Testosteroon – meeste tervise näitaja
Testosteroon on androgeenide (meessuguhormoonide) hulka kuuluv hormoon. Sõna „androgeen“ tuleneb kreeka keelsest sõnast „androgen“, mis tähendab „meest tegema“. Testosteroon on androgeenide seas kõige võimekam ja see hormoon tõesti teeb mehest mehe ning mõjutab meeste tervist enim. Madal hääl, kehakarvad, suurem lihasmass, tugevad luud jm meessugu iseloomustavad tunnused on testosterooni vastutuses. Normaalset teostosteroonitaset peetakse ka üheks eluiga pikendavaks teguriks. Testosteroonil, kui peamisel androgeenil, on võimas mõju meeste viljakusele (reproduktiivsüsteemi areng, spermatogenees), sugutungile ja meeste tervisele üldiselt (1).
Testosterooni mõju mehe tervise aspektidele
- Närvisüsteemile – toetab meeleolu ja motivatsiooni (2). Vaimne energia ja agressiivsus on adaptatsioonid, mis võimaldasid meestel olla reproduktiivselt edukamad.
- Energiale – toetab rasvade ainevahetust (3), insuliinitundlikkust (4) ja mitokondrites energia tootmist (5). Ehk tesosteroon aitab hoida ka keharasva taset kontrolli all.
- Südame-veresoonkonnale: toetab veresoonte ja südamelihaste tööd (6).
- Keha struktuurile: toetab luutihedust (7) ja lihastugevust (8).
Testosteroonist toodetakse ka androgeenide hulka kuuluvat dihüdrotestosterooni (DHT). Naiste kehas muudetakse enamus tesosteroonist ösradiooliks (E2), mis on üks östrogeenidest. Mainime siin ära, et naiste kehas toodetakse testosterooni oluliselt vähem (ca 10 korda) kui meestel ja teisalt ka meeste kehas võidake testosteroonist teha östradiooli, mida seostatakse rohkem naistega. Meeste hea tervise nimel ei tohiks DHT ega östradiooli tase olla kõrge.
Madal testosteroonitase on tänapäeval levinud probleem. 2022 aasta uuringust nähtus, et 40-49 vanuses meestest oli tervisele optimaalsest madalam testosterooni tase 21%-l uuritud meestest. (9)
Testosterooni puudulikkust seostatakse (10):
- Krooniline väsimus ja kurnatus
- Lihasvalud, lihaste sooritusvõime vähenemine
- Iiveldus, oksendamine ja kõhukinnisus
- Kaalu kaotus või kaalu tõus
- Närvilisus ja ärrituvus
- Unetus
- Depressioon, kalduvus enesetapule
- Motivatsiooni langus
- Higistamine ja/või külmavärinad
- Südamepekslemine ja kõrgenenud pulss
- Peavalud
- Libiido langus
- Sage urineerimine
Meessuguhormoonide tasakaalutus võib olla paljude meeste terviseprobleemide märkimisväärne, kuid alahinnatud soodustaja, kuna mõjutab mehe organismi kõiki organeid ja kudesid. Madal testosterooni tase on metaboolse sündroomi ja 2. tüübi diabeedi tekke riskifaktor, seostub ka luuhõrenemise, rasvumise ja depressiooni ja eesnäärmehaigustega. Huvitav on ka fakt, et madal testosterooni tase võib olla varajane südameversoonkonna haiguste riski ennustajaks. (11)
Muutunud testosterooni tase võib olla paljude meeste terviseprobleemide märkimisväärne, kuid alahinnatud soodustaja.
