Lapse vaimne tervis

Lapse vaimne tervis

“Inimene on inimene, ükskõik kui väike” – dr Seuss

Lapsevanematena tahame üle kõige õnnelikke ja terveid lapsi, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psühholoogiliselt. Selle saavutamiseks tuleb hinnata toitumise ja kehalise aktiivsuse olulisust ning ka nende emotsionaalse ja kognitiivse arengu toetamist hariduse ja võimaluste andmise kaudu. Lapse tervise tähtsus ulatub aga veelgi kaugemale. Lapsed esindavad järgmist täiskasvanute põlvkonda ning nende tervis ja elujõud mõjutavad meie ühiskonna olemust.

Sotsiaalse, emotsionaalse ja kognitiivse arenguga raskustes olevate laste arv on tohutult kasvanud. 2017/2018 aasta statistika näitab, et vanuse tõustes kasvab ühtlasi ka kurvameelsuse kui ka depressiivsete episoodide sagedus. Lisaks on tüdrukute kurvameelsuse ja depressiivsete episoodide sagedus ajavahemikus 2010–2018 tõusnud 8% võrra. Poiste kurvameelsuse ja depressiivsete episoodide näitajad suurenesid samal ajavahemikul vastavalt 8% ja 6% võrra. 13–15-aastastel tüdrukutel oli suitsiidimõtteid viimase aasta jooksul 26% ja poistel 13%.(1)

Lastel võivad tekkida samad vaimse tervise seisundid nagu täiskasvanutel, kuid nad väljendavad neid teisiti. Nende hulka võivad kuuluda ärevus, tähelepanupuudulikkuse/hüperaktiivsuse häire (ATH), autismispektri häire (ASD), meeleoluhäired, nagu depressioon, ja söömishäired (anorexia nervosa, bulimia nervosa). Vaatame, mis võib olla nende probleemide ajendiks ning mida saaks teha oma laste heaolu toetamiseks.

Millele tähelepanu pöörata lapse vaimse tervise toetamisel?

Kuna lastel puudub sageli vajalik sõnavara või arengu astmest tulenevalt võimekus oma mõtteid selgitada, võib olla raske eristada probleemi märke tavapärasest lastele iseloomulikust käitumisest. Mõned märgid, mis näitavad, et teie lapsel võib olla vaimse tervise muresid, on järgmised:

• Meeleolu muutused nt. püsiv kurbustunne või äärmuslikud meeleolu kõikumised.
• Intensiivsed tunded nt. põhjuseta hirm, sageli koos füüsiliste sümptomitega nagu kiire pulss.
• Käitumise muutused nt. hüperaktiivsus.
• Keskendumisraskused.
• Füüsilised sümptomid nt. peavalud, kõhuvalud.
• Füüsilised vigastamised või enesetapumõtted.
• Ainete kuritarvitamine nt. narkootikumid või alkohol oma tunnetega toime tulekuks.
• Toitumisharjumuste muutused nt. toidu tuppa viimine/koos söömise vältimine.
• Kinni jäämine sotsiaalmeediasse ja kinnisideed oma kehapildist.

Lapse vaimset tervist mõjutavad tegurid

Uuringud on näidanud, et teatud sünnieelsed asjaolud võivad mõjutada hilisemas elus vaimse tervise probleemide arengut. Näiteks võib foolhape vähendada laste vaimse tervise probleeme.(2) Ema D-vitamiini puudust on seostatud vastsündinu aju aeglasema arenguga (3) ja ka autismiga seotud omaduste suurema riskiga. (4)

2010. aastal uskus Landrigan, et keskkonnafaktoritega kokkupuude raseduse ajal või varases imikueas on võtme olulisusega ja rõhutas tõsiasja, et lapsed puutuvad kokku tuhandete sünteetiliste kemikaalidega, millest vähem kui 20% on närvisüsteemi arengule toksilisuse suhtes testitud.(5) Keskkonnategurite all on silmas peetud näiteks õhusaastet, pestitsiide, liigselt töödeldud toitu, infektsioone, sensoorset ülekoormust ja isegi elektromagnetkiirgust. Kõik need võivad suurendada kemikaalide koormust kehas.

