Nahk on meie keha suurim organ, mille peamine ülesanne on kaitsta meid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest – UV kiirgus, kemikaalid, kahjulikud mikroobid. Tegu on keeruka ja mitmekülgse organiga, mis mängib olulist rolli meie tervise ja heaolu säilitamisel.
Nahahaigused nagu akne, psoriaas, kihelus (selge põhjuseta sügelus), atoopiline dermatiit (ekseem), tselluliit ja melanoom (nahavähk), kujutavad The Global Burden of Disease Study andmetel rahvatervisele märkimisväärset koormust kogu maailmas. Mitmed nahahaigused, sealhulgas naha seenhaigused ja akne vulgaris, olid 2010. aastal kümne kõige levinuma haiguse hulgas.1 Need võivad avaldada tõsist mõju nii meie füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Uuringutes on leitud, et raske aknega noortel täiskasvanutel on enam enesetapumõtteid.2 Seega on hädavajalik leida ühiselt nendele probleemidele tõhusaid lahendusi.
Naha peale mõtlemegi tavaliselt, kui meil on mõni nahahaigus või mõni iluviga, laik või lööve. Tavaliselt on esimene mõte nahka määrida kreemiga või iluviga meigiga varjata. Kuid see ei pruugi alati olla meie naha tervise seisukohalt optimaalne lahendus. Selles artiklis toome välja peamised keha tasakaalutused, mis võivad nahka negatiivselt mõjutada ning räägime sellest, kuidas saame neid tasakaalutusi toitumise ja elustiili abil toetada ehk kuidas toetada nahka seestpoolt väljapoole.
Naha ehitus ja funktsioonid
Nahal on kaks peamist kihti:
- Epidermis: see on naha kõige välimine kiht, mis sisaldab keratiini tootvaid rakke. Keratiin on valk, mis tugevdab ja tihendab nahka, muutes selle vastupidavaks ja kaitsevaks. Epidermisel puudub otsene verevarustus, sõltudes toitainete kätte saamiseks täielikult koevedelikust ja lümfisüsteemist.
- Dermis: pärisnahk on rikkalik kollageeni- ja elastiinikiudude poolest, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Dermises asuvad ka närvilõpmed, mis vastutavad naha tundlikkuse eest ja veresooned, mille kaudu liiguvad toitained dermisesse, samas kui jääkaineid eemaldatakse koevedeliku kaudu lümfisüsteemi.
Naha kaitsefunktsioonid
Nahk kaitseb meid mitmel viisil:
- Füüsiline barjäär: Naha keratiinikiht ja lipiidid takistavad mikroobide ja kemikaalide tungimist kehasse.
- Immuunsüsteemi tugi: Nahk toodab immuunsüsteemi jaoks olulist D-vitamiini. D-vitamiini süntees toimub siis, kui nahk puutub kokku päikese ultraviolettkiirtega.
- Kaitse UV-kiirguse eest: Nahk toodab melaniini, mis kaitseb rakkude DNA-d ultraviolettkiirte eest. Melaniini kogus nahas sõltub geneetikast (heleda, tedretäppidega nahaga inimestel on seda oluliselt vähem) ja päikese käes viibimise ajast.
Naha toitmine – naha tervise jaoks olulised toitained
Esmalt peame tagama, et meie kehal on olemas kõik toitained, mis on vajalikud tugeva ja vastupidavad naha terviseks ja paranemiseks:
C-vitamiin on oluline kollageeni sünteesi jaoks
C-vitamiin suurendab kollageeni tootmist, toimides kollageeni tootvate hüdroksülaasi ensüümide kofaktorina.3,4 Kuna puu- ja köögiviljade vähene tarbimine on läänelikus toitumises tavaline, võib meie toit sisaldada vähe C-vitamiini. Lisaks võivad C-vitamiini taset aktiivselt kahandada sellised tegurid nagu stress ja suitsetamine. Seetõttu võib C-vitamiini tarbimine toidulisandina olla oluline. C-vitamiin on ka võimas antioksüdant.5 Antioksüdandid võivad ära hoida ja kaitsta meie nahka UV kahjustuse eest, mis otseselt mõjutab naha tervist, soodustades kollageeni lagundamist.6 Teised kasulikud antioksüdandid on E-vitamiin ja samuti flavonoidid nagu hesperidiin ja rutiin.
