Mis on kollageen?

Mis on kollageen ja kuidas toetada selle loomulikku moodustumist?

Kollageenist räägitakse sageli naha, ilu ja vananemise kontekstis. Tegelikult on kollageen palju enamat kui “ilutoitaine” – see on üks keha olulisemaid struktuurseid valke, mida leidub nahas, kõõlustes, sidemetes, kõhredes, luudes, veresoontes ja teistes sidekudedes.

Kollageen moodustab märkimisväärse osa keha valgulisest koostisest – hinnanguliselt kuni kolmandiku kogu keha valkudest. Seetõttu ei ole kollageen oluline ainult naha seisukohalt, vaid ka sidekoe, kõõluste, sidemete, luude, veresoonte ja teiste kudede struktuuris.

Kollageen aitab kudedel säilitada tugevust, elastsust ja vastupidavust. See on justkui keha sisemine tugivõrgustik, mis aitab hoida kudesid koos ja toetada nende normaalset toimimist.

Vanuse kasvades muutub kollageeni ainevahetus loomulikult. Samuti mõjutavad naha ja sidekoe seisundit mitmed elustiili- ja keskkonnategurid, näiteks UV-kiirgus, suitsetamine, vähene valgutarbimine, liigne suhkrutarbimine, oksüdatiivne stress, une- ja taastumispuudus ning üldine toitumise kvaliteet.

Seetõttu ei tasu kollageeni vaadata ainult ühe toidulisandi või ühe koostisosa kaudu. Kollageeni loomulik moodustumine ja sidekoe tervis sõltuvad laiemast tervikust: piisavast valgutarbimisest, C-vitamiinist, antioksüdantidest, vedelikutasakaalust, liikumisest ja taastumisest.

Kollageen on valk, mis koosneb aminohapetest. Kollageenis leidub eriti palju glütsiini, proliini ja hüdroksüproliini. Nee on aminohappeid, mis aitavad moodustada kollageenile iseloomuliku tugeva ja korrastatud struktuuri.

Kehas ei ole kollageen lihtsalt üksik valk, vaid osa keerukast sidekoevõrgustikust. Seda võrgustikku nimetatakse ekstratsellulaarseks maatriksiks. See ümbritseb ja toetab rakke ning aitab määrata kudede tugevust, elastsust, niisutatust ja taastumisvõimet.

Kollageeni võib leiduda väga erinevates kudedes:

nahas, kus see aitab toetada naha prinkust ja elastsust;
kõõlustes ja sidemetes, kus see on seotud tõmbetugevusega;
kõhredes ja liigestes, kus see on osa sidekoelisest tugistruktuurist;
luudes, kus kollageen loob orgaanilise raamistiku mineraalidele;
veresoontes ja teistes sidekudedes, kus see aitab säilitada kudede struktuuri.

Kollageen ei tegutse kehas üksi. Sidekoe maatriksis on lisaks kollageenile ka teisi olulisi ühendeid, näiteks elastiin, hüaluroonhape, glükoosaminoglükaanid, mineraalained ja vesi. Need aitavad mõjutada kudede elastsust, niisutatust, tugevust ja vastupidavust.

Erinevad kollageeni tüübid ei tähenda, et üks oleks alati teisest “parem”. Oluline on pigem see, millises kontekstis kollageenist räägitakse: naha, liigeste, luude, kõõluste või sidekoe üldise toetamise vaates.

Mis mõjutab kollageeni moodustumist ja lagunemist?

Kollageen ei püsi kehas muutumatuna. Seda toodetakse, lagundatakse ja uuendatakse pidevalt. See on normaalne osa kudede ainevahetusest.

Vanuse kasvades kollageeni tootmine ja uuenemine aeglustuvad ning naha ja sidekoe struktuuris võivad toimuda nähtavad ja tajutavad muutused. Nahk võib tunduda kuivem, õhem või vähem elastne. Samuti võivad muutuda kõõluste, sidemete ja liigeste koormustaluvus ning taastumine.