Hea vaimne tervis saab sageli alguse imikueas ja uuringud näitavad, et lapsel, kellel on tugev side teda hooldava inimesega, on väiksem risk vaimse tervise probleemide tekkeks.(6) Lisaks näitasid loomuuringud, et armastavate emade hooles kasvavad hiired ise paremateks emadeks ja see mõju on nii tugev, et võib ulatuda isegi üle kahe põlvkonna!(7)

Seedesüsteem ja vaimne tervis

Kuna üha enam lapsi sünnib keisrilõike teel(8) ja sellele järgneb antibiootikumide kasutamine kogu lapsepõlve vältel(9), võib sel olla seos laste soolehäirete sagenemisega.(10) Nüüd ollakse teadlikud soolestiku ja aju vahelistest seosest, kus uuringud on näidanud, et muutused soolestiku mikrobioomis võivad mõjutada aju füsioloogilist, käitumuslikku ja kognitiivset funktsiooni.(11) Nii keisrilõige kui ka antibiootikumide kasutamine on sageli vältimatud, kuid toetades laste soolestiku tööd soolestiku sõbraliku toitumisega ja sobilike probiootikumidega, saame vähendada nendega seotud riske.

Autismispektri häirega lastel esineb seedetrakti sümptomeid sagedamini kui terve arenguga lastel.(12) Selle põhjuseks võib olla seedeensüümide madal tase, mis võib põhjustada halba seedimist ja toitainete imendumist,(13) mille tulemuseks on kesknärvisüsteemi jaoks oluliste mikrotoitainete, nagu tsink ja vask, madal tase.(13)

Reaktsioonid toidule on vaimse tervise probleemidega lastel tavalised. Ühes uuringus leiti, et üle 40% autistlikest lastest on toidu suhtes tundlikud.(14) Kõige sagedamini tuvastatud tundlikkus esineb nisu ja piimatoodete suhtes (15), mida sageli seostatakse nö soolestiku suurenenud läbilaskvusega.(16)

Kõrgenenud veresuhkru tase (kõrge süsivesikute ja suhkrusisaldusega toitumisest tingituna) võib mõjutada kognitiivset funktsiooni. Tüüpilised ilmingud on ajufunktsiooni vähenemine, tähelepanupuudulikkus ning õppimise ja mälu halvenemine.(17) Seega võime järeldada, et suhkru ja rafineeritud süsivesikute sisalduse vähendamine dieedis võib aitab parandada kognitiivset funktsiooni.

Põletik ja vaimne tervis

Põletik mängib vaimse tervise probleemide korral olulist rolli. Ühe pilootuuringu järgi esineb seos lapsepõlve trauma, oksüdatiivse stressi ja vaimse tervise sümptomite kujunemise vahel.(18) Oksüdatiivse stressi korral on kehas vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel tasakaalutus. Seetõttu võib mürkide vähendamine ja antioksüdantide suurendamine aidata vähendada oksüdatiivset stressi ja omakorda põletikku. Levinud toksiinid, mis võivad mõjutada kesknärvisüsteemi, on toidus leiduvad pestitsiidid,(19) õhusaaste,(20) raskemetallid, näiteks elavhõbe.(21)

Neurotransmitterite roll vaimse tervise juures

Neurotransmitterid on keemilised sõnumitoojad, mida närvisüsteem kasutab sõnumite edastamiseks. Nende häire võib põhjustada selliseid probleeme nagu depressioon ja ärevus. Ajus leidub mitmeid neurotransmittereid, kuid enim tuntud ja uuritud on serotoniin, dopamiin ja GABA (gamma-aminovõihape). Näiteks ATH-d seostatakse dopamiini häirega(22) ning sageli kaasneb sellega agressiivsus ja unehäired.

Üks tegur, mis võib mõjutada dopamiini regulatsiooni lastel, on tehnoloogia ja eriti videomängude laialdane kasutamine, kuna need võivad suurendada vajadust dopamiini suurendava käitumise järgi ja mõnikord tekitada sõltuvust. Liigne mängurlus võib kahjustada ka kognitiivset kontrolli, mõjutades negatiivselt und ja koolitööd ning uuringud on näidanud, et lapseeast saadik pidev videomängude mängimine võib süvendada ebatüüpilist ajufunktsiooni.(23) Teisest küljest võib traditsiooniline mäng nii eakaaslaste kui ka vanematega parandada aju struktuuri ja funktsiooni ning aidata reguleerida ka organismi stressireaktsiooni.(24) Uuringud on näidanud ka, et vestlus tõstab oksütotsiini (tekitab seotuse tunnet) taset, samas kui sõnumite saatmine võib suurendada kortisooli (stressihormoon) taset.(25) Tänapäeva ühiskonnas on tehnoloogia kasutamine vältimatu ja kui seda kasutatakse mõõdukalt, võib see olla ka kasulik. Näiteks saab hästi läbimõeldud haridus-rakenduste (appide) kasutamist täiskasvanu juuresolekul kasutada laste koolis õpitu tugevdamiseks.(26)