Tsink toetab naha terviklikkust, tugevdades naha kaitsekihti7
Tsingile viidatakse mõnikord ka kui „mineraalsele antioksüdandile“ tänu selle võimele leevendada põletikku ja soodustada paranemist.8 Tsink mängib rolli ka meie immuunsüsteemi toetamisel, seega võib see olla kasulik neile, kel on allergilist tüüpi nahahaigused nagu ekseem, aga ka akne või rosaatsea.9 Toiduainetest on tsingi allikateks liha, koorikloomad, oad ja kaunviljad ning seemned ja pähklid. Sarnaselt C-vitamiiniga toimib ka tsink kollageeni sünteesi kofaktorina10
Kollageen on meie kehas kõige rikkalikumalt leiduv valk
moodustades kehavalkudest umbes 25–35%. Kollageen annab nahale terviklikkuse ja elastsuse ning selle tootmine väheneb vananedes. Kollageeni tootmist võivad mõjutada ka muud tegurid, näiteks suitsetamine, kõrge suhkrusisaldusega toitude tarbimine ja UV-kiirgus. Need tegurid võivad ka kollageenikiude kahjustada. Kollageeni tootmiseks kasutatakse kõige enam aminohapet glütsiini, mida leidub loomsetes valkudes, munavalgetes, kalas, pähklites ja seemnetes. Seetõttu võib valkude vähene tarbimine märkimisväärselt mõjutada ka kollageeni sünteesi ja seega ka naha üldist tervist. Kollageeni tarbimine toitudest nagu orgaaniline kondipuljong ja merekollageeni (pärit kalast) sisaldavad toidulisandid võivad olla nahale heaks lisatoetuseks. Merekollageen ehk hästi uuritud peptaanvorm koosneb peamiselt I tüübi kollageenist, mis sarnaneb suuresti inimese kollageeniga ja imendub kergesti soolestiku seina kaudu.11 Mõned uuringud on näidanud, et kollageeni lisandid, eriti sellised, mis sisaldavad rohkelt I tüübi kollageeni võivad parandada naha elastsust, niiskustaset12 ning potentsiaalselt ka vähendada peeneid kortsusid ja ennetada nende teket.13
A-vitamiin ja nukleotiidid
aitavad organismil moodustada uusi kudesid.14
Asendamatud rasvhappednagu oomega-3 ja oomega-6
on vaja meie rakumembraanide15 struktuuri säilitamiseks, võivad toetada naha tervist, toetades rasu tootmist ja pakkudes immuunkaitset. Toidust saame neid olulisi rasvhappeid näiteks rasvastest kaladest (näiteks lõhe, makrell, anšoovised, sardiinid ja heeringas), tšiia- ja linaseemnetest, Kreeka pähklitest. Nende toitude vähene tarbimine võib olla seotud naha kuivusega. Oomega-rasvhapete lisamine võib avaldada kasulikku mõju naha tervisele, eriti põletikuliste haiguste puhul nagu ekseem16 ja psoriaas.17 Täpsemalt võib kurgirohuõli, mis on oomega-6 allikas, kasutamine vähendada ekseemiga naha puhul põletikku, kuivust ja sügelust.18,19
Hüaluroonhape
Kui sul on kuiv nahk võib tegu olla hüaluroonhappe puudusega. See on viskoosne aine, mida leidub erinevat tüüpi sidekoes nagu näiteks nahas ja kõhres. Seda leidub ka sünoviaalvedelikus, kus see aitab liigeseid „õlitada” ja hõõrdumist vähendada. Nahas niiskuse taseme tagamisel on hüaluroonhappel oluline roll.20 Hüaluroonhape asub epidermises (naha välimine kiht) ja osaleb vee reguleerimises, kontrollides kehast eralduva vee kogust. Hüaluroonhappe täiendava võtmine lisandina võib vähendada kortse, parandades märkimisväärselt naha sära ja elastsust.21 Lisaks on teadusuuringutest leitud, et see on kasulik naha niiskustaseme suurendamisel inimeste puhul, kel on kuiv nahk.22
- C-vitamiin ja tsink on kollageeni sünteesi kaasfaktorid.23
- Merekollageeni sisaldavad toidulisandid võivad toetada naha tervist. Mõned uuringud on näidanud, et kollageeni lisamine, eriti I tüüpi kollageeni, võib parandada naha elastsust 24 ja potentsiaalselt ennetada ka kortsude teket.26
- Asendamatud (eelkõige oomega-3 ja -6 ) on vaja meie rakumembraanide27 struktuuri säilitamiseks. Terved ja toimivad rakumembraanid on naha struktuuri jaoks üliolulised.
