7 põhjust, miks anda probiootikume oma beebile või väikelapsele
Kas oled leidnud ennast lugemas probiootikumide kohta ja olnud segaduses, kas just need sobivad, miks või kuidas on neid kõige parem oma lapsele anda?
Meie soolestiku mikrobioomil on tervise toetamisel keskne roll. Võimalik, et oled hiljuti lugenud blogisid või artikleid, mis keskenduvad sellele, kuidas elusad bakterid võivad mõjutavad positiivselt meie immuunsüsteemi, seedefunktsioone ja on võimelised mõjutama ka tähelepanu, käitumist ning meeleolu.(1,2) Kui soovid soolestiku mikrobioomi kaudu oma lapse tervist toetada, aga sul on siiski mõned küsimused, siis proovime selles artiklis neile vastuse anda.
Bakterite arv kehas, sealhulgas meie seedetrakti mikrobioom, ületab isegi meie keharakkude arvu. Juba ammu on teada, et bakteritel on seedimisprotsessis oma roll, kuid uuemates uuringutes on leituid, et need bakterid võivad mõjutada paljusid keha organsüsteeme, sealhulgas seedetrakti, immuunsüsteemi ja ajuga seotud haigusi.
Viimase aastakümne jooksul oleme näinud suurt allergiate, käitumisprobleemide ja krooniliste haiguste kasvu lastel. Paljud eksperdid peavad nüüd selle peamiseks teguriks mikrobioomi tasakaalu häirumist, mida saab kontrollida söömisharjumuste muutmise ja toidulisandite abil.
Beebi esimene kokkupuude bakteritega toimub läbi platsenta, sünnikanali või keisrilõike korral läbi haiglakeskkonna. See kokkupuude on oluline, et hakata treenima beebi immuunsüsteemi koheselt reageerima potentsiaalsetele patogeenidele nagu nt viirustele ja bakteritele. (3) Kui mikrobioom on täielikult väljakujunenud, on selle koostis ja mitmekesisus suhteliselt stabiilne, kuid seda võivad mõjutada toitumis- ja elustiilifaktorid, näiteks antibiootikumide kasutamine.(4)
Probiootikumid lastele – miks ja millal nende andmist kaaluda?
Sinu laps sündis keisrilõikega
Sõltuvalt sünnimeetodist on täheldatud imikute mikrobioomis olulisi erinevusi. Lastel, kes on sündinud keisrilõikega, on võrreldes loomulikul teel sündinud lastega, ühekuusena kehas madalam bakterite arv ja vähenenud bifidobakterite hulk.(5) Selle lihtsaks lahenduseks on aga imikute mikrobioomi täiendamine bakteritega pärast sündi niipea kui võimalik, andes imikule minimaalselt 6 kuu jooksul probiootiliste bakteritega toidulisandit.(6) Teatud probiootikumid on valmistatud ka nii, et need sisaldavad prebiootilist GOS-i (galaktooligosahhariide) , et jäljendada kõige paremini rinnapiima.
Probiootikumid pärast antibiootikumravi
Kuigi mõnikord on oluline anda lapsele antibiootikume, peame arvestama ka nende pikaajalise mõjuga. Antibiootikumid ei hävita ainult kahjulikke baktereid, vaid need mõjutavad ka kasulikku mikrofloorat. See võib aga meid muuta vastuvõtlikuks korduvatele infektsioonidele, mistõttu on oluline pärast antibiootikumide võtmist immuunvastuse toetamiseks tervislik soolestiku mikrofloora probiootikumide abil taastada.
Laktoositalumatus – rinnaga või pudeliga toitmine?