Serotoniini nimetatakse sageli õnnehormooniks ja see võib otseselt mõjutada lapse meeleolu. Trüptofaan on serotoniini tootmiseks vajalik aminohape. Ainult süsivesikutest koosnev eine suurendab trüptofaani kättesaadavust ja suurendab seega serotoniini tootmist ajus. Paljudel inimestel on halb tuju endorfiinide vabanemist stimuleerivate maitsvate rafineeritud süsivesikute-/rasvarikaste toitude söömise soodustajaks. Sellele järgneb kiire veresuhkru langus, mida on seostatud ärrituvusega.(27)

Oomega-3 uuringud näitavad, et ühe kindla rasvhappe (DHA – dokosaheksaeenhape) vaegus on korrelatsioonis muutunud õppimisvõimega ja puudulike neurotransmitteritega, mis võivad mõjutada mälu ja tunnetust.(28) Oomega-3 vaegus võib samuti kaasa aidata ATH-le, düsleksiale (lugemisraskused), düspraksiale ja ASD-le.(29,30)

Vaimse tervise probleemidega lapse toetamine

• Vaimse tervise probleemide vältimiseks tasub raseduse ajal tagada ema folaadi ja D-vitamiini tase ning piisav oomega-3 sisaldus toidus (kas toidu või toidulisandite kaudu).
• Toeta vajadusel lapse seedimist toidulisanditega – L-glutamiin, mis toetab sooleseina terviklikkust ja vähendab põletikku,(31) ja probiootikumid, eriti Lactobacillus rhamnosus, mis võib suurendada GABA(32,33) tootmist, toetades seeläbi lõõgastumist ja stressi vähendamist.(34)
• On näidatud, et oomega-3 lisandina tarbimine vähendab hüperaktiivsust ASD korral.(35,36) Head toiduallikad on munad, makrell, lõhe, linaseemned, tšiiaseemned ja Kreeka pähklid.
• D-vitamiini taseme kontrollimine iga kuue kuu tagant ja vajadusel selle varude täiendamine emulgeeritud D-vitamiini vormiga, mis soodustab imendumist.
• B-vitamiinid ja tsink – närvisüsteemi toetamiseks, koos magneesiumiga võib parandada sotsiaalset suhtlemist ja keeleoskust.(37)
• Regulaarsete väikeste portsjonite söömine, rafineeritud süsivesikute ja suhkru vähendamine ning kvaliteetset valku sisaldavate toitude söömine aitab reguleerida veresuhkru taset.
• Päris mängude soodustamine ja tehnoloogia kasutamise vähendamine.
• Rääkimisteraapiad või nõustamine võivad aidata lastel oma tundeid ja emotsioone läbi töötada.

Laste vaimne tervis on keeruline probleem. Loodame, et see artikkel annab sulle mõned mõtted oma laste heaolu toetamiseks. Vajaduse korral küsi kindlasti professionaalset abi näiteks perearstilt.