Kollageeni ainevahetust võivad mõjutada näiteks:

C-vitamiini ja kollageeni seos

C-vitamiinil on kollageeni moodustumises eriline roll. See osaleb protsessides, mille kaudu keha moodustab normaalset kollageeni. Euroopa Liidus on C-vitamiini puhul lubatud terviseväide, et C-vitamiin aitab kaasa normaalsele kollageeni moodustumisele naha, kõhrede, luude, veresoonte, igemete ja hammaste normaalseks talitluseks.

See on oluline, sest kollageen ei ole ainult “valk, mida süüa”. Keha peab suutma seda ka ise moodustada, korrastada ja sidekoes kasutada. Selleks on lisaks aminohapetele vaja ka mitmeid kaasfaktoreid, millest C-vitamiin on üks olulisemaid.

Head C-vitamiini allikad on näiteks paprika, mustsõstar, tsitruselised, kiivi, brokoli, maasikad, hapukapsas ja marjad. Toidulisand võib olla abiks siis, kui toiduga saadav kogus jääb väheseks või vajadus on suurenenud, näiteks suitsetamise, suurema stressi või vähese puu- ja köögiviljade tarbimise korral.

Glükatsioon – kuidas liigne suhkur võib kollageeni mõjutada?

Kollageeni kvaliteeti ei mõjuta ainult vanus, UV-kiirgus või vähene valgutarbimine. Üks oluline, kuid sageli vähem räägitud teema on glükatsioon.

Glükatsioon on protsess, mille käigus redutseerivad suhkrud, näiteks glükoos ja fruktoos, reageerivad organismis valkude, rasvade või DNA-ga. Selle tulemusena võivad tekkida ühendid, mida nimetatakse AGE-ühenditeks ehk glükatsiooni lõpp-produktideks. Need ühendid võivad kuhjuda erinevates kudedes, sealhulgas nahas ja sidekoes.

Kollageeni puhul on see eriti oluline, sest kollageen on pikaealine struktuurne valk. Kui kollageenikiud seostuvad glükatsiooni lõpp-produktidega, võivad need muutuda jäigemaks ja vähem paindlikuks. See võib mõjutada naha elastsust, prinkust ja sileda väljanägemise säilimist. Teaduskirjanduses on AGE-ühendeid seostatud naha kollasuse, elastsuse vähenemise ja sügavamate kortsudega.

Liigne suhkrutarbimine ei tähenda, et iga magus amps “rikub kollageeni”. Oluline on üldine toitumismuster ja veresuhkru tasakaal. Kui menüüs on sageli palju lisatud suhkrut, magusaid jooke, rafineeritud süsivesikuid ja vähe kiudaineid, võib see soodustada suuremaid veresuhkru kõikumisi ning luua keskkonna, kus glükatsiooniprotsessid on aktiivsemad.

Kollageeni ja naha toetamise seisukohalt aitab kaasa see, kui toidukorrad on tasakaalus: piisavalt valku, kiudaineid, värvilisi köögi- ja puuvilju, häid rasvu ning mõõdukalt lisatud suhkrut. Värvilised taimsed toidud pakuvad antioksüdantseid ühendeid, mis aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. See on oluline, sest oksüdatiivne stress ja glükatsioon võivad naha vananemise protsessides omavahel põimuda.

Praktiliselt tähendab see, et kollageeni toetamisel ei tasu vaadata ainult seda, millist kollageenilisandit kasutada. Sama oluline on ka see, milline on igapäevane toitumine: kas veresuhkur püsib stabiilsem, kas menüüs on piisavalt valku ja kiudaineid ning kas lisatud suhkrut on pigem mõõdukalt.

Kas kollageeni saab toidust?

Jah, kollageeni ja kollageenile omaseid aminohappeid saab teatud loomsetest toitudest. Kollageenirikkamad on näiteks kondipuljong, nahaga kala või kana, želatiin ning sidekoerikkamad lihatükid.