Pole oluline, kas toidad oma last rinnaga või pudelist, piim sisaldab suhkrut- laktoosi, mida mõnel imikul on raske seedida. Kui Sinu laps on perearsti poolt üle vaadatud ja tal on endiselt kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhupuhitus või liigsed kõhugaasid (tavaliselt 1-3 tundi peale söömist), võib olla kasu rinnapiimasegule või rinnapiimale lisatavast laktaasiensüümist, et aidata piimas leiduvat laktoosi eelseedida. (7)
Harvematel juhtudel, 4-7% lutipudeliga ja 0,5% rinnaga toidetud imikutel(8) võib tekkida tugevam allergiline reaktsioon piimavalgu kaseiini suhtes, mis väljendub näiteks huuleturse või viliseva hingamisena. See vajab perearsti täiendavaid uuringuid ja ilmselt sobiva hüpoallergeense piimasegu väljakirjutamist.
Sellisel juhul võib imetavatele emadele olla kasulik võtta iga päev probiootilisi toidulisandeid ja välistada lehmapiimavalgu tarbimine. Kuigi rinnapiim sisaldab teatud määral laktoosi, väheneb ikkagi lapse jaoks kokkupuude kaseiiniga ja paraneb rinnapiima mikrobiootiline mitmekesisus. (9)
Beebi suusoor
Suusoori (valge kiht keelel) võib olla keeruline leevendada ja see on emale rinnaga toitmisel äärmiselt valus. Madal kasulike soolebakterite tase (nt peale antibiootikumide tarvitamist) võib pärmseene ülekasvu tõttu muuta inimesed vastuvõtlikuks korduvatele infektsioonidele või soori tekkele.
Abiks võib olla see, kui imetav ema ajutiselt loobub rafineeritud suhkrust, pärmist, alkoholist ja gaseeritud jookidest, kuni on näha seisundi paranemist.
Koolikud/ Refluks
Koolikute sümptomid, nagu nt intensiivne pikaajaline nutt (üle 3 tunni) ja selja kaardu tõmbamine võivad olla vanemate jaoks häirivad ning nad püüavad meeleheitlikult oma lapse ebamugavust leevendada, tundes seejuures tihti end abituna.
Järjest rohkem on tõendeid, mis näitavad, et selle põhjuseks võib olla imiku veel väljaarenemata seedesüsteem, millel on eriti raske seedida piimas leiduvaid valke.(10) Probiootikumid võivad abiks olla toidu seedimisel ja toidu liikumisel läbi seedetakti. Isegi, kui Sinu laps on perearsti jälgimise all, võib lihtne probiootiline toidulisand olla alguses abiks.
Kui laps vanemaks saab, jälgige tema seisundit ja kohandage toidulisandiprogramm vastavalt vanusele ja vajadusele.
Korduvad infektsioonid
Terve soolesein on meie immuunsüsteemi struktuurse esimese kaitseliinina ülioluline, toimides tõkkena välise keskkonna eest. On leitud, et Lactobacillus liigid stimuleerivad meie immuunsüsteemi loomulikku funktsiooni. 2015. aasta uuringus „PROCHILD” anti 3–6-aastastele lastele 6 kuu jooksul igapäevaselt probiootikumide kombinatsiooni, mis sisaldas selliseid baktereid nagu Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium lactic ja Bifidobacterium bifidum koos väikese koguse C-vitamiiniga. Tulemused näitasid, et köha ja külmetushaigused, antibiootikumide kasutamine ja koolist puudumine vähenesid 50%.(11)
Allergiad/ nahahaigused
Tavalised nahahaigused, nagu ekseem, psoriaas või miiliumid (väikesed valged punnikesed beebi näol), võivad olla uskumatult valusad ja murettekitavad ka vanematele, kes püüavad leevendada ebamugavusi ja määrata kindlaks nende võimalikke põhjuseid, nagu nt toiduallergia/-talumatus või stress. Toiduallergia tekitab üha suuremat muret väikelastel, kelle puhul on toiduallergiate esinemissagedus (5–8%) suurem kui täiskasvanutel (1–2%).(12)
Ulatuslikud uuringud on näidanud, et imikueas manustatud elusbakterite tüved LAB4B võivad vähendada laste allergia esinemissagedust ja parandada atoopilise ekseemi sümptomeid.(13)
Kas soovite anda oma lapsele probiootikume, kuid pole kindel, kuidas neid manustada?