Meessuguhormoonid on olulised meeste suguteedele, meeste teisestele sugutunnustele nagu kehakarvad ja lihasmass, meeleolule, motivatsioonile, energiatootmisele, südameveresoonkonnale ja luutihedusele.
| Muutunud testosterooni tase võib olla paljude meeste terviseprobleemide märkimisväärne, kuid alahinnatud soodustaja. Meessuguhormoonid on olulised meeste suguteedele, meeste teisestele sugutunnustele nagu kehakarvad ja lihasmass, meeleolule, motivatsioonile, energiatootmisele, südameveresoonkonnale ja luutihedusele. |
Madalat testosteroonitaset võivad mõjutada:
- Insuliiniresistentsus (insuliini ainevahetuse häired). On tugev seos madala testosteroonitaseme ja ülekaalulisuse, insuliiniresistentsuse, metaboolse sündroomi ja teist tüüpi diabeedi vahel. Insuliiniresistentsus soodustab testosteroonist östradiooli (üks östrogeenidest) moodustumist. Tõusnud östrogeeni tase soodustab omakorda testosteroonitaseme langust, kuna põhjustab ühe valgu (suguhormoone siduv globuliin) tootmist, mis seob ära vaba (aktiivse) testosterooni. Seega insuliiniresistentsus (mis võib kaasneda näiteks teist tüüpi diabeediga, ülekaalulisusega, metaboolse sündroomiga) rikub ära testosterooni-östrogeeni suhte (12).
- Stress. Neerupealiste kurnatus. Neerupealistes toodetakse testosterooni eelühendeid. Püsiva stressi tõttu toodetakse testosterooni asemel rohkem kortisooli. (13) Stressil on veel teisigi testosterooni langetavaid mõjusid. Stressi korral langeb luteiniseerivat hormooni (LH) vabastava hormooni tase. LH on aga vajalik testosterooni tootmiseks munandite Leydigi rakkudes.
- Põletik – põletikulised tsütokiinid võivad muuta Leyidigi rakkude kasvu ja diferentseerumist. Kroonilise põletiku korral kaotavad nad võime toota testosterooni.
- Kilpnäärme ainevahetuse häired. Kilpnäärme ainevahetuse tasakaalustamine võib normaliseerida ka testosteroonitaseme (14).
- Häiritud maksa funktsioon võib viia selleni, et ei toodeta piisavalt androgeenseid prekursoreid (kolesterooli ja skvaleeni), mis on olulised testosterooni tootmisel. Selle tulemusel jäävad muud steroidhormoonid maksas ümber töötlemata, mis omakorda mõjutab testosterooni ja östrogeeni suhet.
- Madal vaba testosterooni tase võib tekkida mitmete ravimite manustamisel ja ülekaalulisuse tulemusel (15), ksenoöstrogeenidega kokkupuutel (nt plastikkarbid ja toidunõud), anaboolsete steroidide kasutamisel, alkoholi liigtarbimisel ja krooniliste haiguste korral (16).
| Testosterooni taseme langus ei ole seotud ainult vanusega. Seda võivad mõjutada ka stress ebatervislik elustiil ja terviseprobleemid, sealhulgas ülekaalulisus, ksenoöstrogeenidega liigne kokkupuude või nende sisaldus toidus, anaboolsete steroidide kasutamine, alkoholi liigtarbimine. |
Millest alustada madala testosteroonitaseme korral?
Madala testosteroonitasemega seotud probleemide puhul aitab hästi toitumise muutmine.
Meeste puhul tuleks testosterooni ja östrogeeni tase hoida paigas. Märksõnad selleks on toitumine, „elukoormus“ (stress), korralik uni ja füüsiline aktiivsus. Toitumises lähtuda veresuhkru tasakaalustamisest (vt eelnevalt insuliiniresistentsuse ja madala testosterooni taseme seost) – regulaarsed toidukorrad, taldrikureegel, menüüs oleks normaalselt valku ja rohkelt aedvilju. Tarbida värvilist ja täisväärtuslikku toitu, mis sisaldaks palju taimi ja põletikuvastaseid toite nagu nt kurkum (17) ja rasvane kala (18). Vähenda ka põletikku soodustavate toitude, eriti rafineeritud süsivesikute, praetud toitude ja alkoholi tarbimist (19). Alkohol võib vähendada testosterooni ja suurendada östradiooli taset (20). Kui ülekaalulisus on probleemiks, tuleks kindlasti ka sellega tegeleda.
Kuna testosterooni tootmine sõltub paljudest toitainetest, tuleb tagada oluliste vitamiinide ja mineraalainete igapäevane varu:
- Tsink (21), B5-vitamiin (22), A-vitamiin (23) ja magneesium (24) toetavad testosterooni tootmist ja õiget fuktsioneerimist kehas.