Need toidud võivad anda kehale kollageeni moodustumiseks vajalikke aminohappeid ning sobida hästi mitmekesise toitumise osaks. Samas ei tähenda kollageeni sisaldava toidu söömine seda, et see jõuab muutumatul kujul otse naha või liigeste kollageeniks. Seedimise käigus valgud lagundatakse väiksemateks peptiidideks ja aminohapeteks. Keha kasutab neid vastavalt vajadusele väga erinevate valkude ja kudede moodustamiseks.

Toidust saadava kollageeni puhul on keerulisem hinnata täpset kogust, peptiidide koostist ja seda, kui palju kollageenile omaseid aminohappeid konkreetsest portsjonist saadakse. Kui eesmärk on kasutada uuringutes käsitletud kollageeniannust naha, liigeste või sidekoe toetamise kontekstis, on standardiseeritud hüdrolüüsitud kollageenipeptiidid täpsem ja paremini võrreldav valik.

Seetõttu on kõige olulisem alus ikkagi piisav ja kvaliteetne valgutarbimine. Kollageeni moodustumise seisukohalt on oluline, et menüüs oleks piisavalt aminohappeid ning samal ajal ka C-vitamiini ja teisi sidekoe ainevahetust toetavaid toitaineid.

Kollageen toidulisandina – mida teada?

Kollageenilisandid sisaldavad tavaliselt hüdrolüüsitud kollageeni ehk kollageenipeptiide. Hüdrolüüsimine tähendab, et suurem kollageenivalk on eelnevalt lõhustatud väiksemateks peptiidideks. Seetõttu on neid organismil lihtsam seedida ja omastada. Osa väiksemaid kollageenipeptiide võib imenduda ka peptiididena, mitte ainult üksikute aminohapetena, ning neid on uuritud võimalike bioaktiivsete signaalmolekulidena.

Kollageenipeptiide on uuritud eelkõige naha elastsuse, naha niisutatuse, kortsukeste nähtavuse ja sidekoe struktuuri kontekstis. Uuringute tulemused sõltuvad aga kasutatud kollageeni tüübist, annusest, koostisosade kombinatsioonist, kasutamise kestusest ja osalejate sihtrühmast. Seetõttu ei saa kõiki kollageenitooteid pidada ühesuguseks.

Kollageenilisandi valimisel tasub vaadata:

millist tüüpi kollageeni või peptiide toode sisaldab;
kas tegemist on hüdrolüüsitud kollageeni või spetsiifiliste bioaktiivsete peptiididega;
milline on päevane annus;
kas tootes on ka C-vitamiini või teisi kollageeni moodustumisega seotud toitaineid;
kas koostis vastab sinu eesmärgile, näiteks naha, liigeste või sidekoe üldise toetamise vaates.

Mis vahe on merelisel kollageenil, VERISOL®-il ja Ovomet®-il?

Kollageenilisandite valikul võib segadust tekitada see, et erinevad tooted võivad kõik kanda nime “kollageen”, kuid nende päritolu, koostis ja kasutamise eesmärk võivad olla erinevad.

Mereline kollageen on tavaliselt saadud kalast ning sisaldab enamasti I tüüpi kollageeni peptiide. I tüüpi kollageen on oluline naha, kõõluste, sidemete ja luude struktuuris. Merelist kollageeni kasutatakse sageli naha elastsuse, niisutatuse ja üldise ilu toetamise kontekstis. Näiteks BioCare toode Vedel kollageen ja hüaluroonhape sisaldab 8000 mg hüdrolüüsitud merekollageeni koos hüaluroonhappe ja C-vitamiiniga. C-vitamiin aitab kaasa normaalsele kollageeni moodustumisele naha normaalseks talitluseks.

VERISOL® on patenteeritud bioaktiivsete kollageenipeptiidide vorm. Seda ei käsitleta ainult kollageenist pärinevate aminohapete allikana, vaid spetsiifiliste peptiididena, mida on uuritud naha elastsuse, niisutatuse, kortsukeste nähtavuse ning küünte kvaliteedi kontekstis. VERISOL® kuulub samuti “beauty from within” ehk seestpoolt naha toetamise kategooriasse, kuid selle eripära seisneb selles, et selle spetsiifilisi kollageenipeptiide on uuritud mitte ainult aminohapete allikana, vaid ka bioaktiivsete peptiididena, mis võivad toimida signaalmolekulidena ning mõjutada naha sidekoerakkude ehk fibroblastide aktiivsust ja kollageeni sünteesiga seotud protsesse.

