Täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH
Varasemalt tooks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) teema tõstatamine tõenäoliselt silme ette kujutlusi tujukatest, impulsiivsetest lastest, kellel on klassiruumis raske tähelepanu hoida. Kuid see arusaam on õigustatult muutumas. Seda varem aladiagnoositud neuroloogilist häiret diagnoositakse üha enam ka täiskasvanute seas, mõlema soo lõikes. Tervishoiuekspertide sõnul mõjutab see häire 2–5% täiskasvanutest.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire korral vähenevad kaks olulist virgatsainet dopamiin ja noradrenaliin, mille tulemuseks on väiksem pidurdus tähelepanu koondamiseks ja vähenenud suhtlus teatud ajupiirkondade vahel.
Arvatakse, et see on peamiselt tingitud geneetikast, aga mõju avaldavad ka keskkonna- ja sotsiaalsed tegurid. Esinevad järgmised sümptomid:
- fookuse puudumine või hüperfookus/fiksatsioon
- impulsiivsus
- riskeerimine
- madal motivatsioon/igavus
- Kergelt tulenev häritus
- raske on teisi kuulata
- organiseerimatus
- tegevuste edasi lükkamine
- raskused tähtaegadest kinnipidamisega või oskamatus aega planeerida
- pidev unustamine
- rahutus
- kõikuvad emotsioonid ja meeleolu
- ärevus
ATH jaguneb kolme tüüpi: 1. ülekaalus tähelepanematus, 2. ülekaalus hüperaktiivsus/impulsiivsus või 3. nende kahe kombinatsioon, mida esineb kõige sagedamini ja ligikaudu kahel kolmandikul diagnoosi saanutest.
Kas toitumine ja elustiil võivad mängida rolli ATH juures?
Uuringud on seostanud oomega-3-rasvhapete EPA ja DHA madalat taset ATH-ga. Tänapäevane toitumine sisaldab sageli vähe neid asendamatuid rasvhappeid, mida organism ise toota ei saa ja mis tuleb kindlasti toiduga omastada – see võib probleemi veelgi süvendada. Need ajutegevuseks vajalikud ühendid aitavad reguleerida neurotransmitterite funktsiooni. EPA ja DHA taseme tõstmiseks söö rasvast kala 2–3 korda nädalas või lisa tugevatoimelisi toidulisandeid, et pakkuda nii EPA-t kui ka DHA-d. Kalaõli on parim, kuna selles sisaldub nii EPA kui ka DHA. Taimetoitlastele ja veganitele on hea alternatiiv linaseemneõli.
Mõju võib avaldada ka tsingi madal tase. Tsink on vajalik kognitiivse funktsiooni jaoks. Ühe uuringu järgi parandas multivitamiini tarbimine üldist funktsioneerimist ja emotsionaalset regulatsiooni, nii et vali tsinki sisaldav multivitamiinide ja mineraalainete kompleks või proovi tsinki eraldi. Täisteratoodetel, köögiviljadel, puuviljadel, pähklitel ja seemnetel ning headel valguallikatel põhinev toitumine annab samuti hea baasi ja on ka toitaineterikas.
Kasulikuks peetakse magusate toitude ja stimulantide, näiteks kofeiini, vältimist. Need põhjustavad häireid veresuhkru regulatsioonis, mis võivad suurendada stressi- ja ärevustunnet, põhjustades meeleolu kõikumisi ning suurendada rahutust ja liigset aktiivsust.
On leitud ka, et rohelises tees leiduv aminohape teaniin suurendab fookust ja soodustab samas rahutunnet.
Teiste paljulubavate toitainete hulka kuuluvad fosfatidüülseriin, atsetüül-l-karnitiin ja hõlmikpuu. Palju on uuritud ka elusbaktereid ja nende mõju ajutegevusele ning meeleolule läbi soolestiku mikrobioomi mõjutamise. Soolestiku mikrobioota paranemine vähendab tähelepanuhäireid, hüperaktiivsust ja impulsiivsust. Lisage oma menüüsse heade bakterite taseme tõstmiseks elus jogurtit, keefiri või tarbi lisaks probiootikume.
Teadveloleku harjutuste praktiseerimine ja lõõgastus on kasulikud, kuna aitavad vähendada ärevust ja depressiooni ning suurendavad tähelepanu.
Treeningu toime seisneb dopamiini vabanemise soodustamises. See parandab tähelepanu ja käitumise kognitiivset kontrolli. ATH-ga inimesi julgustatakse “auru välja laskma” selliste tegevustega nagu tantsimine või sport.
Praktilisemal tasandil võivad igapäevast organiseerimatust ja edasilükkamist aidata toredad tööriistad, nagu loendite, päevikute ja planeerijate pidamine ning projektide jagamine tükkideks, et muuta need paremini teostatavaks.
Tee selgeks, mis on sinu käivitajaid või olukorrad, mis muudavad aktiivsus- ja täehelepanuhäire hullemaks. Unepuudus ja kõrge stressitase on tavalised käivitajad, mis sageli tähelepanuta jäävad, kuid arvesta ka stimuleerivate olukordadega. Näiteks sotsiaalsed olukorrad või liiga palju ekraaniaega võivad liigselt stimuleerida, nii et proovi neid ette näha ja mõtle, kuidas neid enda elus paremini hallata.
Lõpuks jaga oma probleemi pere, sõprade ja töökaaslastega. See aitab sinu ümber olevatel inimestel mõista, kuidas see sind mõjutab ja lisab ka liitlasi, kes aitavad hakkama saada probleemi vallandajatega. Pea meeles ka häid omadusi, mida see kaasa toob. Loovus, spontaansus ja võime olla kohati ülikeskendunud on suurepärased omadused paljude ametite juures ja ka suhetes, nii et võta need rõõmsalt omaks. Seda on oluline meeles pidada nii täiskasvanutel kui ka lastel, et aidata murda negatiivset häbimärgistamist, mis võis seda seisundit eelmistel aastakümnetel ümbritseda.
Oma tugevate külgede mõistmine ja nende ärakasutamine, teadvustades samal ajal oma keerulisemaid jooni ja omades nendega tegelemiseks strateegiaid, on juba iseenesest suur tugevus.
On oluline, et me ei diagnoosiks endal häiret ise ja vajadusel küsiksime professionaalset abi, mis võib raskemate ATH vormide korral olla vältimatu.
Toidulisandid ajutegevuse toetamiseks
Sulle võivad huvi pakkuda ka järgmised artiklid