- Tsink kaitseb testosteroonitaseme languse (25) ning prostatavähi eest (26).
- D-vitamiin reguleerib östradiooli ja testosterooni tootmist teatud kudedes ning alandab ensüüm aromataasi aktiivsust, mis on seotud östrogeeni liiaga (27,28).
Androgeenide tasakaalutuse korral on täiendavalt abiks ka:
- Beeta-sitosterool ja saagpalm parandavad nende meeste elukvaliteeti, kellel on eesnäärme suurenemine (29, 30).
- Nõgesejuur vähendab suguhormoone siduva globuliini hulka, vähendab seotud testosterooni hulka ja aromataasi aktiivsust. See omakorda alandab östrogeeni ja tõstab testosterooni taset (31).
- GLA (gammalinoleenhape), mida leidub kanepiõlis ja -seemnetes ning kurgirohu- ja kuningakepiõlis, vähendab aromataasi aktiivsust (32). Aromataasi aktiivsuse alandamine pärsib testosterooni muutmist östrogeeniks.
- Jood võib aidata stimuleerida kilpnääret, mis omakorda toetab testosterooli tootmist.
Lisaks on oluline toetada ka veresoonte ja eesnäärme kudede tervist, mis võivad suguhormoonide taseme kõikumistest kergesti kahjustada saada. Lükopeen (33), viinamarjaseemne ekstrakt (34) ja E-vitamiin (35) on võimsad antioksüdandid, mis neid kudesid kaitsevad. Arginiin toetab ka vereringet.
| Tsink, B5-vitamiin, A-vitamiin ja magneesium toetavad testosterooni tootmist ja õiget fuktsioneerimist kehas. |
Mehe viljakuse ja testosterooni taseme tasakaalustamiseks saagpalmi kompleks. Ideaalne ka öise urineerimise sagenemise korral ja eesnäärme healoomulise suurenemise korral. Toetab ka streesivastust tänu Siberi ženženni sisaldusele.
Multivitamiin meestele toetab samuti viljakust ja testosterooni taset, energiat, aga toetab ka meeste tervist üldisemalt.
Meeste tervist toetavad tooted
Sulle võivad huvi pakkuda ka järgmised artiklid
Kasutatud allikad
1) Tyagi V et al. Revisiting the role of testosterone: are we missing something? Rev Urol. 2017; 19(1): 16-24.
2) Bialek M et al. Neuroprotective role of testosterone in the nervous system. Pol J Pharmacol. 2004; 56(5): 509-18.
3) Kelly D & Jones T. Testosterone: a metabolic hormone in health and disease. J of Endocrinol. 2013; 217(3): 25-45.
4) Rubinow KB et al. Acute testosterone deprivation reduces insulin sensitivity in men. Clin Endocrinol. 2012; 76(2): 281-288.
5) Rovira-Llopis S et al. Low Testosterone levels are related to oxidative stress, mitochondrial dysfunction and altered subclinical atherosclerotic markers in type 2 diabetic male patients. Free Radical Biology & medicine. 2017; 108: 155-162.
6) Webb CM, Collins P. Role of testosterone in the treatment of cardiovascular disease. Eur Cardiol. 2017; 12(2): 83-87.
7) Fui M et al. Effect of testosterone treatment on bone remodelling markers and mineral density in obese dieting men in a randomized clinical trial. Sci rep. 2018; 8(9099): 27481-3.
8) Wang C et al. Transdermal testosterone Gel Improves Sexual Function, Mood, Muscle Strength, and Body Composition Parameters in Hypogonadal Men. J Clin Endocrinol & Metab. 2000; 85(8): 2839-2853.
9) Ülevaade Eesti 40–49aastaste meeste terviseuuringust Eesti Arst 2022; 101(10):586–587
10) McBride JA, Carson CC, Coward RM. Diagnosis and management of testosterone deficiency. Asian journal of andrology. 2015 Mar;17(2):177.
11)Goodale T, Sadhu A, Petak S, Robbins R. Testosterone and the Heart. Methodist DeBakey cardiovascular journal. 2017 Apr;13(2):68.