Ovomet® ei ole tavapärane kollageenipeptiidipulber, vaid munakooremembraanist saadud koostisosa. See sisaldab loomulikult mitut sidekoes leiduvat komponenti, sealhulgas I, V ja X tüüpi kollageeni, elastiini ja hüaluroonhapet. Seetõttu sobib Ovomet® pigem sidekoe, liigeste ja struktuurse toe konteksti, mitte ainult naha ilu vaatesse. Tootja andmetel kasutatakse seda tavaliselt väiksemas päevases koguses, näiteks 300 mg päevas.

Denatureerimata II tüüpi kollageen on teistsuguse struktuuri ja kasutusloogikaga kollageenivorm, mida kasutatakse peamiselt kõhrede ja liigeste kontekstis. Seda ei tasu samastada hüdrolüüsitud kollageeni ega naha elastsuse toetamiseks kasutatavate kollageenipeptiididega.

Lihtsustatult võib öelda nii:

Mereline kollageen pakub suuremat kogust hüdrolüüsitud kollageenipeptiide, sageli naha ja ilu toetamise kontekstis;

VERISOL® on kindla peptiidiprofiiliga bioaktiivne kollageen, mida on uuritud eelkõige naha nähtavate muutuste kontekstis;

Ovomet® on munakooremembraanist saadud looduslik sidekoe koostisosade maatriks, mis sisaldab lisaks kollageenile ka elastiini ja hüaluroonhapet.

Kõigi puhul on oluline vaadata mitte ainult sõna “kollageen”, vaid ka päritolu, koostist, päevast annust ja seda, millise eesmärgi jaoks konkreetne toode on loodud.

Mis vahe on tavalisel kollageenil ja bioaktiivsetel kollageenipeptiididel?

Kõik kollageenilisandid ei ole ühesugused. Mõned tooted pakuvad eelkõige kollageenist pärinevaid aminohappeid, teised sisaldavad spetsiifilisi bioaktiivseid kollageenipeptiide, mida on uuritud kindlate tulemuste kontekstis.

Näiteks VERISOL® on patenteeritud bioaktiivsete kollageenipeptiidide vorm, mida on uuritud peamiselt naha elastsuse, kortsukeste nähtavuse ja naha struktuuri kontekstis. Sellest räägime eraldi artiklis põhjalikumalt, sest VERISOL®-i puhul on oluline just selle koostisosa-spetsiifiline teaduslik taust.

Siin on oluline mõista põhimõtet: kollageenilisand ei ole automaatselt “hea” või “halb” ainult selle põhjal, et pakendil on kirjas sõna kollageen. Oluline on koostis, annus, kasutamise eesmärk ja see, milliste uuringutega konkreetset koostisosa või kombinatsiooni toetatakse.

Kollageen ja nahk

Nahk on üks peamisi põhjuseid, miks kollageeni vastu huvi tuntakse. Naha sügavam kiht ehk pärisnahk sisaldab kollageeni ja elastiini, mis aitavad hoida naha struktuuri, prinkust ja elastsust.

Vanusega, UV-kiirguse mõjul ja muude keskkonnategurite toimel võivad naha kollageenistruktuurid muutuda. See võib väljenduda naha kuivuses, elastsuse vähenemises, õhemaks muutumises või kortsukeste nähtavamaks muutumises.

Naha toetamisel on kollageen siiski ainult üks osa tervikust. Sama olulised on:

igapäevane UV-kaitse;
piisav valgutarbimine;
C-vitamiin ja teised antioksüdandid;
oomega-3-rasvhapped ja teised head rasvad;
piisav vedelik;
uni ja stressitasakaal;
naha barjääri hoidmine sobiva nahahooldusega.