Saame nahka veelgi toetada, tarbides kibuvitsamarju, mis soodustavad kollageeni sünteesi,27hüaluroonhapet, millel on naha niiskuse taseme hoidmisel oluline roll 28,29 ja laia toimespektriga antioksüdante (nt E-vitamiin ), mis kaitsevad nahka oksüdatiivsete kahjustuste eest 30,31 (nt päikesevalgus).
Kaitse oma nahka – nahale kahjulikud tegurid
Päikese käes viibimine on üks suurimaid ohte meie nahale. Arvatakse, et kuni 90% naha vananemisest on põhjustatud just päikesest. Päikese käes viibimine tekitab DNAd kahjustavaid vabu radikaale, muudab naha õhemaks, kiirendab kollageeni ja elastiini degeneratsiooni ning mõjutab seeläbi naha paranemisvõimet.
Antioksüdantsed toitained on naha tervise jaoks olulised, kuna pakuvad kaitset vabade radikaalide tekitatud kahjustuste eest. C-vitamiinikasutab keha laialdaselt ja see ei toata ainult kollageeni tootmist, vaid toimib ka otseselt antioksüdandina. Veel on nahale eriti kasulik antioksüdantsete omadustega karotenoid astaksantiin. Astaksantiini leidub roosades mereandides, näiteks lõhes ja krevettides, ning see mitte ainult ei tee kahjutuks vabu radikaale (aidates seeläbi kaitsta kollageeni vananemist kiirendavate kahjustuste eest), vaid on leitud, et see vähendab ka päikese käes viibimise mõju, sealhulgas naha lõtvumist ja kortsude teket. Teiste oluliste antioksüdantsete toitainete hulka kuuluvad vitamiinid A ja E ning mineraalained tsink ja seleen.
Tugevast päikesest hoidumine on naha kaitsmise võti, kuid ei tasu unustada, et D-vitamiini tootmiseks on nahal tarvis ka teatud määral kokkupuudet päikesega. Seega ära varja end päikese eest pidevalt.
Ära unusta, et mitte ainult päikese UV-kiired ei kahjusta nahka – meie digiseadmetest tulev sinine valgus ehk High Energy Visible (HEV-valgus) valgus tungib samuti sügavale nahka ning kahjustab seda.
Naha tervist mõjutavad ka suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, äärmuslikud temperatuurid, unepuudus ja vale toitumine.
Kuidas mõjutab alkohol naha tervist?
Alkohoolsed joogid sisaldavad sageli sulfiteid
(nt punane vein), mille suhtes paljud on tundlikud ja mis võivad põhjustada näo punetust.43 See võib omakorda süvendada olemasolevate näonahahaiguste, näiteks akne ja rosaatsea, sümptomeid. Tundlikkus sulfitite suhtes tuleneb sageli vähenenud võimest neid detoksifitseerida, mis sõltub sulfitoksüdaasi (SUOX) ensüümi aktiivsusest või molübdeeni vähesest tarbimisest.44,45
Alkoholi detoksifikeerimisvõime vähenemine
võib üldiselt muuta inimese veelgi haavatavamaks alkoholi negatiivse mõju suhtes nahale ja kehale tervikuna. Tihti soodustab seda selliste oluliste toitainete puudus, mida on vaja detoksifikatsiooniprotsessis oluliste ensüümide tööks, nt tsink, B2-, B3 vitamiinid, magneesium ja molübdeen. Puuduse teket võib soodustada krooniline stress ja alkoholi tarvitamine.
Alkohol suurendab meie keha toksilist koormust
eriti kui keha detoksifikatsioonivõime on häirunud, sest inimene ei tarbi piisavalt palju ristõieliste sugukonda kuuluvaid taimi (nt brokoli46) ja kannatab kõhukinnisuse käes. Keha proovib selle olukorraga kohaneda, otsides alternatiivseid detoksifkatsiooni teid nagu nt nahk, kuid see võib soodustada nahalaikude teket.
Mida süüa, et nahk oleks terve?
Tervislik toitumine on naha heaolu jaoks ülioluline. Siin on mõned soovitused, mida oma toidulauale lisada:
Antioksüdantiderikkad puu- ja köögiviljad
Need kaitsevad naharakke oksüdatiivse stressi eest.
Oomega-3 ja -6 rasvhapped
Rasvane kala, näiteks makrell ja lõhe, samuti kreeka pähklid ja linaseemned, toetavad naha loomulikku rasubarjääri ja tervete rakumembraanide moodustumist.