12) Rubinow et al. Acute testosterone deprivation reduces insulin sensitivity in men. ClinEndocrinol (Oxf). 2012 Feb;76 (2):281-8.
13) Mehta et al. Testosterone and cortisol jointly regulate dominance: evidence for a dualhormone hypothesis. Horm Behav. 2010 Nov;58(5):898-906.
14) World Health Organization (2007) Iodine defiiency in Europe: WHO.
15) Kelly et al. Testosterone: a metabolic hormone in health and disease. J Endocrinol. 2013. Apr 29;217(3): R25-45.
16) Pantalone KM, Faiman C. Male hypogonadism: more than just a low testosterone. Cleve Clin J Med. 2012 Oct;79(10):717-25.
17) Chakravarty et al. Comparison of efficacy and turmeric and commercial curcumin in immunological functions and gene regulation. Int J Pharmacol. 2009; 5(6): 333-45.
18) Safarinejad et al. Relationship of omega-3 and omega-6 fatty acids with semen characteristics, and anti-oxidant status of seminal plasma: A comparison between fertile and infertile men. Clin Nutr. 2010; 29: 100-5.
19) Giugliano D, Ceriello A, Esposito K. The effects of diet on inflammation: emphasis on the metabolic syndrome. J Am Coll Cardiol. 2006; 48 (4): 677-85.
20) Walter M et al. Controlled Study on the Combined Effect of Alcohol and Tobacco Smoking on Testosterone in Alcohol-Dependant Men. Alcohol and Alcoholism. 2007; 42(1): 19-23.
21) Prasad A et al. Zinc status and serum testosterone levels of healthy adults. Nutrition. 1996; 12(5): 344-8.
22) Yamamoto et al. Effects of pantothenic acid on testicular function in male rats. J Vet Med. Sci. 2009 Nov;71(11):1427-32.
23) Livera et al. Regulation and perturbation of testicular functions by vitamin A. Reproduction. 2002 Aug;124(2):173-80.
24) Maggio et al. Magnesium and anabolic hormones in older men.Int J Androl. 2011 Dec;34(6 Pt 2):e594-600
25) Kilic M et al. Effect of fatiguing bicycle exercise on thyroid hormone and testosterone levels in sedentary males supplemented with oral zinc. NeuroEndocrinolLett. 2007 Oct;28(5):681-5.
26) Wei et al. Differential expression of metallothioneins (MTs) 1, 2, and 3 in response to treatment in human prostate normal and malignant cells and tissues.Mol Cancer. 2008 Jan 21;7:7.
27) Pilz S et al Effect of vitamin D supplementation on testosterone levels in men. HormMetab. Res. 2011 Mar;43(3):223-5.
28) Jensen et al. Vitamin D metabolism, sex hormones, and male reproductive function. Reproduction (2012) 144 135–152.
29) Klippel et al. A multicentric, placebo-controlled, double-blind clinical trial of ß-sitosterol (phytosterol) for the treatment of benign prostatic hyperplasia.Br J Urol 1997;80:427–32.
30) Oelke M et al. Fixed-dose combination PRO 160/120 of sabal and urtica extracts improves nocturia in men with LUTS suggestive of BPH: re-evaluation of four controlled clinical studies. World J Urol. 2014;32(5):1149-54.
31) European Medicines Agency, 2012. Assessment report on Urticadioica L., Urticaurens. L., their hybrids or their mixtures, radix Based on Article 16d(1), Article 16f and Article 16h of Directive 2001/83/EC.
32) Liang et al. “Inhibition of steroid 5 alpha-reductase by specifi aliphatic unsaturated fatty acids” Biochem J 1992 Jul 15;285 ( Pt 2):557-62.
33) Rao et al. Role of antioxidant lycopene in cancer and heart disease.J Am CollNutr. 2000 Oct;19(5):563-9. Review.
34) Packer et al Antioxidant activity and biologic properties of a procyanidin-rich extract from pine bark Free RadicBiol Med 1999 Sep; 27(5-6): 704-24.
35) Salonen et al. Antioxidant supplementation in atherosclerosis prevention (ASAP) study: a randomized trial of the effect of vitamin E and C on 3-year progression of carotidatherosclerosis. J Intern Med 2000;248:177–86.