Laste õppimise toetamine läbi liikumise

Laste õppimise toetamine läbi liikumise

Uue õppeaasta lähenemine paneb lapsevanemad ja nii lasteaia kui kooli õpetajad ilmselt mõtlema, kuidas last uuel kooli või lasteaia hooajal kõige paremini nii emotsionaalselt kui füüsiliselt toetada.

Seetõttu käsitleme laste aju arengut ning seda, kuidas kõige paremini toetada neid lapsi, kes ei “vasta ootustele” või “ületavad ootusi”, aga seda ärevuse ja käitumise muutumise hinnaga. Oma laste mõistmiseks ja seeläbi nende parimaks toetamiseks peame mõistma mõnda peamist füsioloogilist tegurit.

Aju ehitus

Aju koosneb peamiselt kolmest osast – suurajust, väikeajust ja ajutüvest.

Traditsiooniliselt on õppimist seostatud eranditult ajutegevusega. Suuraju on inimese aju põhiosa. Sellest ligikaudu meloni suurusest ajuosast saame juhiseid kõige kohta, mida vaja teha – sinna saabub keskkonnast teave, mis saadetakse suuraju kindlasse ossa. Suuraju jaguneb parem- ja vasakpoolkeraks.

Väikeaju asub aju tagumises osas ja on enamasti seotud liigutuste koordineerimisega. See tähendab, et see aju osa on äärmiselt oluline igapäevaste tahtele alluvate ülesannete, nagu kirjutamine, kõndimine jmt, tegemiseks. Need on ülesanded, mida tehakse eesmärgi ja kavatsusega. Kuid see aju osa on seotud ka mõnede vähem tahtele alluvate funktsioonidega, nagu tasakaal ja lihaste koordineerimine. Väikeaju moodustab umbes 10% aju massist, kuid sisaldab rohkem kui 50% neuronitest.

Ajutüvi, nagu nimigi ütleb, asub aju põhjas, ühendades suuraju seljaajuga. See kontrollib keha autonoomseid põhifunktsioone, nagu hingamine, neelamine, vererõhk, silmade pilgutamine jne.

Uuemad teadmised ajust

Vaatamata sellele, et väikeaju moodustab ainult umbes 10% aju massist, arvatakse, et see sisaldab rohkem kui 60% neuronitest.(1) Kuigi väikeajul on tohutu info töötlemise võime, eeldatakse, et väikeaju toimib väljaspool meie teadvuse taset. Eelmisel aastal avastasid neuroteadlased, et see mängib olulist rolli premeerimise reaktsioonides, mis kujundavad inimese motivatsiooni ja käitumist ning see avas uue vaatenurga väike- ja suuraju vahelisele suhtele.(2)

Uuringud näitavad, et suuraju ja väikeaju vahetavad teineteisega infot, mistõttu on nende koostööl oluline osa õppimises ja mälus ning võib olla isegi võti, kuidas selgitada geniaalset mõtlemist.(3)

Täiendavad tõendid, mis väikeaju kognitiivsetes funktsioonides osalemist toetavad, pärinevad mitmest allikast. Uuringud on tuvastanud, et väikeaju kahjustustega inimestel esineb suurema tõenäosusega tähelepanu ja lühiajalise mälu puudulikkus.(4) Samuti on leitud, et väikeaju aktiveerub, kui inimesed täidavad kognitiivseid ülesandeid.(5)

Kas me kõik oleme liikumise kaudu õppijad?

Kokkuvõtteks võib öelda, et sama aju osa, mis töötleb ja kontrollib liikumist, töötleb ka õppimist. Vaatamata sellele, et „mängu kaudu õppimise“ teooria on eksisteerinud aastakümneid, pole teadmine, et selline õppimisviis võiks olla kasulik kõigile lastele, mitte ainult neile, kes on veel oma akadeemilise ja sotsiaalsete kogemuste tee alguses, levinud.