Tooted lapse ajutegevuse toetamiseks

Kasutatud allikad

1. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. (Tervise Arengu Instituut, 2019)
2. Roza SJ, Van Batenburg-Eddes T, Steegers EAP, et al. Maternal folic acid supplement use in early pregnancy and child behavioural problems: The Generation R Study. Br J Nutr. 2010;103(3):445-452. doi:10.1017/S0007114509991954
3. McGrath JJ, Féron FP, Burne THJ, MacKay-Sim A, Eyles DW. Vitamin D3 – Implications for brain development. Journal of Steroid Biochemistry and Molecular Biology. 2004;89-90(1-5):557-560. doi:10.1016/j.jsbmb.2004.03.070
4. Vinkhuyzen AAE, Eyles DW, Burne THJ, et al. Gestational vitamin D deficiency and autism-related traits: the Generation R Study. Mol Psychiatry. 2018;23(2):240. doi:10.1038/MP.2016.213
5. Landrigan PJ. What causes autism? Exploring the environmental contribution. Curr Opin Pediatr. 2010;22(2):219-225. doi:10.1097/MOP.0B013E328336EB9A
6. Winston R, Chicot R. The importance of early bonding on the long-term mental health and resilience of children. London J Prim Care (Abingdon). 2016;8(1):12. doi:10.1080/17571472.2015.1133012
7. Champagne FA, Francis DD, Mar A, Meaney MJ. Variations in maternal care in the rat as a mediating influence for the effects of environment on development. Physiol Behav. 2003;79(3):359-371. doi:10.1016/S0031-9384(03)00149-5
8. Wise J. Alarming global rise in caesarean births, figures show. BMJ. 2018;363:k4319. doi:10.1136/BMJ.K4319
9. Adriaenssens N, Coenen S, Versporten A, et al. European Surveillance of Antimicrobial Consumption (ESAC): outpatient antibiotic use in Europe (1997–2009). Journal of Antimicrobial Chemotherapy. 2011;66(suppl_6):vi3-vi12. doi:10.1093/JAC/DKR453
10. Wilson DC, Russell RK. Overview of paediatric IBD. Semin Pediatr Surg. 2017;26(6):344-348. doi:10.1053/J.SEMPEDSURG.2017.10.002
11. Wang HX, Wang YP. Gut Microbiota-brain Axis. Chin Med J (Engl). 2016;129(19):2373. doi:10.4103/0366-6999.190667
12. Frequency of Gastrointestinal Symptoms in Children with Auti… : Journal of Developmental & Behavioral Pediatrics. Accessed July 18, 2023. https://journals.lww.com/jrnldbp/Abstract/2006/04002/Frequency_of_Gastrointestinal_Symptoms_in_Children.11.aspx
13. Horvath K, Papadimitriou JC, Rabsztyn A, Drachenberg C, Tyson Tildon J. Gastrointestinal abnormalities in children with autistic disorder. Journal of Pediatrics. 1999;135(5):559-563. doi:10.1016/S0022-3476(99)70052-1
14. Horvath K, Perman JA. Autistic disorder and gastrointestinal disease. Curr Opin Pediatr. 2002;14:583-587. doi:10.1097/01.MOP.0000030221.71203.46
15. Lightdale JR, Hayer C, Duer A, et al. Effects of intravenous secretin on language and behavior of children with autism and gastrointestinal symptoms: a single-blinded, open-label pilot study. Pediatrics. 2001;108(5). doi:10.1542/peds.108.5.e90
16. de Magistris L, Familiari V, Pascotto A, et al. Alterations of the Intestinal Barrier in Patients With Autism Spectrum Disorders and in Their First-degree Relatives. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2010;51(4):418-424. doi:10.1097/MPG.0b013e3181dcc4a5
17. Razzak RA, Alshaiji AF, Qareeballa AA, Mohamed MW, Bagust J, Docherty S. High-normal blood glucose levels may be associated with decreased spatial perception in young healthy adults. PLoS One. 2018;13(6):e0199051. doi:10.1371/JOURNAL.PONE.0199051
18. Horn SR, Leve LD, Levitt P, Fisher PA. Childhood adversity, mental health, and oxidative stress: A pilot study. PLoS One. 2019;14(4). doi:10.1371/JOURNAL.PONE.0215085
19. Keifer MC, Firestone J. Neurotoxicity of Pesticides. http://dx.doi.org/101300/J096v12n01_03. 2008;12(1):17-25. doi:10.1300/J096V12N01_03
20. Babadjouni RM, Hodis DM, Radwanski R, et al. Clinical Effects of Air Pollution on the Central Nervous System; A Review. J Clin Neurosci. 2017;43:16. doi:10.1016/J.JOCN.2017.04.028