Väävlirikkad toidud
Küüslauk, sibul, spargelkapsas ja ristõielised köögiviljad toetavad keratiini ja kollageeni tootmist. Lisaks toetavad need ka keha detoksifikatsioonivõimet.
Vitamiinid ja mineraalained
C-vitamiin on oluline kollageeni tootmiseks, samas kui A- ja E-vitamiinid ning tsink ja seleen toimivad antioksüdantidena.
Ära unusta vedelikku tarbimine
Piisav vedeliku tarbimine on naha niiskustasakaalu säilitamiseks ülioluline. Täiskasvanud inimene peaks tarbima päevas umbes 2 liitrit vedelikku, eelistatavalt vett ja taimeteesid.
Naha ja soolestiku seos
Terve naha säilitamiseks on oluline ka soolestiku tervis, kuid naha ja soolestiku seos jäetakse tihti tähelepanuta. Nahk on sisemise tervise, eriti soolestiku tervise peegel. Sooleprobleemid võivad põhjustada terve naha jaoks vajalike toitainete halva imendumise.
Tasakaalutused soolestiku mikrobiootas võivad mõjutada immuunsust ja võimaldada kahjulike bakterite liigset kasvu, mis omakorda võib põhjustada nahalööbeid. On leitud, et kroonilisel soolepõletikul on oluline seos põletikuliste nahahaigustega. Liiga palju suhkrut, töödeldud toiduaineid või alkohoolseid jooke, aga ka haigused, stress ja antibiootikumide tarbimine võivad bakterite tasakaalu rikkuda ja põletikulisi nahaseisundeid halvendada.
Tähelepanu tuleb pöörata ka kõhu läbikäimisele. Kõhukinnisus koos soolestiku suurenenud läbilaskvusega (“lekkiv sool”) võib soodustada toksiinide ringlust tagasi kehasse, selle asemel, et soolestiku kaudu need kiiresti elimineerida. See suurendab meie keha toksilist koormust ning soodustab ka põletikku, kuna soolestik muutub toidukomponentide suhtes ülitundlikuks.47 See kombinatsioon võib süvendada olemasolevaid nahahaigusi, eriti neid, mis on seotud kroonilise põletikuga, näiteks autoimmuunne haigus psoriaas ja allergiline seisund, ekseem.
Kuidas toetada regulaarset soolestiku läbikäimist ja soolestiku tervist?
Naha terviklikkuse tagamisel on eesmärgiks regulaarse soolestiku läbikäimise ja terve soolestiku toetamine põhjalikult uuritud inimspetsiifliste probiootikumide ,48 prebiootikumide ja L-glutamiiniga. See on hädavajalik neile, kel on autoimmuunsed ja allergilised nahahaigused, kuna soolestiku düsbioosi ja “lekkivat soolt” nähakse kui haigusprotsesside alust. Autoimmunsete haiguste puhul võib vajalik olla ka gluteeni tarbimise vähendamine. Lisaks on inimestel, kes on tarbinud palju antibiootikume, isegi kui need on tarvitatud nahaprobleemide tõttu, nt akne korral, eriti suur vajadus soolestiku tervise teotamiseks.
Toeta soolestiku mikrobioomi ka toiduga. Valides toidulauale elusbakteritega jogurti ja erinevad hapendatud toiduained, näiteks keefir ja hapukapsas, tagame kehale külluslikult probiootilisi baktereid. Ja ära unusta suurendada oma prebiootikumide tarbimist – prebiootikumid on kiudainete tüübid, mis toetavad teie heade bakterite kasvu. Neid leidub sellistes toiduainetes nagu banaanid, sigur, linaseemned, küüslauk, porrulauk ja sibul.
Naha tervis ja ilu sõltuvad paljuski meie elustiilist ja toitumisest. Pidades meeles naha erinevaid funktsioone ja hoolitsedes selle eest nii seest- kui ka väljastpoolt, saame tagada, et meie nahk püsiks terve, tugev ja kaunis kogu elu. Investeeri oma naha tervisesse – toitaineterikas toitumine, piisav vedeliku tarbimine, regulaarne niisutamine ja kaitse UV-kiirguse eest on võtmed, mis aitavad säilitada nooruslikku ja säravat nahka.
Kvaliteetsed toidulisandid naha tervise ja ilu toetuseks
Allikad
- Hay RJ et al. The global burden of skin disease in 2010: an analysis of the prevalence and impact of skin conditions. J Invest Dermatol. 2014; 134 (6): 1527-1534.