See on üsna lihtne, kui saate teada, mis teile ja teie lapsele sobib. Enamik lastele mõeldud tugevaid elusbakteritooteid on pulbrina. Imikutele võib neid segada vähese piimaga, lasta alla neelata ema nibult või sõrmelt pulber ära imeda. Pulbri võib enne söötmist anda ka otse suhu. Proovi, milline meetod Sulle ja Su lapsele kõige paremini sobib. Väikelaste jaoks võib pulbri lahustada piima/mahla sisse, panna lusikale ja see kõik korraga alla neelata, samuti võib seda lisada nt pudru, jogurti või püreestatud banaani sisse. Lisandites sageli kasutatav prebiootikum FOS on magusa maitsega, mistõttu maitse pärast muretsema ei pea, sest enamasti lastele see meeldib!
Me kõik tahame oma laste tervisele parimat. Lisaks sellele, et seedimine mängib immuunfunktsiooni reguleerimisel üliolulist rolli, toimub selle kaudu ka keha varustamine kasvu ja arengu jaoks vajalike toitainetega. Köögiviljade, puuviljade, kiudainete ja vedeliku piisav tarbimine soodustab regulaarset soole läbikäimist, mis on omakorda oluline toksiinide väljutamise jaoks kehast. Igapäevane probiootikumide võtmine on ohutu ja tõhus viis laste immuunsuse ning seedimise toetamiseks ja ning isegi meeleolu, käitumise, õppimise ja keskendumisvõime parandamiseks.
Seotud tooted
Sarnased postitused
Kasutatud allikad
1. Reichelt, K. et al. Effect of a Dietary Intervention on Autistic Behaviour. Focus on Autism and Other Developmental Disabilities. 2003; 18 (4): 248-257
2. Owen, L. et al. A double blind, placebo controlled, randomised pilot trial examining the effects of probiotic administration on mood and cognitive function. 2014; 73:E29
3. Aagaard K et al. The placenta harbors a unique microbiome. Sci Transl Med. 2014; 21;6(237):237ra65
4. Madden, J. et al. Effect of Probiotics on Preventing Disruption of the Intestinal Microflora Following Antibiotic Therapy: A double-blind, placebo-controlled pilot study. International Immunopharmacology 2005; 5:1091-1097
5. Huurre, A., et al. Mode of delivery – effects on gut microbiota and humoral immunity. Neonatology.
2008;93(4):236-40.
6. Allen, S. et al. Dietary Supplementation with Lactobacilli and Bifidobacteria Is Well Tolerated and Not Associated with Adverse Events during Late Pregnancy and Early Infancy. Nutrient Physiology, Metabolism and Nutrient-Nutrient Interactions. 2009;483-488
7. Oak, S. & Jha, R. The effects of probiotics in lactose intolerance: A systematic review. Critical Reviews in Food Science and Nutrition. 2018; 1-9.
8. Turnball, J., et al. Review Article: the Diagnosis and Management of Food Allergy and Food Intolerances. Alimentary Pharmacology and Therapeutics. 2015; 41: 3-25
9. Koletzko, S. et al. European Society of Pediatric Gastroenterology, Hepatology, and Nutrition. Diagnostic approach and management of cow’s-milk protein allergy in infants and children: ESPGHAN GI Committee practical guidelines. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2012;55(2):221-9
10. Leung A., et al. Whole cow’s milk in infancy. Paediatr Child Health. 2003;8(7):419-21
11. Garaiova, I et al. Probiotics and Vitamin C for the Prevention of Respiratory Tract Infections in Children Attending Preschool: a Randomised Controlled Pilot Study. European Journal of Clinical Nutrition. 2015; 373-379
12. Pawankar R, C. G. The WAO White Book on Allergy (Update 2013).
13. Allen, S.et al. Probiotics in the Prevention of Eczema: a Randomised Controlled Trial. Arch Dis Child. 2014; 1-6