Milline on sinu D-vitamiini vajadus?
Umbkaudu 1 miljardil inimesel maailmas on D-vitamiini puudus. Seega räägitakse viimasel ajal väga palju D-vitamiini manustamise vajadusest toidulisandina ning D-vitamiini kasulikest omadustest. Samas liigub väga palju erinevat infot selle kohta, kui palju täpsemalt tuleks D-vitamiini võtta.
Enam ei räägita D-vitamiinist ainult seoses luude tugevuse ja kaltsiumi imendumisega. Kuna see vitamiin toimib kudedes hormoonina, seostavad paljud uurimused D-vitamiini defitsiidiga mitmete tänapäeva tsivilisatsiooni tõbede sümptomeid, nagu näiteks lihaste nõrkus, raskustunne jalgades, krooniline lihaste ja/või luude valulikkus, kurnatus või kergesti väsimine, sagedased infektsioonid, depressioon. D-vitamiini puudus võib olla kõigil, kellel esinevad ebaselgetel põhjustel lihase-, liigese-ja luuvalud, fibromüalgia või kroonilise väsimuse sündroom, krooniline valu, k.a. migreenivalu. Selle vitamiini defitsiit soodustab organismis autoimmuunprotsesside teket. Öeldakse, et D-vitamiini mõju on nii keeruline, et me ei tea ühegi haiguse tegelikku olemust enne, kui oleme kõrvaldanud D-vitamiini vaeguse.
D-vitamiini puudus
Päikese käes viibimine on kõige kindlam viis normaalset D-vitamiini taset säilitada, kuid kahjuks veedame palju aega siseruumides, kasutame päikesekreemi ning katame end riietega, mis varjavad keha päikesekiirguse eest. Talvekuudel tuleb Eestis päike välja väga harva ja see ei ole piisavalt intensiivne, et käivitada D-vitamiini tootmist kehas, seda isegi juhul, kui veedame aega igapäevaselt õues, nii et nägu ja labakäed on katmata.
Päikese käes viibides läbib UVB kiirgus nahapinda ja käivitab seal D-vitamiini sünteesi. Teatud määral sisaldavad D-vitamiini ka mõningad toiduained, kuid arvestatava D-vitamiini annuse saamiseks tuleks enamusi neid toiduaineid süüa väga suures koguses. Päevase vajaliku D-vitamiini koguse (10 mcg (400 iu)) saame kätte 100 g lõhest, 6 munast, 1250 g D-vitamiiniga rikastatud kohupiimapastast või juues 1,25 l rikastatud piima.
Talvekuudel oktoobrist aprillini on päevase D-vitamiini annuse kättesaamiseks parim tarvitada toidulisandeid.
Kui palju tuleks D-vitamiini manustada?
Eesti ametlike toitumissoovituste kohaselt (on soovituslikuks päevaseks annuseks lastel ja täiskasvanutel 10 mcg (400 iu) ning vanemaealistel (al 61. eluaastast) 20 mcg (800 iu) päevas. Selline D-vitamiini kogus on organismile hädavajalik miinimum, millest vähem tarbides on suurem risk osteoporoosi ja teiste krooniliste haiguste kujunemiseks.
Optimaalse hea tervise säilitamiseks on mõistlik tarbida D-vitamiini veidi suuremas koguses. Kui inimesel esineb D-vitamiini puudus (D-vitamiini tase on alla 75 nmol/L, tuleks manustada 2000-4000 iu D-vitamiini päevas vähemalt kolme kuu jooksul ja seejärel teha kordusanalüüsid. Mõned uuringud on näidanud, et seerumi kaltsidiooli tase (kehas moodustuv D-vitamiini vorm, [25(OH)D]), mida toodetakse maksas) ei tõuse enne 3-4 kuud lisandite manustamist, seega ei pruugi lühiajaline D-vitamiini tarbimine taset korrigeerida.
Ülekaalulised ja need, kes tarvitavad glükokortikoide või teatud ravimeid, võivad vajada D-vitamiini 2-3 korda kõrgemas annuses (6000-10 000 iu pävas). Tavaliselt ei esine kõrgemas annuses D-vitamiini tarbimisega erilisi riske. Euroopa toiduohutusameti andmetel on päevane maksimaalne ohutu annus täiskasvanutel 4000 iu (100 mcg) ning lastel 2000 iu (50 mcg). Kõrges annuses D-vitamiini kestva manustamisega tuleks olla ettevaatlik iseäranis siis, kui eelnevalt ei ole tehtud vereanalüüse puuduse määramiseks. Nimelt võib liialt kõrge D-vitamiini tase põhjustada kaltsiumi ladestumist veres ja probleeme neerudega, harvadel juhtudel ka surma.