On palju tõendeid, mis viitavad sellele, et sporti tegevatel lastel on spordist kasu ka akadeemilistes õpingutes (6) ning õppimise ajal liikumine toetab mälu ja info töötlemist.(7) See teooria selgitab, kuidas igapäevane treening, eriti enne kooli (8), aitab lastel klassiruumis paremini õppida.(9) Tõendid on niivõrd tugevad, et näiteks paljud Suurbritannia koolid on lisanud oma laste õppekavasse „igapäevase miili“ ja paljud pedagoogikateadlased viitavad sellele, et lühikesed treeningsööstud (10–15 minutit) tundide vahel võivad oluliselt mõjutada laste kognitiivseid võimeid. See on osutunud edukaks näiteks Soome koolides.(10)
See teooria võiks aidata selgitada miks lastele tihti toimib liikumise kaudu õppimine (kinesteetiline õppimine).

Teine liikumise ja õppimise seos tuleneb sellest, kuidas aju koliini toodab. On palju tõendeid, mis toetavad kolinergilise närviülekande mõju kognitiivsetele protsessidele ja mälule. On näidatud, et karnitiin tõstab aju atsetüülkoliini taset ja karnitiin on oluline element energiatootmises. Energia tootmine aga ilmselgelt suureneb füüsilise koormuse ajal. Sel viisil suurendab kolinergilise süsteemi aktiveerimine tähelepanu, õppimist ja mälu tugevnemist.(11)

See on väga huvitav seos, kui mõelda, kuidas lapsed, eriti tavapärase õppimisstiiliga hättajäävad lapsed, õpivad. See võib selgitada, miks mõnedel lastel korduvad liigutused aitavad kaasa keskendumisele, enne kui anname kiirelt hinnanguid ja klassifitseerime neid „närveerijateks“ ja „hajameelseteks“. (12)

Kuidas toitumine aitab õppimisele kaasa?

Kui mõtleme toitumisele, siis kuidas võiks see aidata lapsi, kes näivad klassiruumis hädas olevat? Kinesteetilise ja sensoorse mõjutamise kõrvale anname mõned nõuanded, kuidas toetada kognitsiooni ja aju arengut.

Lisaks laste toitumisalastele põhitõdedele, kuhu kuuluvad kvaliteetsed rasvad ja valgud, piiratud kogus rafineeritud suhkrut ja hea vedeliku tarbimine, toitained, millele keskenduda:

