Kõikuv energiatase - kas energiavarude lõppemises on süüdi stress?
Mõnikord tundub, et energia regulatsiooniga ei ole kõik korras. Näiteks kui inimene on väsinud siis, kui peaks olema ergas - hommikuti üles tõustes või pealelõunal.
Väsimustunnet võib defineerida kui vajadust puhata või magada. Väsimus võib tekkida igapäevaselt une ja ärkveloleku normaalse tsükli raames. Me peaksime olema üles ärgates ja päeva jooksul energilised, et oma ülesannetega hakkama saada ning õhtu jooksul ära väsima, et end uinumiseks ette valmistada. Uni on kuldne aeg organismi väljapuhkamiseks ja parandamiseks, see on hädavajalik keha ja vaimu taastamiseks, et valmistuda järgneva päeva toimetusteks.i,ii Kui meie energiatootmise mehhanism sellest looduslikust rütmist kõrvale kaldub, võime päeva jooksul erinevatel aegadel hakata end väsinuna tundma ning see väsimus võib olla ka pidev.
Energiataset võivad mõjutada paljud faktorid, näiteks probleemid kilpnäärmega, kroonilise väsimuse sündroom või neerupealiste kurnatus, mis võib kaasa tuua pikaajalise väsimuse. Toome välja mõned põhilised faktorid, mis võivad energiat vähendada.
Stress
Inimkeha ei ole loodud pikaajalise vaimse, emotsionaalse või füüsilise stressiga hakkama saama ilma, et sellel oleks tagajärgi. Kui inimene on kogu aeg stressis, võib tulemuseks olla pidev väsimus. Pikaajaline stress tühjendab keha energiatootmiseks vajalikest vitamiinidest (B-vitamiinid ja magneesium), eriti juhul, kui inimene ei saa neid toiduga piisavalt. Ärevus, mis tihti stressiga kaasneb, võib veelgi enam stressivastust üle stimuleerida, mille tulemusel suureneb ka toitainete puudus. See omakorda soodustab madala energiataseme ning ärevuse teket, tuues endaga kaasa nõiaringi. Pikaajaline stress ja ärevus võivad kaasa tuua kõrge kortisoolitaseme, mis häirib und ning tekitab unepuudusest tingitud väsimust.
Mõnedel inimestel on geneetiline eelsoodumus stressi sattuda ja ärevaks muutuda. Variatsioon geenis nimega ‘GAD’ võib põhjustada olukorra, kus stressiga seotud keemilisi sõnumitoojaid ei muudeta piisaval määral rahustavateks, mis toob endaga kaasa kõrgema stressitaseme.iii Teistel inimestel võib esineda geenivariant, mille tulemusel ei alane stressihormoonide tase piisavalt kiiresti (COMT). iv,v,vi Nendel inimestel võib olla tarvis spetsiifilist toetust elustiili ja toitainete osas, et nad saaksid stressitekitavate olukordadega paremini kohaneda ning et see ei mõjutaks nii väga nende energiataset.
Põletik
Põletik on loomulik osa meie immuunvastusest ja see on väga oluline immuunsüsteemi ähvardavate ohtudega toimetulekuks. See on loodud olema ajutine ja akuutne. Kroonilist stressi,vii unehäireid viii ja kehva toitumist (vaata altpoolt) seostatakse varjatud ja krooniliste põletikega, mis võivad samuti meie energiataset mõjutada. Põletikel võib olla negatiivne mõju meie energiatasemele, kuna need põhjustavad oksüdatiivset stressi ja võivad kahjustada mitokondreid (meie peamisi energiatootmise keskusi), mille tõttu väheneb energia toomine ja väheneb meie energiatase.
Soolestiku tervis
Kehva soolestiku tervise, näiteks ärritatud soole sündroomi, soolestiku läbilaskvuse (nn. lekkiva soole) või koliidi korral võib seedimine ja toitainete imendumine olla häiritud. Selle tulemusel võib jääda organismis puudu teatud kofaktoritest, mida on vaja energiatootmiseks oluliste ensüümide tootmiseks, näiteks vitamiinid B1, B2, B3, B5, B12 ja magneesium. Pidev stress ning soolepõletik võib samuti tuua kaasa oluliste bioloogiliste funktsioonide, sealhulgas seedimise,ix kehvema toimimise, mis omakorda mõjutab toitainete imendumist ja energiatootmist.
Toitumine
Süsivesiku- ja suhkrurikaste toitude tarbimine võib otseselt kaasa tuua veresuhkru tasakaalutuse. Kui selliseid toite palju süüa, tõuseb veresuhkur järsult ning seejärel langeb. See langus võib kaasa tuua väsimuse, mis omakorda suurendab isu magusate ja süsivesikurikaste toitude järgi. Lisaks võib teatud toitainete puudus samuti energiatasemele kehvasti mõjuda. Toitainete puudus võib tulla seedeprobleemidest, puu- ja köögiviljade, seemnete, pähklite ja kvaliteetsete valkude vähesest tarbimisest – need toidud sisaldavad rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid, mida on energiatootmiseks vaja.