Kui on saavutatud optimaalne D-vitamiini tase vahemikus 100-150 nmol/L, on soovitatav igapäevane D-vitamiini taseme säilitamiseks mõeldus annus 1000-2000 iu.
Kõik toidulisandid ei ole võrdsed
D-vitamiini saadakse tavaliselt lambavilla lanoliinist, tursamaksast või taimedest (D2-vormis). Uuemad tehnoloogiad võimaldavad D3-vitamiini toota ka samblikest . Nii D2- kui ka D3-vorm on keha jaoks hea omastatavusega – uuringud ei ole lõplikult kinnitanud ühe või teise vormi eelist teise ees. Samas on leitud, et suurtes annustes on D2-vorm vähem efektiivne ning sellega seotud riskid üleannustamise korral on kõrgemad.
Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, on seda mõistlik manustada õlitilkade või -kapslitena. Jälgida tasuks ka seda, millist õli sisaldavad D-vitamiini tilgad. Eesti turul leidub praegu D3-vitamiini tilku nii kookos-, oliivi-, kui ka kanepiõli baasil. Kanepiõli puhul tuleks silmas pidada, et tegemist on kergesti rääsuva rasvaga, mida peab hoidma külmikus ning paari kuu jooksul ära tarbima. Kookos- ja oliiviõli on seevastu stabiilsemad ning neid võib enamasti säilitada ka toatemperatuuril.
Biomulsion D – meeldiva maitsega D3-vitamiin kogu perele!
- Hea imenduvusega D3-vitamiin, mis sisaldab 25 mcg (1000 iu) ühes tilgas
- Meeldiva puuviljamaitsega
- Ideaalne neile, kellel on raskusi tablettide ja kapslite neelamisega
- Parima imendumise tagamiseks emulgeeritud*
- 10 ml pudel sisaldab umbes 367 tilka – väga hea hinna ja kvaliteedi suhe
*Emulgeerimine tähendab rasvaosakeste väiksemateks osakesteks lagundamist. Emulgeerimise tehnoloogia abil suureneb märgatavalt rasvlahustuvate vitamiinide omastamine õlidest. Seetõttu väheneb ka rasvade „õlisus“ – me lisame looduslikke puuviljakontsentraate, et parandada maitset. See tähendab, et BioMulsion D ei ole mitte üksnes parema omastatavusega, vaid ka suurepärase maitsega!
Kasutatud allikad:
Cranney C, Horsely T, O’Donnell S, Weiler H, Ooi D, Atkinson S, et al. Effectiveness and safety of vitamin D. Evidence Report/Technology Assessment No. 158 prepared by the University of Ottawa Evidence-based Practice Center under Contract No. 290-02.0021. AHRQ Publication No. 07-E013. Rockville, MD: Agency for Healthcare Research and Quality, 2007. [PubMed abstract]
Heaney, R.P., Davies, K.M, Chen, T.C., Holic, M.F. and Barger-Lux, M.J. (2003). Human serum 25-hydroxycholecalciferol response to extended oral dosing with cholecalciferol. American Journal of Clinical Nutrition, 77 (1), 204-210.
Holic, M.F., Binkley, N.C., Bischoff-Ferrari, H.A., Gordon, C.M., Hanley, D.A., Heaney, R.P., Murad, M.H and Weaver, C.M (2011). Evaluation, treatment, and prevention of vitamin D deficiency: an Endocrine Society clinical practice guideline. Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism, 96, 1911-1930.
Eesti riiklikud toidusoovitused 2016. Eesti riiklike toitumissoovituste uuendamise koosoleku protokoll http://www.terviseinfo.ee/images/Protokoll_soovitused_09.05.2016_13_paneelkoosolek.pdf
Soram Khalsa “D-vitamiini revolutsioon“Tallinn 2009
Tervise Arengu Instituut. D-vitamiin ehk kolekaltsiferool http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/d-vitamiin