• Oomega-3 ja -6. Asendamatud rasvhapped on aju ja närvisüsteemi tervise jaoks üliolulised. Tähelepanuväärne on mainida, et aju koosneb peaaegu 60% rasvast.(13) On näidatud, et nii oomega-3 kui ka -6 asendamatute rasvhapete andmine parandab käelist osavust, pallioskuseid ja tasakaalu arengukoordinatsiooniga (düspraksilistel) lastel.(14) Samal ajal võib kuningakepiõli (mis sisaldab oomega-6-rasvhapet GLA-d) koos oomega-3-rasvhapetega parandada ATH, vaeglugemise ja arengukoordinatsiooni (düsleksia ja düspraksia) sümptomeid ning üldist ajukeemiat.14 Juhtivteadlane dr Alex Richardson on leidnud, et 500 mg EPA ja 50 mg GLA päevane annus võib olla kliiniliselt efektiivne õppimis-/kognitiivsete häirete all kannatavatele lastele.(15)
• Karnitiin võib kaitsta närvirakke oksüdatiivsete kahjustuste eest, eemaldades kahjulikud reaktiivsed hapniku osakesed(16), ja nagu eelnevalt mainitud, võib see olla oluline tegur aju tervisele olulise toitaine, koliini, tootmisel. Karnitiin on aminohape, mida leidub eriti palju loomsetes valkudes nagu punane liha, piimatooted, tursk, kana. Vegan allikate hulka kuuluvad tempeh, spargel, riis ja maapähklivõi.
• Tsink mängib rakkude jagunemisel otsustavat rolli, toetades kaasa laste kasvamist ja arengut, ning seda leidub rohkesti ajukoes. Puudus võib põhjustada häireid laste kognitiivses või motoorses arengus.(17) Tsingi lisamist asendamatute rasvhapete kõrvale on seostatud düsleksia paranemisega.(18) Tsingirikkad toiduallikad on punane liha, karbid, kikerherned, oad, India pähklid, kaer, kanep, kõrvitsaseemned ja tofu.
• L-teaniin on aminohape, mis teadaolevalt suurendab aju alfa-lainete tootmist.(19) See on seotud rahu ja lõõgastumisega. Samuti parandab see tähelepanuvõimet vaimsete ülesannete täitmisel (20) ja on tõhus une parandamisel ATH korral.(21)
• Fosfolipiidid, nagu letsitiin / fosfatidüülseriin ja koliin. Fosfatidüülseriin on fosfolipiid, mida leidub väga palju rakkudes, eriti närvikoes. See toetab rakkude voolavust, neurotransmitterite tööd ja atsetüülkoliini taset mälu ja üldist kognitiivset funktsiooni. See on asendamatu toitaine, mis tähendab, et selle peab saama toidust. Fosfatidüülseriini leidub näiteks rasvases kalas, krilliõlis, kanamaksas, vähesel määral ka munakollases ja sojas. Rikkalikumad on loomsed toiduained, mistõttu võib fosfatidüülseriinist vegan- ja taimetoitlastest toidulaual väheseks jääda. Üldiselt tuntakse seda „aju toitainena”,(22) kuna see võib parandada aju struktuuri kui ka parandada aju funktsiooni.
• Magneesium on kriitilise tähtsusega toitaine korralikult toimiva rakumembraanide fosfolipiidse kaksikkihi moodustamiseks.(23) Just see membraan võimaldab rakkude vahelist suhtlust. Magneesium on seotud närviülekandega ja uuringud viitavad tõsiasjale, et see võib vähendada depressiooni arenemise riski.(24)
  Head magneesiumi allikad on näiteks sojaoad, tume šokolaad, täisteraviljad, avokaado, lõhe, spinat, mandlid, maapähklid ja kõrvitsaseemned.