Kollageen, liigesed ja sidekude

Kollageen on oluline ka kõõlustes, sidemetes, kõhredes ja luudes. Need koed vajavad nii struktuurseid valke kui ka sobivat koormust, et säilitada oma tugevust ja vastupidavust.

Liikumine on sidekoe jaoks tähtis stiimul. Jõutreening, keharaskust kandev liikumine ja mõõdukas regulaarne koormus aitavad kehal säilitada lihaste, kõõluste ja luude normaalset funktsiooni. Samas vajavad sidekoed aega ka taastumiseks. Liiga suur koormus, vähene uni või ebapiisav toitumine võivad taastumist mõjutada.

Toitumise poolelt on sidekoe toetamisel olulised piisav valk, C-vitamiin, mineraalained, antioksüdandid ja rasvhapete tasakaal. Vajadusel võib kollageenilisand olla üks osa terviklikust lähenemisest, kuid see ei asenda mitmekesist toitumist, liikumist ega taastumist.

BioCare’ laiatoimeline kollageeni kompleks

BioCare kollageeni kompleks on kokku pandud toetamaks kollageeni tootmist:

BioCare’i laiatoimeline kollageeni kompleks sisaldab kehaomast kalast saadud 1. tüübi merekollageeni ja teisi toitaineid, mis toetavad keha võimet toota kollageeni ning takistavad selle kahjustumist. Näiteks on kollageeni kompleksi koostises C-vitamiin, mis soodustab kollageeni tootmist, ning kibuvitsamarjad, millel on tugev antioksüdantne toime.

Maksimaalse kasuliku toime saamiseks on BioCare kollageeni kompleksis merekollageen kombineeritud hüaluroonhappe ning nukleotiididega. Hüaluroonhape on viskoosne aine, mis aitab nahka toita ja niisutada ning vähendada liigeste hõõrdumist. Nukleotiidid on orgaanilised komponendid, mis aitavad kahjustunud kudesid parandada ja uuendada.

BioCare kollageeni kompleksi koostisosad on spetsiaalselt valitud, kuna need on üheskoos palju võimsamad kui eraldi ja aitavad märgatavalt tõsta kollageeni tootmist ning imendumist kehas, millel on tervisele rohkelt positiivseid mõjusid.

C-vitamiin paradandab kollageeni sünteesi, toetades kofaktorina hüdroksülaasi ensüümide tööd.
Rutiin on flavonoid, mis toimib antioksüdandina. Rutiin toetab vereringet, vähendab veresoonte haprust ja läbilaskvust. Rutiin on oluline toitaine varikoossete veenide korral ning vähendab sinikate teket.
Hesperidiin aitab kollageeni sidekudedesse viia ja vähendada põletikke.
Hüaluroonhape on viskoosne aine, mida leidub erinevates sidekudedes, näiteks naha, kõhrede, lihaste ning mõningate organite (aju ja silmade) koostises. Seda leidub ka sünoviaalvedelikus, mis aitab niisutada liigeseid ja vähendada hõõrdumist ning naha epidermises, aidates nahka kaitsta ja niisutada. Hüaluroonhape võib vähendada kortse ning muuta naha läikivamaks ja pehmemaks. Kuiva naha korral aitab see parandada naha niiskusesisaldust ning hülaluroonhappe pikemaajaline manustamine võib isegi osteoartriidi sümptomeid leevendada.
Kibuvitsamarjad sisaldavad rohkem C-vitamiini kui tsitruselised ja neil on tugev antioksüdantne toime. Kibuvitsa põletikuvastaste ja antioksüdantse omaduste tõttu on need heaks vahendiks liigeste toetamisel ning osteoartriidi leevendamisel, aidates vältida liigeskõhrede lagunemist.
Nukleotiidid on orgaanilised komponendid, mis kuuluvad RNA ja DNA koostisesse. Nukleotiidid on olulised rakkude jagunemise seisukohalt ning need aitavad parandada ja uuendada kahjustunud kudesid.

