Kuidas saada jagu kõhuviirusest?
Kuidas toitumise ja elustiilivalikutega kõhuviiirusesse nakatumist vältida ning toetada oma organismi nakkuse ajal ja pärast seda? Kirjutame sellest siin blogis lähemalt.
Mis on need noroviirused, mida rahvakeeli kõhuviirusteks kutsume ja kes on nendesse nakatumise riskigrupis?
Noroviirus on kurikuulus mikroob. Talvise kõhuviiruse sümptomiteks on tugev kõhulahtisus ja oksendamine, millele sageli lisandub palavik, lihasvalud ja kaalulangus. Selle tüütu mikroobi võib saada igaüks, kuid kõige haavatavamad on väikelapsed, eakad ja immuunpuudulikkusega isikud [ii].
Sümptomid kestavad tavaliselt vaid 2–3 päeva, kuid noroviirus võib meie tervist häirida pärast nakkusest paranemist veel mitu kuud, kui mitte aastaid. See võib käivitada infektsioosse ärritunud soole sündroomi (PI-IBS) [iii], [iv].
Me võime noroviirusega kokku puutuda tööl või söögikohtades [v], toiduainete [vi], [vii] ja vee [viii] tarbimisel, seda eriti talvel [ix]. Kuidas siis end selle eest kaitsta?
Enesehoolitsuse tegevuskava kõhuviirusega toimetulemiseks
- Toetage oma immuunsüsteemi toitainetega, mida see vajab, et korralikult toimida. Eriti vajalikud on sellised toitained, mis on viirusevastaste omadustega nagu beeta-glükaanid [x], tsink [xi], lüsiin [xii] ning vitamiinid A [xiii], C [xiv] ja D [xv]. Uuringud on näidanud, et A-vitamiin vähendab noroviiruse ja sellega seotud kõhulahtisuse esinemissagedust [xvi], parandades tõenäoliselt soolestiku barjääri funktsiooni [xvii], tugevdades kaasasündinud ja adaptiivset immuunsust [xviii]. Esialgsete uuringute kohaselt toetab A-vitamiin ka soolestiku mikrobioomi võimet pärssida noroviiruse paljunemist [xix; xx]. Võite kaaluda nende eespool loetletud vitamiinide toidulisandina võtmist nii viirusega nakatumise ennetamiseks kui ka viirusest taastumiseks. Viiruse ajal ja selle järgselt võib neid toitaineid olla vaja tavapärasest veidi suuremas annuses.
- Optimeerige D-vitamiini taset oma kehas. Talvel on enamikul meist D-vitamiini tase kehas madalam ning see võib suurendada meie nakkusohtu [xxi]. Suurendage D-vitamiini sisaldavate toitude tarbimist ja pöörduge vajadusel toitumisalase nõu saamiseks toitumisterapeudi poole. Täiskasvanud ja lapsed võivad toidulisandite tarvitamist alustada tagasihoidlikult, võttes D-vitamiini päevas vastavalt 1000 ja 400 ühikut. Suuremate annuste tarvitamiseks pidage nõu funktsionaalse toitumise terapeudi või oma tervisespetsialistiga.
- Suurendage soolestiku vastupidavust nakkustele, tuues oma menüüsse rohkem prebiootikume (kiudained) [xxii] ja probiootikume (head bakterid) [xxiii; xxiv]
- Toetage oma sooleseina pre- ja probiootikumidega, seda nii nakatumise ajal kui ka pärast seda, lisades neile veel selliseid toitaineid nagu A-vitamiin, tsink [xxxi] ja L-glutamiin. Nende toitainete kombinatsioon aitab toetada kiiret taastumist ja minimeerida sümptomite püsimise riski. Näiteks L-glutamiini lisandina võtmine neil, kel on kõhulahtisusega PI-IBS, võib see parandada soole läbilaskvust ja soolestiku sümptomeid [xxxii]. Nakkuse ajal ja vähemalt kuu pärast seda viige oma menüüs miinimumini need toidud, mis võivad ärritada sooleseina. Nende toitude hulka kuuluvad peamiselt piimatooted [xxxiii] ja gluteen [xxxiv]. Menüüs pange põhirõhku n.ö. pehmetele toitudele (nt smuutid, supid, hautised) ja piisavale vedeliku tarbimisele.
- Seadke uni prioriteediks. Uni on meie keha võimalus puhata ja end parandada ning on immuunsüsteemi tugevdamise eesmärgil sama oluline kui toitumine. Seadke endale eesmärgiks 7–8 tundi katkematut ööund. Parema ööune tagamisel võivad abiks olla nt silmamask, kõrvatropid, rahustavad toitaineid, näiteks magneesium [xxxv] ja magamaminekueelne mediteerimine.
- Jälgige suhkru ja alkoholi tarbimist. Proovige valida tervislikumaid alternatiive nagu tume šokolaad, pähklid ja alkoholivabad joogid (nt kombucha) ning julgustage oma kolleege ja pereliikmeid sama tegema.