Tooted laste aju tegevuse ja vaimse tervise toetuseks

Kasutatud allikad

1. Herculano-Houzel S. Coordinated Scaling of Cortical and Cerebellar Numbers of Neurons. Front Neuroanat. 2010;4(MARCH). doi:10.3389/FNANA.2010.00012
2. Wagner MJ, Kim TH, Savall J, Schnitzer MJ, Luo L. Cerebellar granule cells encode the expectation of reward. Nature. 2017;544(7648):96. doi:10.1038/NATURE21726
3. Men W, Falk D, Sun T, et al. The corpus callosum of Albert Einstein‘s brain: another clue to his high intelligence? Brain. 2014;137(4):e268. doi:10.1093/BRAIN/AWT252
4. Silveri MC, Di Betta AM, Filippini V, Leggio MG, Molinari M. Verbal short-term store-rehearsal system and the cerebellum. Evidence from a patient with a right cerebellar lesion. Brain. 1998;121(11):2175-2187. doi:10.1093/BRAIN/121.11.2175
5. Cabeza R, Nyberg L. Imaging Cognition II: An Empirical Review of 275 PET and fMRI Studies. J Cogn Neurosci. 2000;12(1):1-47. doi:10.1162/08989290051137585
6. Hill LJB, Williams JHG, Aucott L, Thomson J, Mon-Williams M. How does exercise benefit performance on cognitive tests in primary-school pupils? Dev Med Child Neurol. 2011;53(7):630-635. doi:10.1111/J.1469-8749.2011.03954.X
7. Bidzan-Bluma I, Lipowska M. Physical Activity and Cognitive Functioning of Children: A Systematic Review. International Journal of Environmental Research and Public Health 2018, Vol 15, Page 800. 2018;15(4):800. doi:10.3390/IJERPH15040800
8. Hoza B, Smith AL, Shoulberg EK, et al. A Randomized Trial Examining the Effects of Aerobic Physical Activity on Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder Symptoms in Young Children. J Abnorm Child Psychol. 2015;43(4):655. doi:10.1007/S10802-014-9929-Y
9. Tomporowski PD, McCullick B, Pendleton DM, Pesce C. Exercise and children’s cognition: The role of exercise characteristics and a place for metacognition. J Sport Health Sci. 2015;4(1):47-55. doi:10.1016/J.JSHS.2014.09.003
10. Publications – PISA. Accessed July 21, 2023. https://www.oecd.org/pisa/publications/pisa-2018-results.htm
11. Power AE. Slow-wave sleep, acetylcholine, and memory consolidation. Proc Natl Acad Sci U S A. 2004;101(7):1795. doi:10.1073/PNAS.0400237101
12. Sarver DE, Rapport MD, Kofler MJ, Raiker JS, Friedman LM. Hyperactivity in Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder (ADHD): Impairing Deficit or Compensatory Behavior? doi:10.1007/s10802-015-0011-1
13. Essential fatty acids and human brain – PubMed. Accessed July 21, 2023. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20329590/
14. (PDF) Fatty acids in dyslexia, dyspraxia, ADHD and the autistic spectrum. Accessed July 21, 2023. https://www.researchgate.net/publication/228731622_Fatty_acids_in_dyslexia_dyspraxia_ADHD_and_the_autistic_spectrum
15. Richardson AJ. Clinical trials of fatty acid treatment in ADHD, dyslexia, dyspraxia and the autistic spectrum. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2004;70(4):383-390. doi:10.1016/j.plefa.2003.12.020
16. Lovell MA, Xie C, Xiong S, Markesbery WR. Protection against amyloid beta peptide and iron/hydrogen peroxide toxicity by alpha lipoic acid. Journal of Alzheimer’s Disease. 2003;5(3):229-239. doi:10.3233/JAD-2003-5306
17. Black MM. The Evidence Linking Zinc Deficiency with Children’s Cognitive and Motor Functioning. J Nutr. 2003;133(5):1473S-1476S. doi:10.1093/JN/133.5.1473S
18. Grant ECG, Howard JM, Davies S, Chasty H, Hornsby B, Galbraith J. Zinc deficiency in children with dyslexia: Concentrations of zinc and other minerals in sweat and hair. Br Med J. 1988;296(6622):607-609. doi:10.1136/bmj.296.6622.607-a
19. Kobayashi K, Nagato Y, Aoi N, et al. Effects of L-Theanine on the Release of .ALPHA.-Brain Waves in Human Volunteers. Nippon Nogeikagaku Kaishi. 1998;72(2):153-157. doi:10.1271/NOGEIKAGAKU1924.72.153
20. Lardner AL. Neurobiological effects of the green tea constituent theanine and its potential role in the treatment of psychiatric and neurodegenerative disorders. Nutr Neurosci. 2014;17(4):145-155. doi:10.1179/1476830513Y.0000000079
21. The effects of L-theanine (Suntheanine®) on objective sleep quality in boys with attention deficit hyperactivity disorder (ADHD): a randomized, double-blind, placebo-controlled clinical trial – PubMed. Accessed July 21, 2023. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22214254/
22. Zhang Y, Yang L, Guo L. Effect of phosphatidylserine on memory in patients and rats with Alzheimer’s disease. Genetics and Molecular Research. 2015;14(3):9325-9333. doi:10.4238/2015.August.10.13
23. Schultz ZD, Pazos IM, McNeil-Watson FK, Lewis EN, Levin IW. Magnesium Induced Lipid Bilayer Microdomain Reorganizations: Implications for Membrane Fusion. J Phys Chem B. 2009;113(29):9932. doi:10.1021/JP9011944
24. Derom ML, Sayón-Orea C, Martínez-Ortega JM, Martínez-González MA. Magnesium and depression: a systematic review. http://dx.doi.org/101179/1476830512Y0000000044. 2013;16(5):191-206. doi:10.1179/1476830512Y.0000000044

Sulle võivad huvi pakkuda ka järgmised artiklid