Energiataseme tõstmiseks on mitmeid soovitusi toitumise ja elustiili osas, mida tasuks proovida:
- Stressi aitab vähendada aja maha võtmine – proovi näiteks mediteerimist, jalutamist ja teadvelolekut parandavaid tegevusi.
- Tee oma unerežiim korda – muuda harjumuseks see, et lähed varem voodisse ja väldid õhtuti sinist valgust, vähendades aega, mida veedad erinevate ekraanide nagu TV ja mobiiltelefonide taga, kuna see võib und häirida.
- Vähenda erinevate stimulantide tarbimist nagu kofeiin, kuna see võib soodustada kortisooli tootmist ja õhtust erksust, mis võib und häirida.
- Toitumine – tarbi vähesel määral rafineeritud süsivesikuid, rohkem köögivilju ja valgurikast toitu.
- Et vähendada stressitaset, võid proovida toidulisandit, mis sisaldab rahustavaid toitaineid. võib olla kasulik, kuna see suurendab GABA tootmist – see on neurotransmitter, mida seostatakse rahuliku ja lõõgastunud seisundiga. Magneesium aitab meil toime tulla stressiga ja und parandada. Eriti kasulik võib olla , kuna aminohape tauriin aitab parandada GABA toimimist ajus
- aitavad suurendada energiataset, eriti B2, B3 ja B5-vitamiin. Kasu võib olla ka , mis on looduslik adaptogeen. Et veresuhkrutaset tasakaalustada, võib proovida ka , magneesiumi, kaneeli ja B3-vitamiini.
- ja aitavad soolestikus tekkivaid põletikke vähendada ning tagavad selle, et tarbitud toit soolestikust ka imenduks
- (iseäranis neis sisalduval EPA’l ja DHA’l) on põletikuvastased ja antioksüdantsed omadused,x,xi mis aitavad toita närvirakkexii,xiii ning parandada kahjustunud ajurakkexiv
Ei ole vahet, milline on sinu energiatootmise muster – kas oled kogu aeg väsinud või ainult vahepeal – igal juhul tasub toetada organismi kui tervikut, et eemaldada faktorid, mis sinult energiat röövivad. See võib olla väga oluline selleks, et pikemas perspektiivis oma energiavarud taastada.
Ole kursis uusimate terviseuudiste ja parimate pakkumistega liitudes meie uudiskirjaga:
Seotud tooted
Allikad
i Ferrell JM, Chiang, JYL. Circadian rhythmns in liver metabolism and disease. Acta Pharmaceutica Sinica B. 2015; 5 (2): 113-122
ii Reiter RJ et al. Melatonin as an antioxidant: biochemical mechanis,s and pathophysiological implications in humans. Acta Biochim Pol. 2003; 50 (4): 1129-46
iii Lange MD et al. Glutamic acid decarboxylase 65: a link between GABAergic synaptic plasticity in the lateral amygdala and conditioned fear generalization. Neuropsychopharmacology. 2014; 39 (9): 2211-20.
iv Botiglieri T. S-Adenosyl-L-methionine (SAMe): from the bench to the bedside—molecular basis of a pleiotrophic molecule. Am J Clin Nutr. 2002; 76 (5): 1151S-1157S.
v Hettema JM et al. COMT contributes to genetic susceptibility shared among anxiety spectrum phenotypes. Biol Psychiatry. 2008; 64(4): 302–10.
vi Tsao D et al. Structural mechanisms of S-adenosyl methionine binding to catechol O-methyltransferase. PLoS One. 2011; 6 (8): e24287
vii Kukkonen et al. High intestinal IgA associates with reduced risk of IgE-associated allergic diseases. Pediatr Allergy Immunol. 2010; 21: 67-73.
viii Morris et al. Sleep Quality and Duration are Associated with Higher Levels of Inflammatory Biomarkers: the META-Health Study. Circulation. 2010; 122: A17806.
ix Lu LF et al. Foxp3-dependent microRNA155 confers competitive fitness to regulatory T cells by targeting SOCS1 protein. Immunity. 2009; 30 (1): 80-91.
x Hossain et al. Antioxidative effects of docosahexaenoic acid in the cerebrum versus cerebellum and brainstem of aged hypercholesterolemic rats. J Neurochem. 1999; 72: 1133-8.
xi Calon et al. Docosahexaenoic acid protects from dendritic pathology in an Alzheimer’s disease mouse model. Neuron. 2004; 43: 633-45.
xii De Caterina et al. The omega-3 fatty acid docosahexaenoate reduces cytokine-induced expression of proatherogenic and proinflammatory proteins in human endothelial cells. Arterioscler Thromb. 1994; 14: 1829-36.
xiii Simopoulos. Omega-3 fatty acids in inflammation and autoimmune diseases. J Am Coll Nutr. 2002; 21: 495-505.
xiv Calder et al. Inflammatory disease processes and interactions with nutrition. British Journal of Nutrition. 2009; 101 (S1): S1-S45.