- Halvorsen JA et al. Suicidal ideation, mental health problems, and social impairment are increased in adolescents with acne: a population-based study. J Invest Dermatol. 2011; 131 (2): 363-70.
- Murad et al Proc.Natl.Acad.Sci.USA 78(5)
- Boyera et al. Effect of vitamin C and its derivatives on collagen synthesis and cross-linking by normal human fibroblasts. Int J Cosmet Sci. 1998; 20 (3): 151-8.
- Bender, D.A. (2011) Water-soluble vitamins. In: Geissler, C. and Powers, H. Human Nutrition. 12th edn. Elsevier, Edinburgh, pp199-224.
- Jariashvili K et al. UV Damage of Collagen: Insights from Model Collagen Peptides. Biopolymers. 2012;97(3):189-198.
- Rostan EF et al. Evidence supporting zinc as an important antioxidant for skin., Int J Dermatol. 2002;41(9):606-11
- Schwartz et al. Zinc and Skin Health: Overview of Physiology and Pharmacology. Dermatologic Surgery. 2005; 31: 837-47.
- Gupta M et al. Zinc therapy in dermatology: a review. Dermatol Res Pract. 2014;2014:709152.
- Boyera et al. Effect of vitamin C and its derivatives on collagen synthesis and cross-linking by normal human fibroblasts. Int J Cosmet Sci. 1998; 20 (3): 151-8.
- De Luca C et al. Skin Antiageing and Systemic Redox Effects of Supplementation with Marine Collagen Peptides and Plant-Derived Antioxidants: A Single-Blind Case-Control Clinical Study. Oxid Med Cell Longev. 2016;2016:4389410.
- Inoue N, Sugihara F, Wang X. Ingestion of bioactive collagen hydrolysates enhance facial skin moisture and elasticity and reduce facial ageing signs in a randomised double-blind placebo-controlled clinical study. J Sci Food Agric. 2016;96(12):4077-81.
- Inoue N, Sugihara F, Wang X. Ingestion of bioactive collagen hydrolysates enhance facial skin moisture and elasticity and reduce facial ageing signs in a randomised double-blind placebo-controlled clinical study. J Sci Food Agric. 2016;96(12):4077-81.
- Verkerk R. ‘Nucleotides: Speculation on lifestyle-Induced Essentiality’. NHD Magazine. 2011: 67:29-32
- Abbott SK et al. Fatty acid composition of membrane bilayers: Importance of diet polyunsaturated fat balance. Biochimica et Biophysica Acta (BBA) – Biomembranes. 2013; 1818(5):1309-1317.
- Bjørnboe et al. Effect of n-3 fatty acid supplement to patients with atopic dermatitis. J Intern Med Suppl. 1989; 225: 233-6.
- Mayser, P., Grimm, H., Grimminger,F., n-3 fatty acids in psoriasis. British Journal of Nutrition 2002; 87 Suppl 1: S77-82.
- Landi G. Oral administration of borage oil in atopic dermatitis. J Appl Cosmetology 1993;11:115–20.
- Henz, Jablonska, et al (1999), Double-blind, multicentre analysis of the efficacy of borage oil in patients with atopic eczema. British Journal of Dermatology, 140: 685–688
- Oe M, et al. Oral hyaluronan relieves knee pain: a review. Nutrition Journal. 2015;15:11
- Oe M, et al O. Oral hyaluronan relieves wrinkles: a double-blinded, placebo-controlled study over a 12-week period. Clin Cosmet Investig Dermatol. 2017;10:267-273.
- Kawada C, et al. Ingested hyaluronan moisturizes dry skin. Nutrition Journal. 2014;13:70.
- Boyera et al. Effect of vitamin C and its derivatives on collagen synthesis and cross-linking by normal human fibroblasts. Int J Cosmet Sci. 1998; 20 (3): 151-8.
- Boyera et al. Effect of vitamin C and its derivatives on collagen synthesis and cross-linking by normal human fibroblasts. Int J Cosmet Sci. 1998; 20 (3): 151-8.
- De Luca C, et al. Skin Antiageing and Systemic Redox Effects of Supplementation with Marine Collagen Peptides and Plant-Derived Antioxidants: A Single-Blind Case-Control Clinical Study. Oxid Med Cell Longev. 2016;2016:4389410.
