
Meestel on tavapärasest suurem valguvajadus ja testosterooni tootmine kulutab ära meeste tsingi varud. Väga vajalikud on ka seleen, folaat, D-vitamiin, fütotoitainetest lükopeen. Südameveresoonkonna tervist toetavad koensüüm Q10 ja E-vitamiin, aga väga olulised on polüküllastumata rasvhapped EPA ja DHA. Maksa töö toetamiseks on vajalikud B-vitamiinid, C-vitamiin, mineraalained vask, tsink ja magneesium. B-vitamiinid on olulised ka närvisüsteemile. Kui „elukoormus“ on suur, siis stress suurendab paljude toitainete vajadust veelgi. Kahjuks ei ole paljude meeste toidulaud nii mitmekesine, et katta kogu toitainete nõudlus.
Toidulisandid võivad aidata kiiremini tekkinud toitainete puudujääki vähendada või suurenenud vajadust täita ja heas kombinatsioonis toetavad keha süsteemide toimimist. Samas on oluline silmas pidada, et toidulisandid üksi ei likvideeri ülekaalust, stressist, magamatusest, ülekoormusest või vähesest liikumisest tingitud probleeme, kui nende probleemidega ei tegeleta. Kui aga tehakse esimesi samme juur-probleemidega tegelemisel, võivad toidulisandid olla heaks toeks tulemuste saavutamisel. Kui mees tarbib palju rafineeritud süsivesikute või suhkrute rikast toitu ja tema füüsiline koormus on olematu, siis juba poole kiirete süsivesikute asendamine toitainerikka toiduga ning veidi enam liikumist võib anda olulisi tulemusi.
Nii meeste tervist üldiselt kui ka meestespetsiifiliselt toetav toitainete kompleks on BioCare multivitamiin meestele, mis on mõeldud igas vanuses meeste tervise, energia ja testosteroonitaseme toetamiseks. Kuna toitained töötavad käsikäes, siis üldisema tervise toetamiseks sisaldab see lisand kompleksselt meeste tervisele kasulikke toitaineid.
Meeste tervist toetavad tooted
Sulle võivad huvi pakkuda ka järgmised artiklid
Kasutatud allikad
- Ülevaade Eesti 40–49aastaste meeste terviseuuringust Eesti Arst 2022; 101(10):586–587
- Statistikaamet, 2021a
- https://www.kliinikum.ee/vestlusringid/eesti-meeste-tervis-ennetavad-tervisekontrollid-meestele/
- Poti JM et al. Ultra-processed food intake and obesity: what really matters for health – processing or nutrient content. Curr Obes Rep. 2017; 6(4): 420-431.
- Prüss-Ustün A et al. Knowns and unknowns on burden of disease due to chemicals: a systematic review. Environ Health. 2011; 10: 9.
- Levine H et al. Temporal trends in sperm count: a systemic review and meta-regression analysis. Human Repro Update. 2017; 23(6): 646-659.
- TAI uuringu raport 2022: Eesti 40–49aastaste meeste tervis: pilootprojekt „Pikema Sõpruse Päev.