21. Bose-O’Reilly S, McCarty KM, Steckling N, Lettmeier B. Mercury Exposure and Children’s Health. Curr Probl Pediatr Adolesc Health Care. 2010;40(8):186. doi:10.1016/J.CPPEDS.2010.07.002
22. Sharma A, Couture J. A Review of the Pathophysiology, Etiology, and Treatment of Attention-Deficit Hyperactivity Disorder (ADHD). http://dx.doi.org/101177/1060028013510699. 2013;48(2):209-225. doi:10.1177/1060028013510699
23. Sugaya N, Shirasaka T, Takahashi K, Kanda H. Bio-psychosocial factors of children and adolescents with internet gaming disorder: a systematic review. Biopsychosoc Med. 2019;13(1). doi:10.1186/S13030-019-0144-5
24. Yogman M, Garner A, Hutchinson J, et al. The power of play: A pediatric role in enhancing development in young children. Pediatrics. 2018;142(3). doi:10.1542/PEDS.2018-2058/38649
25. Seltzer LJ, Prososki AR, Ziegler TE, Pollak SD. Instant messages vs. speech: hormones and why we still need to hear each other. Evol Hum Behav. 2012;33(1):42-45. doi:10.1016/J.EVOLHUMBEHAV.2011.05.004
26. Bozzola E, Spina G, Ruggiero M, et al. Media devices in pre-school children: the recommendations of the Italian pediatric society. Ital J Pediatr. 2018;44(1). doi:10.1186/S13052-018-0508-7
27. Benton D. Carbohydrate ingestion, blood glucose and mood. Neurosci Biobehav Rev. 2002;26(3):293-308. doi:10.1016/S0149-7634(02)00004-0
28. Sinclair AJ. Docosahexaenoic acid and the brain- what is its role? Asia Pac J Clin Nutr. 2019;28(4):675-688. doi:10.6133/APJCN.201912_28(4).0002
29. Antalis CJ, Stevens LJ, Campbell M, Pazdro R, Ericson K, Burgess JR. Omega-3 fatty acid status in attention-deficit/hyperactivity disorder. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2006;75(4-5):299-308. doi:10.1016/j.plefa.2006.07.004
30. McNamara RK, Carlson SE. Role of omega-3 fatty acids in brain development and function: Potential implications for the pathogenesis and prevention of psychopathology. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2006;75(4):329-349. doi:10.1016/J.PLEFA.2006.07.010
31. Coëffier M, Marion R, Ducrotté P, Déchelotte P. Modulating effect of glutamine on IL-1 β-induced cytokine production by human gut. Clinical Nutrition. 2003;22(4):407-413. doi:10.1016/S0261-5614(03)00040-2
32. Barrett E, Ross RP, O’Toole PW, Fitzgerald GF, Stanton C. γ‐Aminobutyric acid production by culturable bacteria from the human intestine. J Appl Microbiol. 2012;113(2):411-417. doi:10.1111/J.1365-2672.2012.05344.X
33. Shan Y, Man CX, Han X, et al. Evaluation of improved γ-aminobutyric acid production in yogurt using Lactobacillus plantarum NDC75017. J Dairy Sci. 2015;98(4):2138-2149. doi:10.3168/jds.2014-8698
34. Bravo JA, Forsythe P, Chew M V., et al. Ingestion of Lactobacillus strain regulates emotional behavior and central GABA receptor expression in a mouse via the vagus nerve. Proc Natl Acad Sci U S A. 2011;108(38):16050-16055. doi:10.1073/PNAS.1102999108/-/DCSUPPLEMENTAL
35. Amminger GP, Berger GE, Schäfer MR, Klier C, Friedrich MH, Feucht M. Omega-3 Fatty Acids Supplementation in Children with Autism: A Double-blind Randomized, Placebo-controlled Pilot Study. Biol Psychiatry. 2007;61(4):551-553. doi:10.1016/j.biopsych.2006.05.007
36. Bent S, Bertoglio K, Ashwood P, Bostrom A, Hendren RL. A Pilot Randomized Controlled Trial of Omega-3 Fatty Acids for Autism Spectrum Disorder. J Autism Dev Disord. 2011;41(5):545. doi:10.1007/S10803-010-1078-8
37. Mousain-Bosc M, Roche M, Polge A, Pradal-Prat D, Rapin J, Bali JP. Improvement of neurobehavioral disorders in children supplemented with magnesium-vitamin B6: I. Attention deficit hyperactivity disorders. Magnes Res. 2006;19(1):46-52.

Sulle võivad huvi pakkuda järgmised artiklid