- Abbott SK et al. Fatty acid composition of membrane bilayers: Importance of diet polyunsaturated fat balance. Biochimica et Biophysica Acta (BBA) – Biomembranes. 2013; 1818(5):1309-1317.
- Phetcharat L et al. The effectiveness of a standardized rose hip powder, containing seeds and shells of Rosa canina, on cell longevity, skin wrinkles, moisture, and elasticity. Clinical Interventions in Aging. 2015;10:1849-1856.
- Oe M, et al O. Oral hyaluronan relieves wrinkles: a double-blinded, placebo-controlled study over a 12-week period. Clin Cosmet Investig Dermatol. 2017;10:267-273.
- Kawada C, et al. Ingested hyaluronan moisturizes dry skin. Nutrition Journal. 2014;13:70.
- Institute of Medicine, Food and Nutrition Board. Dietary Reference Intakes for Vitamin C, Vitamin E, Selenium, and Carotenoids. Washington, DC: National Academy Press, 2000.
- Pandel R et al. “Skin Photoaging and the Role of Antioxidants in Its Prevention,” ISRN Dermatology. 2013;Article ID 930164: 11 pages
- Lynn DD et al. The epidemiology of acne vulgaris in late adolescence. Adolescent Health, Medicine and Therapeutics. 2016;7:13-25.
- Smith RN et al. The effect of a high-protein, low glycemic-load diet versus a conventional, high glycemic-load diet on biochemical parameters associated with acne vulgaris: a randomized, investigator-masked, controlled trial. J Am Acad Dermatol. 2007; 57 (2): 247-56.
- Kwon HH et al. Clinical and histological effect of a low glycaemic load diet in treatment of acne vulgaris in Korean patients: a randomized, controlled trial. Acta Derm Venereol. 2012; 92 (3): 241-6.
- Lynn DD et al. The epidemiology of acne vulgaris in late adolescence. Adolescent Health, Medicine and Therapeutics. 2016;7:13-25.
- Held K et al. Oral Mg supplementation reverse age-related neuroendocrine and sleep EEG changes in humans. Pharmacopsychiatry 2002; 35(4):135-43.
- Awad R, Muhammad A, Durst T, Trudeau VL, Arnason JT. Bioassay-guided fractionation of lemon balm (Melissa officinalis L) using anin vitromeasure of GABA transaminase activity. Phytotherapy Research 2009; 23(8): 1075–8.
- Turakitwanakan W et al. Effects of mindfulness meditation on serum cortisol of medical students. J Med Assoc Thai. 2013; 96 (Suppl 1): S90-5.
- Mertz W. Interaction of chromium with insulin: a progress report. Nutr Rev 1998;56:174-7
- Balk EM, et al. Effect of Chromium Supplementation on Glucose Metabolism and Lipids. Diabetes Care 30:2154–2163, 2007
- Adams OP. The impact of brief high-intensity exercise on blood glucose levels. Diabetes Metab Syndr Obes. 2013; 6: 113-122.
- Sutton EF et al. Early time-restricted feeding improves insulin sensitivity, blood pressure, and oxidative stress even without weight loss in men with prediabetes. Cell Metabolism. 2018; 27 (6): 1212-1221.
- Vally H, Misso N. Adverse reactions to the sulphite additives. Gastroenterol Hepatol Bed Bench. 2012; 5 (1): 16-23
- Bold J. Considerations for the diagnosis and management of sulphite sensitivity. Gastroenterology and Hepatology From Bed to Bench. 2012;5(1):3-6.
- Wang J et al. Sulfite oxidase catalyses single-electron transfer at molybdenum domain to reduce nitrite to nitric oxide. Antioxid Redox Signal. 2015; 23 (4): 283-94
- Forin THJ et al. The sulfate content of foods and beverages. Journal of Food Composition and Analysis. 1993; 6 (2): 140-151
- Fasano A. Intestinal permeability and its regulation by zonulin: diagnostic and therapeutic implications. Clin Gastroenterol Hepatol. 2012; 10 (10): 1096-100.
- Roberts JD et al. An Exploratory Investigation of Endotoxin Levels in Novice Long Distance Triathletes, and the Effects of a Multi-Strain Probiotic/Prebiotic, Antioxidant Intevention. Nutrients, 2016: 8 (733).
Ole kursis uusimate terviseteemaliste artiklitega ja sooduspakkumistega. Liitu Via Naturale uudiskirjaga ning saad TASUTA meie toitumisterapeutide poolt loodud toitumis- ja elustiilisoovituste infovoldiku.