Kas kollageen sobib kõigile?

Kollageenilisandid sobivad paljudele inimestele, kuid valik sõltub vajadusest, toitumisest, elustiilist ja võimalikest piirangutest.

Tähele tasub panna:

kollageen on tavaliselt loomset päritolu ega sobi veganitele;
kalaallergia korral tuleks vältida merekollageeni;
munaallergia korral tuleks vältida munast pärit kollageeni;
veise päritolu kollageen ei pruugi sobida kõigile toitumiseelistuste või usuliste piirangute tõttu;
raseduse, imetamise, krooniliste haiguste või ravimite kasutamise korral tasub toidulisandite kasutamine vajadusel spetsialistiga läbi arutada.

Kollageenilisand ei ole mõeldud haiguste raviks ega diagnoosimiseks. Seda saab käsitleda kui üht võimalikku toitumuslikku tuge naha, sidekoe ja tervena vananemise laiemas kontekstis.

Kokkuvõte ja peamised mõtted

Kollageen on keha oluline struktuurne valk, mida leidub nahas, kõõlustes, sidemetes, kõhredes, luudes ja teistes sidekudedes. See aitab toetada kudede tugevust, elastsust ja vastupidavust.

Kollageeni loomulik moodustumine sõltub mitmest tegurist: piisavast valgutarbimisest, C-vitamiinist, antioksüdantidest, mineraalainetest, liikumisest, unest ja taastumisest. Vanus, UV-kiirgus, suitsetamine, liigne suhkrutarbimine ja elustiilikoormus võivad naha ja sidekoe seisundit mõjutada.

Kollageenilisandid võivad olla osa terviklikust lähenemisest, eriti kui kasutatakse hüdrolüüsitud kollageeni või spetsiifilisi bioaktiivseid kollageenipeptiide. Samas ei ole kõik kollageenitooted ühesugused ning kõige parem tulemus sünnib siis, kui toidulisand toetab juba olemasolevat head toitumis- ja elustiiliraamistikku.

Kui soovid kollageenist edasi lugeda, vaata ka meie artikleid bioaktiivsetest VERISOL® kollageenipeptiididest ning kollageeni, C-vitamiini ja teiste sidekoe toitainete kombinatsioonidest.

Allikad

Wu M, Cronin K, Crane JS. Biochemistry, Collagen Synthesis. StatPearls. Published online September 4, 2023.

Parrado C, Mercado-Saenz S, Perez-Davo A, Gilaberte Y, Gonzalez S, Juarranz A. Environmental Stressors on Skin Aging. Mechanistic Insights. Frontiers in Pharmacology. 2019;10:759.

Rittié L, Fisher GJ. Natural and Sun-Induced Aging of Human Skin. Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine.2015;5(1):a015370.

Holwerda AM, Van Loon LJC. The impact of collagen protein ingestion on musculoskeletal connective tissue remodeling: a narrative review. Nutrition Reviews. 2022;80(6):1497–1514.

Martínez-Puig D, Costa-Larrión E, Rubio-Rodríguez N, Gálvez-Martín P. Collagen Supplementation for Joint Health: The Link between Composition and Scientific Knowledge. Nutrients. 2023;15(6):1332.

Pullar JM, Carr AC, Vissers MCM. The Roles of Vitamin C in Skin Health. Nutrients. 2017;9(8):866.

European Commission. EU Register on nutrition and health claims – Vitamin C authorised health claims.

Proksch E, Segger D, Degwert J, Schunck M, Zague V, Oesser S. Oral supplementation of specific collagen peptides has beneficial effects on human skin physiology: a double-blind, placebo-controlled study. Skin Pharmacology and Physiology. 2014;27(1):47–55.

Proksch E, Schunck M, Zague V, Segger D, Degwert J, Oesser S. Oral Intake of Specific Bioactive Collagen Peptides Reduces Skin Wrinkles and Increases Dermal Matrix Synthesis. Skin Pharmacology and Physiology. 2014;27(3):113–119.